Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
ER2- 447
16.03.2007
Rīga Pasažieru

ER2- 447

16.03.2007
Rīga Pasažieru

emmesuur 059.jpg 000008-2.jpg IMG_0083.JPG
Hinda seda faili (pole veel hinnatud)
Faili info
Faili nimi:000008-2.jpg
Albumi nimi:EMU (ER2 etc)
Picture author and e-mail:K. Vanamölder
Faili maht:439 KiB
Lisamise aeg:sept 24, 2012
Mõõtmed:900 x 600 px
Näidatud:1531 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=24760
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 17-le 17 kohta
Lk: 1

Lembit   [okt 01, 2012 ke\E\E 05:03 PM]
Kui nägin seda pilti,hakkasin otsima vanu oma tööl oldud graafikuid ja avastasin minule huvitava täpse meenutuse. Meile Pääsküla deposse toodi Riiast ER2 ronge,et rutemini saaksime õppida praktiliselt ER tüüpi rongidega sõitma. Mul on hetkel ees graafik 1975a. detsembri kuust.Üldse oli detsembris graafikus 11 rongi: 8 rongi SR-3 ja lisaks 3 rongi ER-2 tüüpi. SR-3 1306-1307 ; 1645-1459 ; 1751-1730 ; 1755-1756 ; 1718 - 1730 ; 1741 - 1742 ; 1427 - 1429 ; 1289-1776 ; ja ER-2 1027 ; 1032 ja lisaks üks rong ER2 447 Riia oma. Muide, Riia Depoo rongidest oli meil Pääskülas talveti ,kui Riias liiklus oli väiksem ,Pääsküla meestele õppimiseks veel olnud ER2 370 ; ER2 379 ja ER2 607 , seega kokku 4 ER2 tüüpi rongi . Kahjuks ei mäleta ma mis aastatel ,aga võrdlemise ligistikku aastatel . Korraga oli mitte üle 3 rongi ,kõik olid 6-vagunilised. Meeles on kindlalt see, et nendest rongidest ER2 607 sai meil liinil kõige vähem teenindada, sel olid peavagunite I vankri amortisaatorid nii läbi ,et kiiruse 60-80 kmh vahemikus sattus resaonantsi 12,5 meetriste roobaste jätkudel ja hakkas üles -alla hüppama võimatult ! Vagunis oli jube olla . Kui sõitmise otsa all hakkas lõhkuma, sai kas pidurdatud maha hoog ,või kiiresti 80 kmh kiiruseks - siis jäi rahulikuks . Tee kiirus oli palju tavaliselt 100 kmh lubatud ,peale Klooga- Kl.Ranna vahel ,kus oli 70 kmh.Seal sellise masinaga üle 60 ei saanud kohe kuidagi . ER2 607 pandi seisma Pääsküla jaama kõrvalteele seisma peale seda ,kui oli lõhkunud tagumises kabiinis meestel termosed puruks ja minu meelest ta läkski kevade poole minema . Aga ER2 447 peal sõitsin mina kui tavaline juht-harjutaja (kuigi olin 1745 vanem vedurijuht. ) Vanemaks sellel 6 vagunile oli pandud Dvarko. Peal oli 3 brigaadi. Seiklusi oli ka just sellega,et keskmisel sektsioonil oli juhtvoolu kulu väiksem ja sealt oli akus tavaliselt purke vähem ja laadimise pinge hoiti mdalam . Ükskord oli keegi torkinud pingeregulaatorit ja see lõi pinge üles: Kolla tegi kisa , krt. Lemps on käinud torkimas ja tema masina tuksi keeranud ! Hakkasin vastu ja tegin selgeks ,aga jorisemist oli ,kuigi ma ei olnud üldse süüdi, olin oma masinal ju kogu aeg saanud hoitud korras need söe kontaktidega pingeregulaatorid! . Vaat sellised suht head mälestused olid mul SR3 peal AVARAS ER2 originaal kabiinis töötades,mille nr. oli 447 . Detsembris