Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Klõpsa pildi vaatamiseks täissuuruses

Klooga station

31.05.2011

2010_05_02_Klooga_2.jpg Klooga_station.jpg _MG_3189.JPG
Hinda seda faili (praegune hinnang: 0 / 5, hindajaid 2)
Faili info
Faili nimi:Klooga_station.jpg
Albumi nimi:tallart / Railway tracks, buildings, facilities
Hinnang (2 häälega):00000(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:artjoml@hot.ee
Faili maht:797 KiB
Lisamise aeg:juuni 12, 2011
Mõõtmed:1200 x 788 px
Näidatud:884 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=20742
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 8-le 8 kohta
Lk: 1

Lembit   [juuni 13, 2011 kell 10:49 PM]
Kui 1960a.veebruaris abina I korda Kloogale sõitsin,oli jaam sõjaväele väga tähtis just oma pildil paremal pool olevate lühikeste tankide ja sõjaväe autode pealelaadimise tee tõttu. Näha on veel ilma roobasteta 3 platvormi,aga mul tunne ,et neid oli 4 tk. Seal seisid väga pikad platvorm vagunite rongid ja igalt platvormilt sai laadida peale kas autod või tankid nii,et sõitsid siis mitu vagunit edasi kuni sinna kuhu kinnitati.Tankistid teadsid rääkida ,et neid treeniti ka nii, et kui häire olukorras oli vaja tankid platvomilt maha saada, siis lihtsalt keerati kahuri toru taha ja tank risti ja hopsti üle ääre! Vagunite servad said kannatada ja paarikümnest masinast mõni murdis midagi ära ja jäi metsavahele. Teised panid minema oma ülessandeid täitma. Ausalt- oli vägev tehnika! Ja jaam isegi nii tähtis ,et elektrfitseeriti algul ainult üks tee platvormi juurde.Arvati ,et edasi pole vaja reisijate vedu. Jaama tulime 2 kollasega ja kõrvalteele. Minu meelest oli siis jaama Ranna poolsest otsast natuke edasi ka platsil WC. Inimesed sõitsid suvel Kloogale ja jala 3 km läbi metsa imeilusale ja tol ajal puhtale rannale minemiseks! Elu nõudmise tõttu hakati Klooga-Randa teed ehitama ja siis selgus,et on tarvis Kloogal rongide vahetus ka teha-aga oli ainult üks elektrifitseeritud tee!. Tehti minu meelest üldse lollisti- tõmmati maha WC (auk oli asfaldis kaua sisse vajunud ja sinna pisteti sirel kasvama) ja jaama poole ehitati I tee lisaks ja kaubaait ka sinna äärde. Nüüd sai ronge vahetada. Ilmselt keegi ei mõelnud nagu Paldiski poole elektrifitseerimist,sest Randa sõideti kogu aeg kõrvalteedelt.Siis tuli Paldiski elektrifitseerimise mõte sõjaväelt ja ikka kõik reisirongid pidid alati sõitma kõrvalteede klaudu ,olenematta ,kas sõjaväel oli vaja või ei ! Ja pöörangud kulusid ja vahetati ja aega läks sõidule ja palju oli seiklusi selle kahe kollasega. Nüüd tänapäeval ,kus on tehtud uus platvorm ja ilmselt kauaks , minu SUUREKS imestuseks jääb just Paldiski rongidel ikka üle kõrvaltee sõit!!!. Kas on seal siis nii suured kaupade ümberlaadimised tulemas ,et ei saanud II teed natuke kõrvale tõmmata ja platvormi sinna teha ,et Paldiski rongid, kui ei ole ristumist kaubakatega ,saaks otse läbi jaama ,et ei kulutaks mõttetult põõrmeid! Aga järsku on minu mõttelaad lihtsalt vana papi rumal viha,et alati pidime 40 kmh kõrvale võtma?
pokk   [juuni 14, 2011 kell 01:41 AM]
Platvormide asukohtade jäämine pea alati sinna, kuhu mingitel imelikel põhjustel see varemgi on olnud (nagu näiteks Kloogal), näitab seda, kui palju tegelikult uute ooteplatvormide asukohti määrates mõeldakse. Oleks ju antud juhul võimalik platvormi ehitusel pea- ja kõrvaltee vahele enamikel rongidel kuni minutiline ajaline võit sõiduajalt (kui pole vahetust), samuti vähem pöörmete kulutamist, loksumist, väiksem oht talvel pöörmepuhastust ootama jääda jne. Probleeme asukohtadega on mujalgi üles kerkinud.
diisel   [juuni 14, 2011 kell 09:23 AM]
Ega tundub, et Eesti Raudteel eriti ei mõelda tõesti. Jõgeval tõsteti peatee väljasõiduvalgusfoor traditsioonilisest kohast konsooli külge keset jaama selliselt, et punase väljasõiduga enam platvormi äärde ei saa. Täiesti debiilne. Kui on plaanitud vahetus ja peateele jõuab Tartu poolt rong enne, on väljasõit punane ja rong seisab, 50 m on platvormist puudu, kuid seisab. Täiesti debiilne lahendus.
Lembit   [juuni 14, 2011 kell 10:27 AM]
Võrreldes Jõgevaga on siis Klooga lahendus lausa ideaalne, kulugu pöörmed - meil raha küll- seisku talvel elektrirongid tuisanud pöörmete tõttu - miks need inimesed on nii vaesed, et ei oska omale AUTOT osta ja sõita ,vaid nõuavad raudteelt RESIJATE VEDU ? See pole ju kasulik lahendus ja segab raudtee rahulikku elu...
RL   [juuni 14, 2011 kell 06:10 PM]
Sügisel hakatakse Jõgeva-Painküla raudteed ehitama, vbl on fooride nihutamine kuidagi sellega seotud
jorv   [juuni 14, 2011 kell 06:33 PM]
Peamine põhjus oli siiski, et inimesed saaksid kogu aeg ületada raudteed ja ülekäik poleks hõivatud.
RL   [juuni 14, 2011 kell 06:49 PM]
Kas ei oleks olnud siis targem tunnel ehitada, nagu näiteks Tamsalus?
xkala1x   [juuni 14, 2011 kell 06:57 PM]
tunneliga seoses pidid tekkima mingid maaomandi probleemid, sellisel juhul pidavat tunnel raudtee kaitsevööndist väljuma....

Kommentaar 1-lt 8-le 8 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada