Kas pilt on tehtud ajal,mil Tallinna ja Keila vahele teist rööpapaari veel polnud? Vasakul tagapool on näha tupikut mida nüüd enam pole. Ja pildil olevad kontaktvõrgu mastid olid veel alles 2005a. aga 2008a. juba asendatud uutega.

Mis aastal 89km- valingu vahele teine rööpapaar üldse tehti? Kas kohe 1958 aastal kui elektrifitseeriti Keilani?

Kui vaadata pilti,siis Saue on siin veel jaam. Daatumiks paneks 1980dad, sest täisblokile omane elektriliin jookseb raudtee kõrval. Lisaks oleks hr. Lempsilt hea teada, miks jäi kaheteeline Pääskülast Keilani välja ehitamata? Kas riigikorra vahetusel siin oma osa?

Pigem Keila jõe silla tõttu äkki?

Kas vist 1985-86a. paiku ehitati 89km-Valingu lõik kaheteeliseks?

Mul häbi tunnistada et ei mäleta aasat millal 89 km ja Saue vahele tehti teine tee. Peaks olema nii et tehti kahes osas aga igal juhul mitte siis kui elektrifitseeriti Pääsküla -Keila . 1958 a oli isegi Pääsküla- Keila vahel sausüsteem ja jaama sai sisse sõita ainult semafori näidu järgi. Mina ei olnud veel pääsenud raudteele tööle aga sel suvel oli mul võimalus juht A.Maalmeister SR3 kabiinis sõita Keilast Nõmmeni ja ma mäletan et nad vaatasid seda semafori näitu hoolega sinna postide ja konsoolide rägastikku. Ja mina oli elukutselt sel ajal trammijuht ja olin nii äpu et Saue sissesõidu semafori ei leidnudki üles ja ei näinud. Pääsküla oma oli seespool kurve ja suure utsitamise peale ikka natuke nagu sain aru! Issand kui rumal ma olin enne raudteele tulemist! Õnneks kui sain raudteele tööle oli juba Pääsküla - Keila 3 märgiline automaat plokk töös ja olles harjunus Tallinna tolleaegsete 2 tänava valgusfooriga olin kõva poiss ja nägin valgusfoore ilma kõrvalise abita ! Kui oli valmis teine tee 89km ja vist Saueni , mäletan et esimese rongina lasti plokpostist kirjaliku loaga Haapsalu diiselrong. Kõik olid õhinaga seal ametis ja jälgimas - igasugu Raudtee Liikluse revidendid ja muud ülemused. Saatuse tahtel järgmine rong sõiduplaani järgi oli minul vedusrjuhina vaja sõita- kontaktvõrk ju ka praktiliselt nagu liiklusele avada. Jäin seisma posti juurde ja toodi kirjalik luba. Aga elu oli meid -juhte nii palju juba utsitanud et abina olles pidin kindlalt alati 4 asja enne loal kontrollima et juht mind jaama tagasi ei saadaks . Praktiliselt mäletan et mul tuli oma tähelepanematuse tottu vist Keilas ja kord Kloogal pikalt jaama joosta ja uut luba nõuda. Abi tõi paberi ja mina kui papp lugesin kohe: JAAMA TEMPEL , KUUPÄEV ,RONGI NR JA KORRALDAJA ALLKIRI !!! Aga jama suur 3 on ja puudu on JAAMA TEMPEL (oleks pidanud olema ju P/post 89 km) aga seda pole kusagil : Kuna olin tegutsev vedurijuht saatsin abi kohe tagasi -puudub TEMPEL. Saksad saatsid seest uue loa, sama nali ,templit pole ja peale kolmandat luba tuli see sakste ja raudeerevidentide kari mulle kabiini ja seletavad kõik õnnetute nägudega et on unustatud tempel ära taeha !!!! Aga ega keegi julgenud põrutada mulle et DIISEL JU läks. Mina vastu - ei sõida. Lõpuks siis ikka kui depoo omad ka palusid ja ise olid nad ju kabiinis ma lõpuks SOOSTUSIN. Jama oli neil palju aga ära me sõitsime ja muidugi hilinesime ka aga minu turja keegi ei hakanud! Eks edaspidi mulle anti küll vastu "hambaid " kui ma ise natuke olin kergelt eksinud, oleks ju võinud mitte norida nad aga siis hiljem tuletati meelde , et kuidas oli! Muidugi ma "tänasin " ja ütlesin et sain aru küll! Olid ülemused ka rahul. Elu on selline. Kahjuks päris õige aja kirjutan kui leian kusagil üles! Pika jutu ja puuduliku vastuse pärast -pardon!

See ehitamine tuli seepärast et oli palju Ranna ronge ja sellised pikad möödasõidud ehitati Balti raudteel ka mujal ja peapõhjus oli vaesus- rahapuudus. Asja oleks teinud kallimaks Keila ja Laagri sillad. Ja isegi 89 km pandi ju sisse pöörang 1:11 kõrvale teele 40 kmH aga Valingule hiljem hoopis kallim pöörang 1:18 kõrvale 80 kmH. On ikka suur vahe kas pead pidurdama maha 40 km kiiruseni või lased masinal joosta rahulikult kõrvale teele 80 km tunnis! Ja pöörangute hinnas ja hooldamises on suur vahe. Kunagi oleks tahetud teha kõik kaheteeliseks. Algul oli ju arvestatud kaheteelisega- vaadake seda ju Laagri mäe pealt isegi Pärnu mnt pealt on näha. Kontaktvõrgu postid pannakse üheteelises osas alati nii et on väljaspool kurvi, siis ei ole vaja fiksaatoritel neid pikki latte vaid on lihtsalt traadiga fikseeritud- odavam ja lihtsam hooldada. Laagri mäel kõik ju sellepärast seespool kurvi postid et arvestati II teega. Ja Keilas peale silda jaama poole ka postid seespool kurvi et II teed saaks tulevikus ehitada.

Endal on ka meeles, et esimene oli Haapsalu TEP-60 (Sauel ~11.07?), kuid aasta ei meenu (1982?)

Aga huvitav oleks teada mis kiirused olid 80-ndate lópus Vasalemma-Riisipere, Keila-Paldiski /Kloogaranna/ vahel? Praegu jube venimine ju.

Pildistatud aug. 1979.a.

Tänud

Saue jaama platvormi juures olev ER tüüpi rong meenutab mulle veel üht jama juhust ,aga kahjuks ei ole Ettekande mustandit sellest säilinud. Pean mälu järgi kirjutama. Veomootorite juhtmed on vaguni põranda alt karbist kuni mootorite korpusesse suundumiseni tavaliselt kaitstud veel puldanist "varrukatega". Kui mingil juhul sattub säde nendele puldanitele,hakkavad need hööguma rongi sõitmise tuuletõmbest. Sellist pikaldast põlemist on meestel palju vanasti juhtunud. Ja sealt vanemate vedurimeeste praktikast on teada,et seda puldanit ei ole praktiliselt võimalik kustutada ,vaid peab ...... Mingi ER tüüpi rongiga tahtsin sõita välja Sauelt ,aga reisijad tulid teatama ,et II vagunis on suitsuhais sees. Jooksin vaatama ja põranda luuki avades nägin ,et puldan põleb .Luuk kinni, loogad maha , tulekustuti ja vaguni alla. Lasin suraka ja nagu kustus. Aga teada oli ,et see hakkab sõidu peal uuesti. Puldan kindad käes ,sai kistud neid ribasi nii palju kui võimalik ära ja maha visatud . Eks need hakkasid seal maas jälle vaikselt põlema. See vagun välja lülitatud ja abile käsk antud - ootad siin!.Siis kiiresti korraldaja juurde joostud ja deposse helistatud - kui tulen Pääskülla , üritage anda teine masin , mootori juhtmed jne. Abi oli vanem mees ja selline kellel ei olnud juhilube , see läks selle lühikese ajaga ,mis ta seal rongi juures oli ja vaguni alt suitsu tõusmist nägi,närvi! Ja kargas kabiini,selle asemele ,et vaadata kus on suitsu allikas- rabas mikrofoni ja põlemise hirmuga ajas kõik reisijad rongist välja ! Mina siva tagasi ja rong tühi ! Rahvas kõik hirmunult platvormi teises ääres. Mina küsima ,miks nad väljas ,meil vaja kiiresti järelejäänud 2 töötava m/vaguniga kogu rongiga Pääskülani- saame reservi.Ehmatanud abi ütleb ,tema ajas , näe suitsu tuleb !. Aga ma olin talle masina all öelnud ,et neid kaltse ei saa kustutada, las põlevad seal maas vaikset ise . Kamandasin reisijad peale ja sõitsime edasi . Suuri hilinemisi ei olnud ,ainult siis ma veendusin jälle ,et iga mees ei sobi juhiks, läheb kergelt paanikasse ja siis .... Edasi ma muud ei mäleta oma juhusest. Mul on meeles ka see ,kui samad puldan juhtmed põlesid mul Baltis mingil ER tüüpi vagunil ja samuti kiskusin niipalju põlenud ära kui võimalik.Ja jälle liinile sõitma. Meeles veel et m.juhil (......) oli juhus ,kus ka kusagil jaamas põlesid need puldan katted ja vagunisse tulid vene ohvitserid ja nad olid muidugi õpetatud ja asjalikud mehed . Ainult raudtee erpära ei tundnud. Üks oli vedurimeeste selja tagant näinud ,et raudtee mehed ei saa kustutatud ja öelnud - vaja kutsuda tuletõrje ! Seepeale pöördus juht ringi ja ütles küllaltki resoluute häälega : "Siin laevas olen mina veel kapten ja määran ,millal on vaja tuletõrjet! " Ja selle jutuajamise ajal põlesid katted suitsu eraldades all rahuliku leegiga: Ohvitserid ehmatasid sellise käitumise peale ja kadusid! Muidug jäi neil vedurimeestest imelik mulje,aga seda põlemist ,kui on aega ja jälgida ja siis saab kergemini ära kiskuda need ribad.Ja siis edasi sõita.

Miks neid puldanist varrukaid siis üldse pandi veel kaitseks? Et kui põlema läheb, et siis kaitsta kustutamise eest, et ikka kindlalt maha põleks? Tuleb ju nii välja...