Töörongist ja selle vedurist ilus pilt,ei oska nede kohta midagi seletada.Aga see jupp asfalteed ja uus kontaktvõrgu post vaguni taga ,näitab papile selgelt ,et enne minu sündimist ja minu aegne olukord on tohutult muutunud! Vasakul, pildi ääre taga oli veel hiljuti säilinud puit hoone,mis olevat olnud Nõmme jaamahooneks päris alguses,kui peatus Nõmmele loodi.Mäletan ema jutustusi möödunud sajandi 20ndatest aastatest,kuidas minu vanaisa (teda ma pole kahjuks elus näinud) Nõmmel jooksis rongile ikka "preestu"(vene keelsest "perejezd" mugandus) peale ja sealt sõidu peal ronis rongile ja maha tuli samuti sealt,kui linnast tuli:Siis ei olnud ei auruka vagunitel ega ka elektrikal kõrget platvormi (vaid 150 -200 mm vist)ja astmed olid madalal.Kui mina jõudsin sellisesse ikka,et vaja linna tööle minna,eks ma olin sama rumala arusaamisega ja ikka jooksin viimasel minutil (oleks võinud mõni minut varem kodust väljuda-ei olnud sellist mõistust) jaama poole,ainult selle vahega ,et elektrirongileEM-167 pidid ikka seisu peal sisse kobima,lasi susinal uksed kinni ja olidki järgmisele rongile esimene reisija.Huvitav meenutada veel ,et igapäevased reisijad silkasid tänaval samal kaugusel alati ja sellega said selgeks,kas oled „graafikus“ või ei .Olen neid kolme sabatuld Rahumäe poole minemas ikka ka näinud! Väga halb vaade,kui mõtled ,et oma lollusega oled siin ,aga mitte seal ,kus need tuled keeravad vasakule ja kaovad Rahumäe silla poole.Aga ,kui saabusime linnast ,siis reisijad said uksed ise juba sõidu ajal avada ja muidugi oli kihvt sõidu pealt maha hüpata ja siis ükskõikse näoga vaadata seda rahvahulka vagunis,kes ootas rongist väljumist ning nendest enne trepist alla kobida. Ja kui veel oli vaja minna platvormist vastaspoolele,siis loomulikult sai hüpatud sealt alla madala platvormi peale,kuni kord kargasin ja kohe oli Raudtee OHRANA mees mul kraest kinni-tahtis teha trahvi,suure palumise ja vabandamise peale pääsesin. Ja huvitav ,peale seda oskasin ilusati platvormile väljuda! Teise ülbuse -platvormilt maha hüppamise karistuse sain ka kord ilma raudteelasteta. Hiiu poolt rongilt maha tulles ,oli auasi mitte trepist alla tulla,vaid platvormilt jaama poole alla hüpata ja otse jaama taha tänavale .EM-167 ajal olid platvormid madalamad- ilmselt 950 mm ja ma hüppasin alla ,aga jalg jäi kuidagi serva taha ja ma maandusin reiega roopale!Pärast lonkasin ja tundsin valu paar päeva ja jälle sai selgeks- tule parem trepist ,pole nii valus!Ma ei saa senini aru ,kuidas mulle oli vaja alati enne kolakas anda vöi kergem nips vatu pead,et MÕISTUS koju tuleks ja rumal pea kehale nuhtluseks ei oleks! (Jälle teemast mööda )