Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Former I class train driver
12.2010
Pääsküla depot

Former I class train driver

12.2010
Pääsküla depot

1402balta8veebr13.jpg Copy_of_IMG_0367.jpg ER1-15_EVR2308___220_lemiste_EMEX_27_08_04.JPG
Hinda seda faili (praegune hinnang: 4 / 5, hindajaid 26)
Faili info
Faili nimi:Copy_of_IMG_0367.jpg
Albumi nimi:Artistic pictures
Hinnang (26 häälega):44444(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Jüri Kaljapulk
Faili maht:553 KiB
Lisamise aeg:dets 06, 2010
Mõõtmed:610 x 900 px
Näidatud:2379 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=19198
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 4-lt 23-le 23 kohta
Lk: 1 - 2

tunturi   [dets 08, 2010 ke\K\K 03:40 PM]
Lembit,kui teate,kes on vanadest vedurimeestest nõus MPS aegse pintsaku ja furaška müüma,andke teada-olen vägagi huvitatud.
Lembit   [dets 08, 2010 ke\K\K 04:35 PM]
Mina andsin oma Haapsalu Raudtee Muuseumile ja sellise klausliga ,et kui mul mingi sündmuse puhul vaja ,siis vahepeal laenutan- täpselt ju minu mõõtu!. Pärast saadan tagsi. Kui Depoos oli see 85.aastapäev siis seal vagunis näitusele polnud välja panna ühtki nõukaaegset vormi! Oli vana eest iaegsed ja uue eesti aegseid! Minul sai süda täis ja tõin oma - ligi 50 aastat oli see aeg ja need vormid ja näitusel - -midagi! Justkui sel ajal polegi inimesed tööd teinud raudteel . Minul oli seal üks vorm ja 2 mütsi erinevast ajast ja veel pindsak. Aga kui mainida et keegi tahab OSTA võib olla siis läheb mõni liimile. Aga muidu näituse jaoks küsisin paljudelt - ei olevat enam alles !!!
tunturi   [dets 08, 2010 ke\K\K 08:05 PM]
Just Lembit,ostan kindla peale MPS vormi.Ilmselt paraadvoirmi pagunitega vaevalt leidub enm,kuid imesid juhtub ja veimevakkades on talletatud huvitavaid asju aegade jooksul.Kui selgub midagi,siis tunturi@hot.ee on kontakst.Tänud ehk ette juba.
Martin   [dets 08, 2010 ke\K\K 09:27 PM]
Ma pole küll mingi spetsialist, aga loogiliselt võttes ei peaks ümar pea kandilisest ju mitte millegi poolest nõrgem olema. Hoopis vastupidi: on ju teada, et sfääriline pind on lamedast tugevam, sest tema kõverus "töötab" survele vastu (näide kasvõi hüdroelektrijaamade tammide näol). Miks peaks siis kumer pea kergemini kortsu jooksma, kui võtta aluseks ainult geomeetriline eripära? Ju siis on põhjus ikkagi pigem vaguni ematala ja muude turvakonstruktsuoonide tugevuses, mis jäävad põranda alla ja vastutavad vaguni kortusmineku eest tervikuna. Aga parandage mind, kui ma praegu eksin.
diisel   [dets 09, 2010 ke\4\4 02:32 PM]
Geomeetrilistel kujunditel ei ole siiski nii suurt rolli kui võrrelda raudteeveeremi massi ja inertsi.
Гость2   [dets 10, 2010 ke\R\R 11:13 AM]
Mingi ülevaade konstruktsiooni tugevusest on siin: http://www.youtube.com/watch?v=fCRfa-BzWxk
jorv   [dets 10, 2010 ke\R\R 04:20 PM]
Aga kandilise puhul kahjuks sellist videot ei ole. Sellisel juhul maanduks esiots maa suunas. Huvitav, mis Riia diiselrongiga juhtuks...
Soobel   [dets 10, 2010 ke\R\R 04:58 PM]
DR murdub samamoodi kokku, sellel pole ka ju emapuud, ainult seinaääred kannavad. Õigemini loogiline oleks, et rullib ülespoole, see tähendab, et seinad painduvad laiali, põrand volditakse kokku ja katus rulli, analoogiliselt 80-da paugu ümmarguse elektrirongiga. Antud videos tõusis mingi vägev roostetolmu pilv ja see, et kabiin tervejs jäi, tuli kül vist sellest, et kere oli mädanend.
diisel   [dets 10, 2010 ke\R\R 06:18 PM]
Huvitav on see, et meie masinatega juhtunud õnnetuste analüüsid on näidanud, et külm pea on olnud tugevam kui nt mootorpea. Mootorpea nõrkuseks olevat esimene tambur, samas ega suur auk raamis ehk käigukasti auk kah nüüd kasuks tule...
