Kruvisiduril pole jah suurt vastupidavust tõmmetele. Muidu sovjetid pole midagi välja mõelnud, see meie SA3 on ameeriklaste tehtud. Ameeriklased kasutavad ise varasemat ameeriklaste loomingut, meie SA3 mõeldi nati hiljem välja ja kuna kogu park oli juba selle ameerika praeguse siduri peal, ei nähtud mõtet ümbertegemiseks. Siiski on SA3 aameriklaste praegusest parem.
Vaadates lingil http://www.youtube.com/watch?gl=RU&hl=ru&v=stFO-jNhu34 Ameerika siduriga seda veduri haakimist vaguniga, hakkas mul täitsa hirm nende meeste pärast (pilt oli mul aetud juhuslikult suureks). Ja kuna ma enne ei olnud nii palju vaadanud neid kokkuhaakimisi, siis nagu ei mõelnud. Selle lingi sain kommentaarilt 17.01.2012 sama pildi alt ja venekeelsest osast . Seal on märkus,et jänkid leiutasid aga venelased täiendasid seda jänkide oma ja kaotasid puudused ja said omale SA-3 siduri. Siit on näha ,kuidas hilisem tegemine kukub paremini välja.Ja kuna jänkidel oli juba hirmus palju parki sellise siduritega,siis oli hilja parandada ja lasevad vist tänapäevani selliselt. Igatahes olen ise ligi 33 aastat tegelenud SA-3 haakimisega algul abina, siis manöövri juhina juba vanas depoos ja juhina ja korraldajana. Haakimisi on olnud palju. Aga sellist kätega lausa vahelt käperdamist pole olnud vaja teha. Muide- vaadake kui vääramatult ja rahulikult veeres peale tõuget vaikselt tagasi vagun ,mis oleks mehe käe lõmastanud hetkega,kui see oleks natuke libastunud! Oli ka SA-3´ga vahest ,et ei hakanud kokku või kõvera peal ,lükkasid ohutult kõrvalt või tõmbasid kangiga pealt . Aga sellist vahel kätega ....prrrr....pole olnud vaja. Kaubajaamades lastakse kokku vagunid mäest alla vahest sellise hooga ja pauguga..... ja ei ole kohanud sellist vajadust! Mina küll mitte! Väga õpetlik Wikipeedija link oli.Arvan ,et vene SA-3 on siiski parem kaubarongis (mootorrongides mitte- loksutab . Seal on Scharfenberg parim.
Ma saan aru,et ma olin ikka vist väga äpu oma töö ajal! Siit lingilt näen 4 min jooksul ,kuidas tehakse manöövritööd KOLME VÄRVILISE LIPUGA (valge,punane ja roheline). Ma saan veel aru ,kui ma olen kabiinis ja juhin masinat ,aga kui ma pean olema seal vagunite juures ja siis vastavalt vajadusele VAHETAMA lippe- kardan ,et ei saaks hakkama! Mul meeles ,kui kiiresti ja täpselt oli vaja anda seisu, või tasa, või edasi-tagasi. Võib olla , oli rohi minu nooruses tõesti rohelisem.....Aga minu arust ühe kollase lipuga oli vene signalisatsioonis käsisignaalid küll operatiivsemad koos käsi helisignaalidega! http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=D5K0lLvnGfY&feature=endscreen . Kusagil oli veel link ,kus kangelaslikult maas vagunite vahel manöövrit tehes vahetati KIIRESTI lipu värvi !!! Ja see siduriga mittehaakumine veel lingil http://www.youtube.com/watch?v=HrvXQrmKYEU&feature=relmfu Mul vist parem mitte vaadata YouTube, et ei hakkaks Teid siin eksitama oma vanade mõtetega... Kahjuks ma ei saanud avatud neid vene keelseid kommentaare, mul ees ainult mingid ruudud teksti asemel
See kolme lipu süsteem tundub jah nauke keeruline. Eriti, kui veel miski jama juhtub. Minu meelest on parajalt hirmus ka see eurohaakimine, kui tuleb puhvrite vahele ronida. Ühe keskpuhvri puhul on natuke julgem võibolla.
