Vanasti olen ka mina neid omapäraseid 2401 ja 2402 kasutanud reisijate vedamiseks. Aga siis olid nendel juhikabiinide asemel ainult reisijate tamburis apatatoori jaoks kaks kappi - teine teisel pool ülekäigu silda ! Nüüd on kabiinid ja minul oleks VÄGA HUVITAV näha just sõidu ajal veovoolu AMPERMEETRIT .See oli võimalik meie ajal ainult reisijatega koos nende tamburis. Muidugi oleme seda näinud ja teame,aga veo ajal oleks see iseloomustanud palju. Viimati nägid eletrirongi vedurimehed veo ampermeetrit kogu aeg EM 167 ( minu teada oli sel kabiinis- vähemalt lihtne võimalus oli seda sinna asetada). Ja kuna minu meelest on need kaks m/vagunit väga unikaalsed ,oleks hea ,kui nad jääksid peale uute rongide tulekut vanametalli viskamatta ja nendega saaks tehe erisõite raudtee huvilistele, keda peaks olema küllalt palju ka peale Eesti omade (meenutame kahe m/veduriga "raudtee fännide" rongi sel aastal. Olen KORDUVALT püüdnud saada omale fotot 2401 või 2402 nii ,et SELGELT oleks näha ,et vooluvõtja on kindlalt just juhtvaguni katusel ! Senini on minul alati kas kontaktvõrgu osad või varjud , või puud või vale rakurs seda seganud. Ei ole papil olnud õnne. Gallerii piltidel on ka nagu ei oleks väga kindlalt- saab vaielda. Kusagil PARAVOZ`is oli mingi imestav kommentaar ,et kas see on vedav vagun...
Aseritel peaks nüüd ka olema samalaadne riistapuu, pigem tegelikult MEV-1 taoline - vana SR3-e kontaktvõrgumõõtja oli ikka nii läbi, et eelmine aasta alustasid uue sama eesmärgiga pilli ehitust. Aluseks võeti muidugi tavaline ER2 mootorvagun. Kui meie seal käisime, olid neil valmis saanud just keretööd - kabiinid küljes, uksed... krt ei mäletagi, kuidas ustega oli tehtud. Igatahes midagi seal sees veel ei olnud, ainult kest. Praegu, ma eeldan, et peaks kärutama juba. Sest kui nad tegid 2M62-st elektriveduri niisama naljalt, sest ühel depoo meistril hakkas igav, siis mis see ER2 mootorvagun pole laboriks muuta:D
Pääsküla MEV-1 peaks olema selline riistapuu,millega liinil ei tohi sõita: puudub ALSN täielikult ja see vist oli kõige suurem probleem . Minu teada tehti ta ka nii, et puudub reostaat-kontroller ja sellega pole võimalik kiiresti sõita. Takistused on kogu aeg järjestikku mootoritega. Tol ajal (mina olin siis juba penskar) oli probleemiks just depoo territooriumil manöövri tööde TSME ,mis oli raske ja nende kehvade roobastega läks tihti maha. Ja siis oligi Saarmal idee valmis, mis jamame, teeme ise. Ja tegidki MEV valmis. Aga aastat ma ei mäleta ,millal valmis sai. .2401 ja 2402 tehti nii ,et patent registreeriti minu teada 20.12.2001 vist. Olen seda koopijat koos joonistega näinud. EE poolt olid seal kirjas Bezborodkin,Reinhold ja Saarma. A4 lehti vist umbes 15, selline vene ja läti keelne on Haapsalu Muuseumis. Aga minu unistus just juhikabiiniga ER2 m/vagunist pilti leida, ei ole senini edu toonud. Üldse ehitati need just selleks ,et saaks kasutada 2 - vagunilist rongi. Üle endise liidu on küll hulh erinevaid eriveoks kohandatud kahe kabiiniga ER1 ja 2 masinaid igasugu keeruliste tähistudtega, sellist reisirongina mootor pead vist ei ole, kui on meie 2401-2.
Tavaliselt on mootorvagunid rongis kusagil keskel ja on justkui tavalised vahevagunid (ilma kabiinita) ning juhtvagun (kabiiniga vagun) on ehitatud tavalisest haakevagunist. Aga kaks juhtvagunit on ehitatud mootorvagunitest (mootorvagunile pandud kabiin ette). Erinevus sellest tulebki siis,et tavaliselt tehakse juhtvaguneid haakevagunitest aga need on tehtud mootorvagunitest. Kui ma õigesti mäletan siis tehti need kunagi selle mõttega,et reisijad on vähe ja rongid võib teha kahevagunilisteks- aga kui kaks juhtpead panna kokku omavahel siis pole miskit mis seda rongi edasi liigutaks ning,et ei peaks panema kolmandaks vahele mootorvagunit,tehtigi juhtvaguniks just mootorvagun. ma ei kujuta ette kas ma suutsin nii seletada,et keegi aru ka saaks asjast
ER tüüpi rongide ehtamist SR3 asemele alustati 1958 aastal . Ja sellest ajast on neid ehitatud väga palju (alis- ja vaheduv-voolule - kokku vist üle paari tuhande). Ja alati on m/vagunid ilma juhikabiinita (ainult kapid reisijate tamburis-klaasi taga näha mõõteriistad) liini rongidel ja seepärast , kui ER tüüpi elektrirong tuleb reisijatega platvoemi ette ja juhtvagunil urisevad all mootorid ja katusel on vooluvõtja püsti, ajab see vanadel raudteelastel ka juuksed püsti - mis IMERONG see on !Mitme tuhane hulgas pole sellist rongi näha olnud ja nüüd järsku - kohe arvatakse, see on kodukootud nali ja nii ta tegelukult ongi. Aga minu arust oli omal ajal vajalik ja oleks imeline , kui seda saaks kasutada ka edaspidi just RAUDTEE huviliste vedamiseks, nii kui Tallinnas sõidab kohvikutramm "Paula" ja Stockolmis kohviku tramm ,millel on katusel vähemalt meetrise läbimõõbuga KOHVIKANN! Minule hakkas kohe silma ja kahjuks ainult nägin ,aga pilti ei ole...
Kui on tulnud vajadus elektrirongiga sõita, olen jälginud mootorvaguneid puhtalt sellepärast, et minna sinna vagunisse istuma - juhtvaguni või haakevaguni kompressori plärin pole just see, mida tahaks terve tee kuulata:D
Vanasti oli lõppev päev RAUDTEELASTE PÄEV! Head seda päeva ,kes veel mäletab ! Sain täna järgmise sisuga päevakohase SMS`i : "Kaks rauast niiti mööda maad.Nii väga-väga pikad nad. Neil tormavad rongid nii päeval kui ööl.Raudteelased alati vapralt on tööl.Sadagu taevast vihma või lund.Veduri meestel on unetu tund.Ja kui ka uni virvandab silme ees,siis dispetser ergutab eetri sees:"Kuule ,kulla mees ,sa ei tuku kodus vanni sees!Ära enam pikalt maga,vaid täpne kohal olek taga !"Meeldivat raudteelaste päeva. Soovib VANA TAHMANINA Rein." (tean ,et see on Pääskülast lukksepp). Igatahes oli meeldiv , kuigi penskar võib nüüd ka rahulikult tukkuda kasvõi päeval! Vanasti käis elu SMS õpetuse järgi ! Huvitav nähe on siis pildi all minu targa panemise kommentaar 04.08.11 kell 11:47. Härra ANDRE oli just 3 min varem kõik ilusasti ja õigesti vastanud Anonymouse küsimusele. Aga kuna minusugune papi arvas ka vastata ja minul kulus PALJU_PALJU rohkem aega oma komm vormistamiseks ,siis peale OK vajutamist ,ei tulnud mulle pähe enam vaadata , mis teised on teinud! Seepärast andke ,noored papile andeks, et olen nii aeglane!
VanaPapil väga hea vaadata ka jus liikuvat pilti. 1959 a. ehitati üks 10 vag. koosseis ER6-001 ja seal kasutati m/vagunitel rekuperatiiv-reostaat pidurdust. Sõitis algul Riia -Ogre liinil ja hiljem Moskva Katsetuse ringil . 1965 a, ehitati see ringi ER1 (tähistati ER 1/6 ). See ei ole meie ER 1 -06 mitte. Kusagil ,vist PARAVOZ is ma nägin pilti sellest ja siis mulle ei tulnud meelde. ER-10 ehitati 1960 a. lõpos ka rekuperatiiv-reostaat pidurdusega. Nüüd muudeti vagunite pkkus 24,5 m ja keskelt lisati veel tambur reisijate kiiremaks sinemiseks/väljumiseks . Neid ehitati algul 2 esimest 4-vagunilist sektsiooni ja 1961 aastal veel 4 sektsiooni(kaks kaheksavagunilist rongi). ER-10 olid peavagunid mootorvagunid, nii et nad olid võimelised iseseisvalt sõitma. 1965 - 1970 ehitati ER10 asemele ER 22 (sama mõte, m/v olid peavagunid, 24,5m tambur keskel, ninad kandilised ja rekuperatiiv-reostaat pidurdus) 66 kaheksavagunilist rongi. Ekspluatatsioonist massiliselt kõrvaldati 90 aastate keskel. PARAVOZ´i lingi all on ka palju arutelu ER 10 kohta. Liikuv pilt meenutas mulle palju ka meil Tallinnas töötanud elektrirongide seerijaid Näha oli SR3 ja SR (sein sile ja aknad puitraamidega). Huvitav oli vaadata lühikeste uste sulgumist, kui selgelt näha täisalumiiniumist välimine ukse käepide ja sisepoolel sanga kujuline käepide. Ja meil oli algul ER1 samasugused ja oli jama kui sisemine käepide oli asetatud kohale vale pidi. Algul me ei taibanud vahet ,aga kui ilmnesid juhused , kus reisija unustas oma käe lihtsalt käepidemele. Kui uks avanes lõplikult . läks valepidi käepide vastu tamburi seina ja inimene ei saanus kätt kätte , valus pealeselle. Platvormil hakkas kisa ja appi karjumine- juht , kui taipas võttis ukse ventiilidel toite ainult maha ja reisijad ise aitasid ukse mõni cm sulgemise suunas tõmmata ja reisija pääses ainult pigistusega. Peale remonte , Moskvas või Leningradis, esines ikka jälle mõni käepide valesti ja sama seiklus uuesti. Filmis olid need uksed kõik ilusasti. . Muide ,kinomehed olid kasutanud ka tagurpidi filmi ,sõideti ebateel ja kaks puhvri lampi põlesid. Aga ega see mälestust aegadest , kus sai ise kabiinis kontrollerit ja juhikraani palju loksutatud, ära ei riku.Suur tänu!