sõitsin oma abiga seal peal 18 tuuri ja sain 177 tundi 47 min tööaega. Jama veel vaadata ,et 31 detsembri õhtul läksin tööle 5.tuuri - see tähendas Uut Aastat vastu võtta kusagil jaamas öösel ja alles hommikul lõpetada töö! Hetkel ei leidnud ,kus see öö sai oldud? Siit SR3 1459 kohta meenub veel ,et sel masinal oli kabiinis palju imelikke asjade asetust ja jäljed ,et midagi on seal palju muudetud mingil ajal - torustikel mińgid lisad ja seintel ka kinni pandud augud mingite kastide ära võetud kohtadel . Alles aastaid hiljem leidsin seletuse kusagilt kirjandusest . Tuleb välja ,et SR3-1459 peale oli RVZ poolt "AVTOMASINIST " süsteem ehitatud ja seda katsetati aastatel 1958-1959 Moskva lähistel KUNTSEVO-USOVO liinil. Kusagilt lugesin ,et see pidurdamise asi juhiti liiprite külge kinnitatud metall anduritega ,aga "pätid " said teada ja lõid need maha ,et las sõidab mööda ja muidugi tol ajal ei olnud arvuteid ega elektroonikat ja seega need katsetused lõpetati .
TH   [okt 01, 2012 ke\E\E 08:18 PM]
Kas SR3 ja ER2 juhtimine erines sedavõrd, et vajas pikemat ümberõpet? Tolle aja masinad tunduvad suhteliselt sarnased. Nüüd, kui uued Stadlerid tulevad, on tegemist kardinaalselt teistmoodi masinatega.
Lembit   [okt 01, 2012 ke\E\E 10:39 PM]
Tõsi - Stadlerid on kardinaalselt teised masinad ,aga ma saan aru nedest infolehdedest ja piltidest ,et tulevikus on pea sama ,kas juhid elektrirongi või diiselrongi. Juhtimise seadmed on sarnased ,natuke nuppe vast on juures.Diisli variandil on pöördvankri peal 2 diislit ja sellist asja ,nagu MOOTORIRUUM ei ole üldse! Reisijad jalutavad ühest vagunist teise läbi ja ei teagi ,mis seal all natuke uriseb! Senini ,näiteks mina,elektrrongi juht ei oleks ilma ümberõppeta D1(Ungari) ja DR1 (Riia)diiselrongides mitte midagi teinud. Lubade peale on ka märgitud erinevad tüübid. Kui 1946a. pandi käima EM-167 ja mõni EM-165, õppisid mehed nendega sõitma.Käisid Moskvas tudeerimas.Seal hulgas oli ka mehi ,kes olid enne sõda sõitnud mootorvagunite M1 kuni 4 ja kitsa diisel mootorvagunitega. Õpiti ja saadi vastavad load.1958a.tulid masinad SR3 ,siis SR ja SM3 ja siis alles ER tüüpi. Kõikide nende elektrirongide juhtimine on võimalik selgeks õpetadaka 12-14 aastastele noorukitele. Natuke harjutamist ja juba sõidab normaalses olukorras . Kogu häda on selles ,et MASINAT peab juht tundma kindlalt nii palju ,et iga susin ,klõbin ja urin peab olema selge, rääkimatta "haisust".mis masinast kusagilt tundub ,kui mööda lähed! See kõik on vajalik ,et OHUTULT ja KINDLALT liiklust garanteerida. Ja seda ehitust ,skeemi ja kogu süsteemi koostööst selgelt aru saada ,on vaja aega ja PRAKTIKAT ! Muidu võiks ju tõesti noorukid tööle panna ja palka vähem maksta! Võrdluseks tänapäeva aotod : vanal vene ajal oli tavaliselt autojuhil oskus ainult mõne auto osas(mina "ZaZ 965 "maanteemuhk,Moskvits 407-laenutusautod,VAZ 2101) ja teisi ei teadnud. Rooli oskasin keerata ,aga kui toppama jäi ,ei teadnud enam kuigi palju. TÄNAPÄEVAL sõidan kõiksugu autodega kuni 3500kg registrimassiga,automaat ja manuaal ,bensiin ja diisel ja kui saaks, ka elektriautoga. Masinad on nii töökindlad ,et eksamitel ei ole enam mootorite ehitusest ,akudest ega generaatoritest küsimusi ,peale lampide kohta ,mis peavad väliselt põlema. Aga osa autodel on isegi nii ,et ma ei suuda vahetada esilaternat-lihtsalt ei ole kohta,kuhu käsi vahele torgata ja tööriistu kaasas autodel ei ole, millega kogu korpus maha võtta,et siis lamp vahetada. Mine teenindusse ja kõik. Ja vansti oli meil elektri peal ka neid vanu juhte ,kes olid vanast peast ringi õppinud ja neil olid meelis nõksud ,mis neid olid kunagi liinil seisma jäänud rongi äratoomisel aidanud. Olles ise juba tugeva juhi käe all kõva õpetuse saanud ,pandi vahest sellise juurde sõitma ,et aitaks masinaga hakkama saada juhil ,kui on mingi jama. Muidu väga noriv ja abisi vihkav vana mees muutus "paugu" ajal ,kui sai aru ,et ma jagan asja nii kuulekaks noorele abinokale(minule) et oli kaltsuga vaguni all enne ,kui ma sain sinna ja juba tegi mida ma arvasin-mind õpetati ,et sa ütle,et seal vist on viga! Ja mul oli väga hea temaga sõita ,kuigi algul kartsin ,sest ta oli palju abisi "poriga " üle kallanud . Hiljem öeldi ,et need poisid polnud viitsinud õppida ja ei osanud kriitilises seisus midagi ilma juhi kamandamiseta teha! Juba SR oli jama ,skeem erines suht palju SR3 omast ja masina käitumine samuti .Sel oli liiga palju igasugu blokeeringuid lisaks (töötas 1500V ja 3000V liinidel). Kuna minu juht läks SR peale ,õppisin hädaga ka selle jamad selgeks ja kord pääsesin suurest jamast SR`iga Tallinnast -Paldiski sõites JUHINA ! Ei mäleta täpselt ,kuidas ma sain kindlaks teha ,et ülekoormuse releede blokeeringud ei lase liinikontaktori kinni, jäin raske reisijaid täis rongiga ainult ühe mootorvaguniga.Igatahes Lillekülas lühistasime 4 paari blokeeringuid alt kastist julmalt kokku( teised 4 paari jäid tööle ju) ja saime selle rongi teenendatud. Selline otsimine liinirongiga ,kus ei ole aega jalutada ja katsetada, vaid max kiirelt välja mõelda ,saab toimuda ainult väga tugeva masina käitumise tundmisega.Selleks tegi juba Vanas Elektridepoos Harri Saarma eraldi kasti SR3 skeemi õppimiseks nn."piinamise kast", mida vanad vedurimehed kartsid kui tuld. Mina olin ju noor(deposse 23aastasena), õppisin skeemi pähe kodus,juhile pidin skeemi peast puhtale paberile joonistama ,siis ta oli rahul . Oli mehi ,kellel olid peas ka kõik tähed klemmidel ,mina kahjuks nii tark ei olnud ,mul oli väike taskuraamat skeemiga tähtede pärast noore juhina sõites taskus.Raamatus T.Tammearu "Elektriraudtee....." lk 93 on juba terve sein seda ER2 1027 skeemi täis , kabiin nuppude,kontrolleri ja juhikraaniga, et näha praktiliselt ,kuidas kõik töötab.See oli juhtidele tõeline"piinapink". Seal oli vaja rongi kontrolleriga juhtida seda 12 mm väikest rongi skeemi ees laual ,Saarma pintsaku hõlma lähedal. Ja vahest saadeti juht ja abi ukse taha, teised tehnilisel õppusel olevad mehed nägid ,kuhu pandi paber vahele ,et skeem ei töötaks. Nüüd tuli brigaad ruumi ja hakkas otsima. On ikka suur vahe ,kas otsid reisijate ees ,kes niikui nii midagi ei taipa ,või oma meeste ees ,kes KÕIK teavad kus viga , ja sina pead seal nuputama - kas pole kole ! Oli küll ,aga tugev mees mõtles välja ja sai hakkama,mõtles välja ja leidis alt kapist peidetud paberikese ja skeem töötas mootorite urinal ja tulede skeemil vbilkudes. Mina ei saanud esimesel korral selle neetud väikese mudeliga hakkama , põrutas mul upakile ,unustasin ,et peale kontrolleri väljalülimist tegelik rong veereb edasi ,sama tegi ka mudel .Kui karjuti ,loll- pidurda ka, oli see kast põõsas! Vaat nii täiuslikult käitus see pisike vedurike! Ainult kontaktvõrku see skeem maha ei põletanud , küll kõik nägid seda sädemekest ! Ja jälle jääd lolliks,kui eksid ! Teised itsitavad - mis tegid ,kas nendest põletamistest veel vähe !
TH   [okt 02, 2012 ke\UTC\UTC 05:44 AM]
Selge pilt, mõistan. Vaatasin selle pildi raamatust ka üle. Mis Stadleri diislisse puutub, siis tal miski kapike ikka diisli jaoks on. Mootor on ikka juhi kabiini lähedal reisijate tasandil. Otsin pildi ka siia juurde. http://www.flickr.com/photos/elektriraudtee/7943001648/in/set-72157631435232424 Võrreldes tänasega oli kunagi tõesti nii, et tehnikal pidi kogu aeg ise näppu pidi küljes olema. Töötasin vene ajal autojuhina ja kõik kalad, mis tekkisid, tuli omal kinni püüda. Raudteekooli minemast hoidis mind kuuleka pojana tagasi isa keeld, kelle lemmikütlus raudtee kohta oli "kus Venemaal algab raudtee, seal lõppeb mõistus". Enam ammu ma temaga ei nõustu, sest raudtee ilma mõistuseta ei töötaks.
Lembit   [okt 02, 2012 ke\UTC\UTC 10:36 AM]
Mina saan aru nii ,et Diiselrongil on Mootorblokk juhtvaguni taga ,nagu näha fotolt "Diiselrong Vasalemmas". Suurendades selgelt näha,sisevaadetest ka näha klaas ustega eraldatud osa - ilmselt kõigile reisijatele vaba läbipääs. Välisküljelt avaneb suur luuk kogu seina ulatuses diisli juurde pääsemiseks. Ainult ma ei saa aru ,kuidas see motoblokk on asetatud vankrile ja mitu telge on 3 vagunilisel läbikäidaval diiselrongil .Kusagil olid joonised ,hetkel ei leidnud üles. Seda mäletan ,et Sthadleril on minu arust väga TARGALT tehtud see ,et VANKER on asetatid kahe vaguni vahele nii,et vaguni saba toetub samale vankrile mis järgmise vaguni nina! Seega kaob vagunist vagunisse minnes ära see meeletu kolin ja hüppamine ,mis oli kõigil senistel elektri -ja diisel rongidel ! See hüppamine põhjustas lahtihaakumisi ja muid seiklusi vaestele nõrgema närviga reisijatele. Aga kuhu toetab MOOTORBLOKK ?
TH   [okt 02, 2012 ke\UTC\UTC 09:00 PM]
Vabandust, olen ilmselt ise asjast valesti aru saanud. Kuskilt pole pilt rohkem vaadata ka, kuna need pidid Stadleril esimesed sarnased diiselrongid olema.
TH   [okt 02, 2012 ke\UTC\UTC 09:04 PM]
TH   [okt 02, 2012 ke\UTC\UTC 09:27 PM]
Soobel   [okt 03, 2012 ke\K\K 03:23 PM]
Stadleri diislitega jõuvagun pandavat täpselt rongi keskele ehk siis kahevagunilisega mõlemalt poolt vaadates juhtvaguni taha ja kolmevagunilisel siis vaid ühelt poolt. Seal on jah kaks rida6 diislit kahel pool reisijate vahekäiku. Õues siis kapotiluugid, kust neid hooldama pääseb. Vankritele toetub see täpselt samamoodi nagu ülejäänud vagunid ehk kaheteljelised vankrid, millele toetub kaks vaguniotsa ja vankri keskkoha kohal on vagunite vahelõõts.
TH   [okt 03, 2012 ke\K\K 08:18 PM]
Kas vedavad vankrid on kka juhtvagunite esimesed vankrid?
Ervin   [okt 03, 2012 ke\K\K 08:40 PM]
Minimaalselt ühe vaguni pikkuse kardaaniga? Ju see mootorialune ikka veab..
TH   [okt 03, 2012 ke\K\K 08:42 PM]
Mina sain aru, et tegu on diisel-elekter süsteemiga.
Vedur   [okt 03, 2012 ke\K\K 09:48 PM]
Diisel-elekter on jah...tänapäeval Läänes ei kasutata enam hüdraulilist ülekannet (või ma vähemalt ühtegi näidet ei oska tuua). Hüdrauliline ülekanne on keerukam, ebaefektiivsem. Kuigi on ka loodud korralikke variante nendest, on siiski diisel-elekter ilmselt parem.

// Wikipedia järgi on mootorid kahes pöördvankris kummaski otsas (2 sektsiga masinatel on ainult üks pool vedav, pikematel on aga võimalik isegi kolmandat mootoritega pöördvankrit panna keskele; hetkel on see variant ainult Norras kasutusel). See käis siis elektri kohta. Miskipärast ma kahtlustan, et veomootorid elektri ja diisli omal märgatavalt ei erine ning diislil on samuti niimoodi seatud.
TH   [okt 04, 2012 ke\4\4 05:47 AM]
Lugesin kuskilt välja, et veovankri rattad on 70 mm suuremad(läbimõõt), kui tugivankril. Ehk siis 870 mm ja 800 mm. Kui see nii on, kas keegi teab miks?
Vedur   [okt 04, 2012 ke\4\4 03:14 PM]
Ehk on see asi, et kui veovankri rattad on suuremad, siis on selle tõttu ka (lõpp-)kiirus suurem (mida suurem ratas, seda suuremat kiirust saab arendada, kuid samas kulub rohkem jõudu). Ja see, et teised rattad on väiksed, on ehk sellest, et oleks rohkem ruumi...samas mida väiksemad rattad, seda rohkem need kuluvad (vist).
Lembit   [okt 05, 2012 ke\R\R 06:21 PM]
Ei saanud ma rahu enne ,kui otsisin üles Sthatleri songide andmete lk. ja seal all on ilusasti näha need rongid küljelt - vana vedurimees ei rahune enne ,kui näeb telgede asetuse ja arvu . Aga TARGALT on siiski nad koostatud - enam ei hüppa vagunist vagunisse minnes! Vaadake ka ise lingilt http://uus.elektriraudtee.ee/tehnilised-andmed/ Täpselt on näha ,et motorplokil on üks telg ühes otsas ja teine teises otsas ja vanker samuti ülekäigu silla keskel ! Super ,minu meelest .
TH   [okt 05, 2012 ke\R\R 07:52 PM]
Igati asjalikud masinad tunduvad olevat jah. Ei jõua ära oodata, millal nendega sõita saab.

Kommentaar 1-lt 17-le 17 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada