Random files viskas papile ette nostalgilise pildi minu elektrimehe poolest tööajast, kui Kl-Rand ronge oli palju ja nad olid ER tüüpidega 8 vagunilised. Sõideti siis, kasutades katusel olevaid kõrgepinge kaableid nii ,et üks voolivõtja toitis kahte mootorvagunit. Oleks ka rohkem võinud kokku panna ,aga kui mõnel sektsijal lühis ,siis kaotasid palju mootorvaguneid. Tol ajal me ei tohtinud enam liinil katusele minna muidu ,kui tuli kontaktvõrgust pinge välja lülida ja liin pidi olema sellel osal maandatud. Kui jaamades mingil teel seaduslikult sektsioon lülitis välja lülisid, siis sellele osale tuli maandus automaatselt välja lülitatud lahklülitiga peale. Võtmed said jaamast. See vagunite kõrgrpinge vaheühendus olid vaja lühise korral lahti ühendada sektsiooni vahelt ,et vigane masin ei segaks tervetel tööd. Kui kl-Randa sõitis SR 3 tüüpi rong, siis oli vaguneid 9 .Pikkadel platvormidel mahtusid need rongid küll ära ,ainult Laagris oli jama ka 8 vaguniga. Häda oli ka Nõmmel maa poole sõites. Nõmmel jäi 8 vagunist tagant palju üle platvormi otsa ülesõidu peale seisma. 9 vaguniga sõitsime Nõmmel esimese vaguni nii palju üle platvormi otsa ,et ainult tagumine tambur jäi platvormile. Pilt oli muidugi võõrastav ja sõita ebamugav, Sr3 oli I vaguni I tambur konksuga kinni ja seda ei saanud reisijad kasutada. Sellised mälestused...seda pilti vaadates...

Aga milleks see ühest vooluvõtturist mitme vaguni toitmine hea on? Selleks, et kui üks vooluvõttur otsad annab, on teine võtta?

Just- asi selles ,et elu aeg on elektrimehed lõbustanud endid sellega,et on ikka midagi reservis ja duubeldatud. Vanasti EM 167 oli sektsioonis 2 vagunit, rong vähemalt 4 vagunit(2 m/v). Kõiki seadmeid 2 ! Teeninduskindlus suurem , kui veduriga vedades! SR3 ja SR , sektsioonis 3 vagunit , M/Vagunil 2 vooluvõtjat, mootoreid sai kergelt vankri viisi välja lülitada, ER tüüpidel ainult 1 vooluvõtja ja vankrite viisi ei saanud m/vagunil välja jülida . Aga m/vaguneid ju 6 vagunile 3. Seega reservi küll. Vooluvõtjate reserviks oligi siis kõrgepinge juhtmed katusel. Sellel pildil näha, et keskmised on alla lastud. Ja eriti talvel oli hea,kui härmatisega kulutas libisti ära, said vahetada masina nii ,et jäi üks kõlblik look alles. Olen ise näinud nii vaeva ,et paigast lükkasin kehva loogaga minema ja kui juba hoog sees , loogad alla ja las veereb . Kui libisti on nässus , võib kiskuda võrgu kusagilt maha või oma looga lõhkuda - siis juba ilma jamata ei pääse juht. Elu oli nii tihe ,et sllised äpumad ja aremad mehed kui mina , treenisid end vaatama kogu aeg lookasi ,kui oli kabiini vahetus. Aga näiteks mehed ,kellel oli tugev partei toetus , võisid omale lubada sellist luksust,et ei tõstnud pilku taeva poole, kui vahetas kabiini. Näide : kui Tallinnas ehitati seda uut linnalähi vaksalit peale vana depoo maha lammutamist, siis oli meil 6.-ndal teel selline olukord ,et platvormi lõpuni pidi sõitma ,aga esimese m/vaguni look läks võrgu alt välja! Tõusis lihtsalt üles kõrgemale, kuna võrk oli ajutiselt keeratud kõrvaloleva posti suunda. Vedurimeestele oli antud "HOIATUS " selle kohta. Kõik äpumad vahtisid ja kartsid ja lasid loogad alla. "Kõva mees" ( nime ei või AKI seaduste järgi mainida) sõitis 6. teele, vahetas kabiini ja ei viitsinud taeva poole vaadata, teises kabiinis isegi lamp näitas ,et kusagil on kontaktvõrgu pinge puudu- SR3 oli Saarma rats peal,mis sinise lambiga infis pinge puudumist. Välja sõites , LK ka näitas ,et üks m/vagun ei vea, aga ega kõva meest ei pea ju miski. Ainult see look ,mis oli ilma võrguta, tuli vapralt võrgu juurde ja ei mahtunud alla ja kes on You Tube`st näinud videosi ,saab aru mis juhtus seal siis... Look puruks , võrk paigast ja rongiliiklus hulk aega sassis! Ainult üks pilk mõõda rongi äärt tulles oleks kõik päästnud-lase see alla ja tõsta eest nupust üles kui oled kaugemale jõudnud... Mul veel loll komme rongi äärest mööda minnes ikka katusele vaadata - ei noh ,ikka täitsa äpu ,ise 19. aasta pensionil ,tuttavaid juhte ka peaaegu ei ole enam seal , täitsa .... Pardon , läks pikaks !