Оболенский   [dets 10, 2010 ke\R\R 09:32 PM]
tunturi У папы моего есть такое как Вы называете pintsak ja furaška. Я один раз примерил - было впору, но больше не дает. Каждому пинтсаку - свое тело. Это НЕ НА ПРОДАЖУ, ЭТО - ПАМЯТЬ. Она, как известно - не продается. Спросите у Марта Никлуса, которого я уважаю.
tunturi   [dets 10, 2010 ke\R\R 10:08 PM]
Нет вещей,которых не продается-всё зависить от цены (и смысл бешенных денег платить?) Но бывают трудные времена и в старости можно в хорошие руки датьт,чтоб ПАМЯТЬ дальше жил.
Оболенский   [dets 10, 2010 ke\R\R 11:18 PM]
tunturi " Нет вещей,которых не продается-всё зависить от цены" Если мы о "вещах," то возможно. Мой е-майл jdementiev@list.ru Tunturi напиши в личку , встретимся , поговорим, пива выпьем. Люди должны разговаривать ... Какие они там ни были ..
Lembit   [dets 12, 2010 ke\+00:00\+00:00 03:55 PM]
Kumer pea peaks olema loogiliselt tugevam ,kuna võlvid ju kõik selle teooria järgi ehitatud. Mul on meeles Harri Saarma põhjendused tehnilisel õppusel 1974a., kui ta seletas ,miks järgmine rong peale tema ER2 1027 ehitati kandiline. Kusagil lõuna pool ,kuhu olla tol ajal telliti Riia tehasest elektrironge ainult muudetud esimese vaguni kabiini ja kere konstruktsiooniga just tugevuse suhte. Ei mäleta, kus oli Harri sõnade järgi laupkokkupõrkel purunenud kumer ER esiosa täielikult ja millest olid teadlikud rongide tellijad.Igatahes alates ER2 1028 ehitati ainult kandilise kabiiniga ronge ja seda 1974 aastast. Ja muidugi oli tugevdatud reisivagunite eeskujul ka vaguni ematala. Kahjuks näitas meie ER2 1032 pea 6 aastat hiljem et see Harri jutt oli õige. Muidugi, juhus saatis 1032 vastu 14 aastat vanema ja nõrgema ,mitte millegis süüdi olevate reisijatega rongi ja tagajärjed olid kohutavad! Vaadeldes lingilt YouTubes näidatud ER2 kokkupõrke katsetust,saaks selle lohku tõmmatud rongi ratta kolksu tiheduse järgi arvata ka selle kokkupõrke kiiruse(arvan et umbes 30 kmh kanti). Peale selle on mul tunne et see vagunite rivi vajus peale ilma piduriteta- keegi ei pidurdanud vaid hoog sumbus ER2 vaguni murdumiseks. Seda näitab ka selle kõvera vaguni natukese sirgeks tõmbumine peale pauku, mis ei oleks võimalik olnud kui sellel vagunite rivil oleks pidurid olnud peale tulnud. Arvan külje nr suurendades et see oli VIST ER2 35809. Vagunite vahet ei saa nr täpsemalt näha. Seega on see peavagun minu arust palju hiljem ehitatud ja "noorem" kui meie ER1 122 . Ainult Paugu aasta on 2002 .seega on see ka vanake. Jälle Saarma juttu meenutade,seletas ta et REISIVAGUNID on ehitatud nii et neil võivad tamburid kokku minna aga kered peavad hoidma oma pikkuse. Muidugi 16.02.1976 Lätis Jugla jaamas reisirongi ja 2 sektsioonilise TE3 laupkokkupõrkes suruti vagun nr.2 vagunisse nr.3 lihtsalt sisse seinte vahele. Tekst ja fotod : Ajakiri BRM nr 4 www.railbaltic.eu .Vaadeldes sellelt eelnevalt YouTube lingilt edasi vaguni salongi, näeme jälle Saarma juttu kinnituseks et pingid on tulnud põranda küljest lahti ja kõik vaguni ees otsas koos! Seda sai 1974 a just arutatud et kuhu brigaad saaks põgeneda! Ja Balti Jaamas on näha piltidelt et ER1 122 on seest oma pinkidega just nii käitunud. Hiljem muudeti salongis pingi jalgade ja kinnituste konstruktsiooni nii et kokkupõrkel pingid ei murduks põrandalt lahti vaid säilitaksid koos reisijatega max oma koha. See asi toimis ER2 1032 vagunites täiesti edukalt. Aga ohutus on ju alati paranenud raudteel just eelnevate kurbade kogemuste najal. Vaadake vanu kaheteljeliste vagunitega juhtunud avariid Lillekülas (ei