Kuna nõuka ajal olime näinud ainult liidus olevaid raudtee asju ,kiruti just vene süsteeme. Aga kui sai juba maailmas liigutud ringi ja nähtud ka mujalt kasvõi interneti kaudu, nüüd saan aru ,et näiteks tõsise juhuse juures mina küll ei jõua neid lippe vahetada ja nii kiiresti ja täpselt - sel juhul loevad sekundid , kui kobistad neid suuri lippe ! Ja kruvisidurid nägin 1981a . Soomes ja enne seda kusagil peale sõda viimati , kui olin poisiklutt! Nii ,et alati peab vaatama laiemalt ja alles siis võib kiruda.Ei ole leidnud linki , kus 2 lipuga haakimist teevad maas olles ,mitte platvormil kabiini akna all:
http://www.youtube.com/watch?v=AxyWVrZ2Exw Kruvisiduri haakimine. Kiiver võiks poisil peas olla, aga ta ei olnud vähemalt vaguni ja veduri vahel, kui vedur vastu sõitis.
Leidsin lingi : http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=WszE4_hGZpk&feature=endscreen mis meenutab mulle väga Aegviidus ER2 ja " jänki" katastroofi, vaadatuna "jänki" kabiinist.! Meil ka jäid "jänki" peal mehed ellu!. Ainult ma ei saa aru,kuidas on sellised kaadrid saadud? Olen nõus,et on vahest videokaamerad pandud sõidu peal vedurile ,on video 2 kollasega kõrvale ja vastasuuna veduriga kokkupõrge- ja kohe kaadri lõpp! Selge -kaamera lendas.. Ise omale ma panin videokaamera minibussi ja filmisin OMALE kuidas mina-vanapapi Tallinna liikluses sõidan ,et jääks siis vaadata ,kui ma enam toast ei jaksa välja minna! Aga osa kaadreid võib olla on tõesti saadud ka minusuguse -opaka papi mõttelaadiga inimeste käest? Kahjuks ei saanud pilti suureks ja teksti ei jõudnud jälgida?
Nüüd tuleb meelde just see koht ,kus neid vedureid oli vist4 tk.reas. Lingil on ka kaader umbes selline sees. Ja seal oli üks abidest vist naisterahvas ka ja siis nad seal jamasid ühest vedurist teise ronides... Kusagilt meenub midagi ,oli vist kas Soome tTV nähtud. Ei saanud siis ka aru ,kuidas need vedurid nii julmalt saavad sõita,et nendest jagu ei saadud, ei tunne praktiliselt mootorvedurit nii,et oskaks taltsutamist kommenteerida...Kui Vasalemma-Kulna vahel elektrirong oli kinni püüdnud selle vanglast põgenenud väikese mootorveduri ,töötas see ikka veel veoreziimil ja üritas elektrit edasi lükata. Mäletan ,et abi ronis sinna kabiinni ,aga elektri mees ei teadnud,kuidas küte kinni panna, vedur puristsa ikka. Lõpuks ta leidis mingi sanga ja see läbi tulistatud ja tilkuv "tont " jäi vait. Siis said mehed ta tagasi Vasalemma lükata...
Eelmisel aastal vaatasin selle filmi otsast lõpuni läbi. 2 vangi põgenesid vanglast ning hüppasid selle koosseisu peale, kõige viimasesse vedurisse, kuid mingi värk seal oli selle vedurijuhiga; sai infarkti vist. Pani küll pidurid peale, aga vedu maha ei võtnud ning sõidu jooksul piduriklotsid andsid järgi. Kui ma ei eksi, siis neil oli raskusi esiotsa pääsemisega. Nad olid algselt kõige viimases veduris, kuid eespoolt teine vedur oli selle ümara esiosaga ning sealt ei andnud kuidagi esimesse vedurisse pääseda. Ma ei mäleta, kuidas too täpselt oli, aga filmi lõpuks jõudsid nad esiotsa vist välja (ning omamoodi lõpp oli lool)...Eks ma kõike ei hakka ette ütlema; keegi tahab ehk veel filmi vaadata.
Tänud hr. Vedur`ile 23.03.12 22:13 kommentaari eest ,mis avas minu silmad,et olin küll omateada "kõva papi ", kui siin avaldasin lingi YouTube`st 24.01.12. Aga seda ma ei taibanud ilma noore mehe kommentaarita - on vaja otsida sealt hulgast veel teisi "Runaway train"(1985) osi ja saab näha kogu filmi ! Õigesti öeldakse ,et inimene õpib kogu elu , ja ...... On vanadel inimestel tarvis julgemalt ikka noortelt õppida ,mitte hoida nina püsti ja arvata ,et on ise targad. Elu arenemise kiireus on hetkel kohutav ! Minu lapsepõve raudtee mälestustest kuni tänapäeva tehnikani.........