Vanasti....kusagil vast 80-ndail aastatel oli ostetud vist Austriast liiprite aluse toppimiseks ja rihtimiseks 2 spetsiaalset vist kollase keredega masinat , mis töötasid Eestis. Mäletan ,et nende masinate peale oli juhtideks pandud ikka "spetsialistid". Aga võrdlemisi varsti need seltsimehed kasutasid kuidagi neid masinaid mingiks lolluslikuks sõiduks ja väänasid ühel masinal raami paigast . Siis sai seda masinat kasutada ainult käsitsi juhtides . Ja tol ajal öeldi ,et see on ikka "kapitalistlik rämps ". kuna liipsite alust toppides lõi oma võimsa käpa puitliirsisse sisse ja lõhkus ära väga palju liiprite otsi ! Ja tõesti ,peale sellise masinaga tee rihtimist ja toppimist , nägi puttliipritaga tee välja , justkui keegi oleks suure kirvaga süsteemitult käinud liiprte otstest omale puupilpaid tagumas. Ja ega betoonliipridki paremad välja näinud, otsad rikutud . Meeles on, kui depoos tehn. õppusel nende masinate omadusi tutvustati , kui nad osteti ja kiideti : olid võimelised ise toppima ja rihtima kilomeeter raudteed suhteliselt kiiresti(kahjuks aega ei mäleta) ,sealjuures nii, et masina operaator võis pealt maha minna ja kõrvalt vaadata. Ilus oli näha ,kui masin tõmbas end jõnks edasi ja siis otsis liiprite vahe ja vist oli 2 paari käppi ,mida surus killustiku sisse ja vibreeris ja kui vaja tõstis ka seda kohta kõrgemale. Tal oli arvutile peale pandud andmed tee kallaku kohta kurvelisel osal ja muud andmed. Meeles on , kuidas meil depoos sai nalja selle "kapitalistliku rämsu" arvuti rumaluse kohta, miks ta lõhkus süsteemitult liiprite otsi. Nimelt : kapitalistid , kui nad konstrueerisid neid masinaid , vaatasid raamatutest ilusaid klants pilte , kus liiprid on asetatud rööbaste suhtes täpselt risti 90 kraadise nurga all . Aga selle lihtsa asja peale nad ei tulnud ,et n-liidus olid liiprid lihtsalt maha visatud ja ernevate vahedega ja sugugi mitte korralikult 90 kraadise nurga all. Nimelt , need masinad kontrollisid liiprite asukohta ainult ühelt poolt ja eeldasid ,et teisel pool on liiprite otsad just täpselt vastaspool! Lõi käpa maasse ia ei saanud aru , va lollakas masin , et seal on viltune liipri ots ja lõhkuski ära ! Ja oligi varsti selge ,et sellist kapitalistlikku eluvõõrast , nende arvates suure tootlikkusega masinat ei saa kasutada meie kommunismi ehitavas ühiskonnas. Ja nii nad vaikselt lõpuks töötasid kusagi ikka hoolega inimese poolt valvsa pilgu all ja sellisest lubatud km liini toppimisest automaatselt ei tulnud midagi välja. Loodan , vaadates seda pilti ,et nüüd ehk on meie inimestel see kapitalism niipalju pähe lõõnud, et liiprid asetatakse maha täpsete vahedega ja täpselt risti rööpaga ,et saaks masinatega rihtida ja toppida. Ainult siis tuleb ju tööpuudus, see kap maailma suurim probleem... ku

Liipreid paigaldati mingisuguse ekskavaatori külge monteeritud massinaga, mis võttis 5-6 tükki korraga ja laotas need ühtlaste vahedega järjest maha. Ilmselt on tehnoloogia poolelt ses suhtes ikka areng toimunud ja sellist jama enam korduda ei tohiks.

See vidin, mis neid liipreid maha pani, konstrueeriti sealsamas Türi töökodades. Teeremondist niipalju, et rööpad on juba Viljandis väljas ja esimene killustikukord on juba Pärsti ülesõidust 500m Viljandi pool. 10ndal oktoobril plaanitakse alustada Võhma jaama tegemist (siis kui pöörangud kohal)

Kas uus platvorm tuleb siis ikka jaama ette või jääb endistviisi?

Jaama ette tuuakse, jaamas tuleb ka teedearengut veidi muuta. Soov Edela väiksematel asjapulkadel oli ka tsentralisatsioon Viljandisse aretada, aga ei tea, mida sealsed kõigekõrgemad on otsustanud. Kildu paigaldati seetõttu nö laineliselt, et remontijatel oli ülesõitude kinniolekuks piiratud aeg ja pärast seda, kui maška ära kooles, veetakse kildu CMEga - mis üle 10 vaguniga ei taha Sürgavere tõusust üles tulla...

Seoses selle Lempitu poolt kirjutatud automaatse liipritoppijaga tuli mulle meelde, et kord Lelle jaamas olles Näidati selle masina "diplomi tööd" Pärnu liini alguses. Seal olid ka kõik sisekurvi liipri otsad segamini pekstud. No naerda sai küll igatahes sellise sita tegemise pärast. Aega täpselt ei mäleta aga eks ta sinna kahetuhandete keskele jäi.