leia hetkel seda materjali) ,kus vagunite kokkupõrkel ronisid need eelneva vaguni raamile, lükates maha puitehitise ja nii mittu raami teineteise peale. Meie ER1 8207 juhtus omapärane õnnelik lugu 1987a. suvel Aegviidu liinil. Reisijaid oli rong väga täis ja ka see vagun. Kusagil teatasid reisijad Vedurijuhile et selle vaguni põrand vajub ära!!! Brigaad läks kontrollima Aegviidu tupikus ja mida said KAKS inimest hüpates vagunis selgeks - midagi polnud ju näha, vagun nagu vagun ikka. Ja rong tuli tagasi vähema reisijate hulgaga kuna lihtsalt polnud selles suunas reisijaid nii palju.Ja Depoos hakati uurima ja suureks ehmatuseks avastati et vaguni põranda ja seina vahelised nurgikud olid keskelt läbi roostetanud ja tõesti, kui hulk mehi sees korraga hüppasid siis oli näha et sein ja põrand pole ühendatud. Muidugi tuli kellegi sakstest ilus idee - vedurijuht süüdi - miks ta ei kontrollinud Aegviidus korralikult! Teised vanad mehed asusime kaitsma ja ütlesime et võtku meid ka maha kuna me teised ka poleks tulnud sellise asja peale et vaguni põrand vajub alla! Juht jäeti rahu ja hakati siis mujalt uurima.Ja tuli välja et vist Leningradis oli ER1 ka juhus kus reisijaid täis m/vagun vajus keskelt samal põhjusel alla ja kastid jäid pöörangutesse kinni ja murdusid. Ja veel kusagil oli sarnane juhis. Siis kontrolliti kõik üle ja kahtlased võeti liinilt. Mina ise muidugi pidin oma loll-kangust näitama ja kontrollima ,et ise saaks selgeks. Läksin, vist oli 8.tee, ja proovisin nii et võttes vaguni keskel kätega külje alt kinni ja tõmbasin väljaspoole. Silmad läksid suureks - kogu selle 8207 pikkade ustega vaguni seina jõudsin ma tõmmata koos seina külge kinnitatud pinkidega ja akendega julgelt 10-15 cm väljaspoole !!! Polnud põranda küljes kinni!!! Uskumatu oli aga targemaks sain . Hiljem meenus et olima paljud täheldanud et kui oma kirsa saabastega läbi vaguni ka üksi jalutasid ja millegi pärast hüplesid oli kuulda imalikke helisi! Hiljuti Pääsküla depoos käies oli näha kuidas nüüd kontrollitakse nii kui ka paravozis on pildid, Er tüüpi rongide põranda ja seina vahelisi ühendusi. Lõigatakse välisküljelt auk sisse ja kui OK, keevitatkse lapp peale . Seda tehti vanadega nii nagu 1027 ja 1032 vagunitega, mida mina sattusin nägema.Ja need kurvad kogemused sundisid hiljem reisivaguneid tugevamaks ehitama.
diisel   [dets 12, 2010 ke\+00:00\+00:00 06:00 PM]
Täitsa põnev oli lugeda. Meil DRidega ju samamoodi, kas mitte konstrukstioon ei ole samalaadne?? Igatahes DR1A-232 üks pea oli samamoodi suht varsti peale tehasest tulekut. Vagunisaatja tuli brigaadi juurde, et poisid, rööpad paistavad läbi põranda. Ja oligi lugu sama, talade nurgad kõik lahti. Pea viidi pärast depoosse kahe veduri vahel ja vagunis sees oli olnud tunne nagu terve vagun oleks kummist - õõtsus ja vetrus nii palju. Ja alles paar aastat tagasi oli seesama pea jälle maha võetud jälle nende samade talade pärast - abil hakkas sõidu ajal läbirongi jalutades silma, et istmed nagu lainetavad eraldi ja sein käib kah eemale kuidagi. Aga polnud hullu - keevitati jälle kokku ja masin sõidab taas Naerab
Lembit   [dets 12, 2010 ke\+00:00\+00:00 10:24 PM]
ER1 8207 lõigati vanametalliks juba 04.06.1987 ja teda ei jõutud üldse EVR vaguniks ümber nimetada.Mina olin veel tööl ja minu ajal olid kõik veel vanad nõukaaegsed nr. Seepärast uusi nr. vaatan ma tihti nii kui vasikas uut aiaväravat!MIna vahetasin peast siin nr kuna teadsin et mingid 30 on M/V , näiteks 3306 oli ER1 3902. Eelmine lause "vasikast" kehtib ikka edasi minu puhul !
