Meil töötasid ainult D1-d, kuid 200 D-d tehti kah. Segadust tekitab see, et alates masinast 201 oli seeria D1, kuid numbrimärkidel oli päris pikalt ikka edasi D.
Parovozis oli just D-022 pilt, ka meil on Leedu all Radviliškise depoos D-103.

Roosmalt tahaksin kysida, et kas m6nda vana fotot Keilas olevatest rongidest ka on?

tolle aja rööpad on kuidagi kitsad võrreldes tänapäevastega. s.t. rööbas ise mitte rööpavahe. keegi seletaks?

No praegu peaks Elva jaama jaamahoone poolsemal teel täpselt samad rööpad olema, mis 1951a. Eks kui võrrelda R50 ja R65 rööpaid, siis on ka vahe.

mis seal siis maas on? samasugused peenikesed? ja seal peal käib ka sõitmine? ja äkki mõni mõõt sm-s R50 ja R65 kohta (eeldan ise et 50mm ja 65mm)

R50 - 1m rööbast 50kg, R65 - 1m rööbast 65kg. Muidugi 1951a võis mingi R43 või R36 maas olla, aga praegu on enamus rööpaid seal maas 1907-1915a pärinevad. R43 on Vasalemma-Riisipere praegu, R36 on võibolla mõnel vanal depooteel maas.

R50 rööbas see kohe kindlasti pole, R43 on kah nagu suurem kui see pildil. Kusjuures need kilogramm/meeter pole päris täpselt et 65,0 kg/m, seal on mingid komakohad ka.

nojah. aga ma küsin siis nii: kas on erilist vahet kui peenike või jäme see rööbas on? kas on kiirusepiirangud,massipiirangud vms? kas peenema peal on potensiaalsemaid väljasõite enam kui laiema peal? ja kas vanasti kui sellised rööpad kasutuses olid,oli ka rongi ratas kitsam?

Siin on tõesti vanad rööpad maas. Mingi saksa toodang veel. Vene ajal saksast rööpaid ei toodud, sellest järeldan et esimese EV ajast siis. Kui nüüd sinna satun siis annan teile ka aastanumbrid.

No millegipärast ma arvan, et maas neid enam küll seal ei ole. Sest R50 see pole kohe kindlasti ja R43 on ainult paaris kohas.

Riisiperes olid vist mingid tsaariaegsed rööpad maas.

Kõige jaamapoolsemal teel on täiesti kandilised rööpad ja oli ka mingi saksakeelne sõna peal, arvatavasti tehase nimi. Aga peatee peal küll sellised rööpad maas pole.

Riisipere oli vist üks nendest kohtadest kus veel R43 maas oli.

Järvel need haruteed,kus ER1 seisab,on rööpad 1904ndast aastast.

ma tahtsin juba ammu kysida, sealt Järvelt on kunagi harutee ka edasi läinud, alles on betoonliiprid..kuhu see tee viis?

Kui haru üles kisti, läksin jalutasin lõppu, seal oli mingi mahalaadimisplats. Kuid kaugemal oli veel pöörang suunaga tagasi Järve poole, see läks u 300-400 m sõjaväeosasse.

On DP pilte veel tulemas?

DP-sid veel on, kuid mitte niipea. 60 muud pilti on ootel, enne uusi DP-sid üles ei lae, kui nende praeguste muudega on vask.

Järvel asus tootmiskoondis Flora vedelate kemikaalide ladu- seal kus praegu on kompostimisväljak

Igaljuhul näevad eest paremad välja oma kahe prozektoriga,kui 0X seeria omad oma ülemise kastruliga.