küsimus ei lähe küll pildiga kokku, kuid äkki keegi oskab mulle lähemalt rääkida. Tsiteerin: "Tellitud Flirt-rongid hakkavad sõitma olemasoleval rööbasteel kiirusega 120 km/h. Miks mitte enam? Rööbastee taha asi ei jää, ent suuremate kiiruste kasutamiseks tuleks teha rida muutusi muus infrastruktuuris." Mis on need muu infrastruktuuri muutused, mida peaks tegema?

Põhimõtteliselt kannatavad renoveeritud raudteed ka kiirust 160km/h, aga seal oli rida muid probleeme. Näiteks peavad 160km/h puhul olema raudteeülesõidud eritasandilised. Kui läheb käiku Rail Baltica 2. etapp, siis hakatakse kiirusi tõstma 160ne peale.

Signasüsteem peab ka teine olema. Praegu näeb vedurisignalisatsiooniga kodeeritud piirkonnas ainult järgmist foori. Selleks et sõita 160 km/h tuleks kahte foori näha.

Raudteeülesõidud ei pea tingimata olema eritasandilised. Esimese klassi maanteed peaks olema ristuvad eritasandiliselt. Aga kas ka regionaalsed ja külateed on diskussiooni koht. Ma leian, et 160km/h võiks lubada samatasandilisi ristmikke. Maailmast on näiteid küll. 200km/h ülesõit Rootsis: http://youtu.be/Ir926-sqJG8 . 160km/h ülesõit Kanadas: http://youtu.be/TXwCsGBAz1w . Ja ka jutt, et kiirus üle 120km/h nõuab vähemalt kaheteelist raudteed on müüt.

See on hea,et sa kõike tead!

Signalisatsiooniga on ka mitmeid, variante. Samuti võib ka jaamast(plate kõrvalt) 200km/h läbi sõita: http://youtu.be/N2esmZPqzA4 , http://youtu.be/bEQWsypcEe0 , http://youtu.be/moSIN28j4no ,

Tänu YouTube linkidele julgeb papi ka piiksuda.Tore oli vaadata X 2000 rongi sõite ka kabiini vaadetest . Minul omal oli selle tüübi rongiga 5aastat tagasi Stokolm - Göteborg liinil elamus vagunis sõites reisijana. Algul oli ikka elektrifitseerimist näna- kontaktvõrgu postid läksid ikka kiiremini ja kiiremini vaguni akna tagant mööda ja siis lõpuks poste enam lihtsalt ei olnud. Siin on probleem selles ,et kiirus läks nii suureks ,et silm ei jõua fikseerida seda posti vilksatust. Uus probleem aknast vaadates - kõik majad ja postid ja puud olid tihti väga viltu - arvasin ,et rootslased lohakad..... Aga kui tuli kõrvale järv ja aknast vaadates oli järve pind viltu kõrgele akna suhtes - siis sain aru ,et eks postid ja järve pind on nii viltu ,kuna kiirus oli suur ja tee kõver mägede vahel - vagun lihtsalt kallutas kurves nii julmalt! Tavaline reisija vaatas rahulikult ja ei mõelnud ei kontaktvõrgu "kadumisele" ega viltustele postidele. Ta ei märganud midagi erilist . Sõit oli väga normaalne! Muidugi häiris mind siis ka jaamadest läbi sõitmine selle hirmsa hooga(kabiini kaadritest näha märgid 14 0 ja 150 üle pöörmete otse), platvormilt jaamade nimesi ei saanud lugeda-kiirus!. Nägin ainult punajutilisi tõkkepuid ülesõidul viltuste posti küljes ja kuulsin korraks ülesõidu kella kolinat ja seisvate autode ninasi.... Ja nüüd , tänu noortele , oli mul võimalus vaadata ka kabiini aknast... Aga mille üle sain tunda uhkust oli see ,et rootslased kõik algul kole kiiresti kasutasid mobiile ja siis lõpetasid. Mina saatsin sõnumeid ja siis vaatasin ,et LEVI KAOB! Tuli hiljem välja ,et neil polegi kogu aeg mobla levi ,ainult suuremate jaamade juures oli!. Kuna jaama nimesi ei saa lugeda kiiruse tõttu ,uskusin ,et ma saan mobla pealt lugeda- aga terve aeg siis, 5 aasat tagasi ,ei tulnud ühtegi antenni nime. Kui ütlesin kohalikele ,et meil saab vaadata kinnise aknaga kupees mobla pealt rahulikult kus jaama ligidal oled .Näiteks Sauelt linna sõites vahetuvad antenni nimed kuni 20 korda .Vastati - te seal Eestis pargite autosi ja ei tea mis veel kõik moblaga , meil selliseid asju veel ei ole....