jorv   [dets 12, 2010 ke\+00:00\+00:00 11:23 PM]
Pigem oli jutt diislist. Diisel on 3703/4 koosseis.
Lembit   [märts 13, 2011 ke\+00:00\+00:00 08:50 PM]
30 a. tagasi ER2 1032 teise peaga toimunud Balti Jaama rongikatastroofi Mati Talviku saade "AJAVAOD" jõudis täna ETV ekraanile. Sain sealt kuulda ka palju sellist,millest polnud aimugi.Paistab elus nii, et arvad teadvat omaarust palju,aga kui kuulan ka teisite inimeste mälestusi - saan isegi nüüd veel teada rohkem. Kahju ainult,et paljud inimesed,kes olid seal ligidal ,kui mats käis ja neid kutsuti meenutama,kardavad TV rääkida. Muide, see on ju tegelikult iga inimese õigus- kõik pole nii edevad kui siinkirjutaja,et läks ja lobises ise kui teised ei tulnud!Sant iseloom mul ...aga ehk ei materdata mind maha selle eest....
Andrus   [märts 14, 2011 ke\E\E 06:07 PM]
Tere Lembit! Üldiselt oli Eesti kohta täiesti normaalne raudtee alane avariifilm. Aga nagu ikka põhjustest Miks? väljuv brigaad punasest läbi sõitis polnud filmis mitte sõnakestki. Ega mina ka avarii kohta täpset põhjust ei tea, aga tol ajal räägiti sellisest versioonist, et brgaad käis kibekähku tööajast Balti-depoos palgarahade järgi ja tagasi tulles suure kiiruga vaatasid, et väljumisaeg on käes, taskud "raha täis" ja paneme minema! Foori keelav näit jäi nägematta. Nagu Sa Lembit ise mäletad olid tolle aegsed palgapäevad Balti-depoos tõelised põrgud, seisime tundide viisi järjekorras, samas teadmatta kas me samal päeval raha kätte saame, inimesi oli järjekorras sadu. Brigaadid kes olid tööl lasime lihtsalt inimlikkusest vahale, igaljuhul peale seda avariid hakati kõigis kolmes depoos Pääsküla, Tallinn-Väike ja Balti-depoo palka maksma eraldi. Miks seda enne ei tehtud, ei tea ? Aga nagu ikka elus, et midagi muutuks peab enne kusagil mingi pauk käima.
Lembit   [märts 14, 2011 ke\E\E 10:47 PM]
Palgasabadest tean mina sama palju kui siga pühapäevasest päevast!Asi selles ,et PALGASABAS olin ma viimati umbes 1961 vist- just enne kui vanas ELEKTRIDEPOOS alustati suurt kommunistlikku eksperimenti! Kõigi elektri vedurimeeste palk kallati hunnikusse laua peale vedurimeeste "pesas" vanas depoos. Lukkseppadel oli oma laud lukkseppade ruumis. Laual oli rahad kõikides vääringutes, KASSSIIRI ei olnud, sulepea ja palgaleht olid. Iga mees tuli millal tahtis ,kasvõi kambas ja otsis oma nime , vaatas summa, kirjutas alla ja võttis sellised rahad mis talle meeldisid !!Jälgiti ainult,et sinna ei sisenenud võõrad inimesed. Õhtul loeti ülejäänud rahad kokku ja viidi raamatupidamisse. Raamatus "ELEKTRIRAUDTEE EESTIS.... lk.70 on head pildikesed, hetkel Pearaamatupidaja Pavluhhina just on toonud sinna rahad. Selline süsteem kestis vanast depoost kuni Pääsküla depoos jätkus vist umbes kuni 1964a kevadeni. Asi toimis ilusasti ja nalja sai ka selle aja jooksul. Mees on ikka mees ja kuna olid ka palgalehed aga eks vahest oli vaja ju ka natuke naise eest omale... Vahest mõni luges laua juures oma summa välja ja siis hakkas toppima osa raha naisele, natuke ka käraka võtmiseks pindsakusse salataskusse jne. Seda kohmitsemist saatis tihti väga õnnis nägu, teised itsitasid ja osatasid... Aga vahest tuli nii et õhtul suur summa raha puudu! Raamatupidaja vaatas- üsna täpne mõne mehe palga nr. ! Aga allkiri puudu- järgmine päev küsiti mehelt,et kas ta sai raha kätte? Muidugi sai- vastas mees ! Aga allkiri-oh unustasin ja kiire jooks raamatupidamisse ja kirjutama. Oli ka juhuseid ,kus väga austatud mees selle -naisele-omale jagamisega oli võtnud 10.-rubla(tol ajal suur raha)kogematta rohkem- jälle oli kiri teadete tahvlil, et kes kogematta.... Ega midagi, mees läks ja viis tagasi aga kuidas naisega hakkama sai, ei mäleta. Vahest väiksemad summad , mis tulid puudu ja keegi ei toonud tagasi - maksime kõik võrdseks jagatuna korjanduskarpi ,et saaks kassasse asja õigeks. Algul oli väga harva aga kui tuli meile tööle veel inimesi, hakkas selline ilmselt omale tegemine ühiskonna arvelt kellegi poolt ,igakuiseks varguseks. Kahtlustati küll ,aga kätte ei saadud. Siis mõeldi välja "GENIAALNE IDEE". Igal palgapäeval üks brigaad--- juht ja abi tulevad vabal päeval ja toovad selle suure huga raha ja panevad lauale ja jälgivad seda hoolega! Kuna minu juht ja mina olime just vabad sellel esimesel päeval---vaat meie. Aga minu juht oli nii kangekaelne,et teatas, tema pole harjunud nii suurte rahade lugemisega ja mina kaagutasin ka kaasa ja --- meie ei tule ! Sakste otsus , siis te palka kätte ei saa! Juht vastu , ma ei võtagi depoost,vaid lasen KÕIK PALGA kanda üle Hoiukassasse(tänapäeval ju kõik käib nii aga aastal 1964 oli see sensatsioon). Mina kraaksusin ka kõrval sama juttu- siis tegime avaldused ja siis hakati meiega jonnima ja ei kantud üle vist 4 kuud! Leidsime mingi Hoiukassade Inspektsiooni- see tegi Depoos säru ja sellest ajast ei tea mina mingist palgasabast midagi ! Vahepeal tuli küll tuttavatelt laenata sel 4 kuulisel ajal ,aga üle elasime. Ma olen viinud Haapsalu Muuseumi oma vana palgalehti ,millelt on kohe näha et "Väljamaksmine --- ja Hoiukassasse - kogu palga summa! 1981 või 82a. kui ER12 6002-6003 tulid inspekteerima mingid mehed Moskvast MPS`ist ja tahtsid teada ,palju elektroonikad kokku hoiavad energiat ,sai palgaga ka nalja. Depoo juhtkond ütles ,et ära seleta neile kui palju, mina muidugi,et ma ei tea kuigi töötan ja siis küsiti: kui palju ma saan elektrienergia kokkuhoiu RAHA kuus . Minul muidugi lihtne - ei tea , kuidas ei tea ? Ma ei ole palka saanud kätte 1964a. alates ! Tõusis kisa - selline valletav JUHT !!!. Aga depoo Ülem oli ka kabiinis ja temalt küsiti ,miks juht nii häbematult valetab ! Ülem vastas- juht ei valeta sõnagi- pole saanud jah palka, kõik läheb Hoiukassasse! Siis oli seda arutamist- kuidas selline inimene saab elatud jne. Ja aega saigi otsa, mina puhas poiss ja moskva mees vaatas mind kui inimest teiselt planeedilt...Nii et , millal kusagil palka maksti palgasabas--- pole kahjuks minusugusel "jobul "aimugi !
jorv   [märts 14, 2011 ke\E\E 10:57 PM]
Andrus. Saatuslik vedurijuht õnnestus kätte saada, ent kahjuks polnud tema nõus mitte millestki rääkima, isegi omaette. Ainukesena väitis, et on süütu. Arhiividokumendis, ehk siis toimikus, paraku seda puudutatud polnud, MIKS nad seda tegid. Tõde teavad vaid vedurijuht ja tema abi, ent kahtlen, et nemadki seda jagada soovivad.

Kommentaar 4-lt 23-le 23 kohta
Lk: 1 - 2

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada