tahaks kysida austatud Lempsult, kas ohvreid oli ka selles kokkupõrkes? vaadates rongi , tundub et pauk oli kõva. Teate äkki, kui suurel kiirusel see toimus. Balti jaamas ju kiirused pole just nii hiiglaslikud.
See ajalehe artikkel on suhteliselt hea asi(mõni ajakirjaniku sõnavääratus on sees,aga see ei sega üldist pilti)ja kusagil oli veel parempilt kus ER oli püsti teise peal.Kommentaarides keegi ütles et miks neid nüüd veel vaadatakse.Aga minu meelest peaks TÖÖTAVATELE VEDURIMEESTELE JUST NEID NÄITAMA ET NEIL OLEKS SELGE ETTEKUJUTUS KUI OHTLIK ON LIIKUV RONG! Ka väikese kiirusega. Palju aastaid tagasi ütles UKS VEDURIJUHT et kui need mehed oleks kiirpidurduse teinud siis poleks nagu midagi JUHTUNUD??? Lolljutt-olen surmani kindel et Miljutin ja Sapunov tegid kõik sel hetkel kui rongid umbes 80-90 me enne kokkupõrget põõrasid otsevaates teineteise poole!Aga massid masinatel ja lihtne Füüsika ei võimaldanud ilma surnutetta hakkama saada...Ja tol ajal puudus Tallinnast 6,7,8ja 9 teelt välja sõites lok.signalisatsioon---see oleks veel natuke seganu-nõudnud Sapunovilt veel ühe vea tegamist!Miljutinil linna sisse tulles tehnika ka nüüd vist ei aitaks-lok.signalisatsioonis ju valge peale sissesõitu.Peale pauku saadi küll need kastid sinna pandud,enne vaieldi---NE NADO I TRUDNO TSERES STRELOTSNUJU ULUTSU... Sorri-sai väga pikk!!!
312
[aug 04, 2007 ke\0\0 09:20 AM]
kas see rong tui paldiskist?
Lemps
[aug 04, 2007 ke\0\0 07:29 PM]
See ER 2 1032 sõitis Tallinnast 9. teelt välja(süüdlased peal) ja Paldiskist tuli Miljutin Er 1 122( surma said nii juht kui abi ja vaba juht Leetberg ja diislimees Baradats)
ohhooo
[aug 04, 2007 ke\0\0 10:01 PM]
kahju nendest inimestest..muide Poliponis oli mu yhe tuttava ema(((
Täna 30 aastat tagasi oli Elektriraudtee väga must päev ! Tagajärg on pildil ! Kui käis pauk - olin mina kodus aga samal õhtul pidin tööle minema ja läksin ka. Elektrirongid sõitsid ainult kuni Nõmmeni . Edasi oli ju pinge kontaktvõrgust ära võetud Tallinnas toimunud avarii tõttu! Vedurimeeste hulgas oli ka täiesti matusemeeleolu.Siis me veel ei teadnud et ka Leetberg---- meie juht, kes vabal päeval läks Järvelt Telliskivi tän.deposse palka viimast korda sularahas ära tooma ja see jäigi temal viimaseks palga kätte saamiseks- kahjuks. Ja olles elektrirongi kabiinis ja mäletades senini akna tagant mööduvate reisijate pilke, mis ei olnud sugugi head,ei unune see päev vist kunagi. Inimesed ei sisenenud isegi ESIMESSE vagunisse ,vaid astusid teise ja kolmandasse vagunisse! Me olime suuremalt jaolt isegi hiljem mitme aasta jooksul eriti Paldiski rongides oma esimeses vagunis suhteliselt vähesed inimesed. Seepärast et Paldiski reisijaid sai kõige rohkem surma ER1 122 peavagunis mis ronis ju ER2 1032 lausa katusele..........
tunturi
[okt 05, 2010 ke\UTC\UTC 09:23 PM]
Õppisin juba siis Tallinnas ja kas jutud vastasid tõele,et Moskva ja Piiteri rongide väljumiste ajaks aeti kaubarong (vagunid) kuhugi vahele,et midagi poleks näha perroonide pealt?
Anonüümne
[dets 25, 2010 ke\0\0 11:09 PM]
olen ka seda juttu kuulnud, et kaubarong aeti vahele. Muide mu ema oli ühes neist rongides, ei mäleta kummas ta rääkis nii ammu sellest. Peaks talt mälestused üle küsima, äkki tuleb midagi huvitavat välja.
jorv
[dets 26, 2010 ke\+00:00\+00:00 01:08 PM]
Ei vasta tõele kahe eelneva kirjutaja tekst.
Anonüümne
[dets 26, 2010 ke\+00:00\+00:00 07:48 PM]
Rääkisime emaga täna sellest õnnetusest. Kaubaka kohta unustasin küsimast aga õnnetusest rääkis ema umbes selliselt: "jooksin hirmsasti, et rongipeale jõuda, nii kui viimasesse vagunisse hüppasin, käisid uksed seljatagant kinni ja rong hakkas liikuma, nii, et tuli uksest ja pingist kinni hoidess end istuma tõmmata. Kohe käis ka pauk. Jumala õnn, et ma veel pingi käepidemest kinni hoidsin, sest juuksed jäid sellekülge kinni ja muidu oleksin peanahast vist ilma jäänud, teised inimesed lendasid ettepoole. Üks vanamees aitas mul juukseid lahti harutada ja ega mul palju ümbritsevat olnud aega jälgida, kõigil tundus endaga tegemist olevat. Vagunist nagu välja ei pääsenud kohe, uksed olid vist kinni kiilunud. Peaaegu kohe hakkas ka mingi sireen undama". Seda kuidas ta välja sai ta ei maininud, küll aga ütles, et kõigilt võeti allkirjad, et nad midagi ei räägiks ja lasti seepeale tulema. Kolm päeva hiljem kutsuti uurija juurde kus olid põhiküsimused, et "miste arvate miks see ünnetus juhtus?" See eriti nagu ei huvitanud, et mida inimene nägi. Veel jäi talle meelde õnnetusest, et mingi mees ja naine tahtsid üle aia ronida aga miilits ajas pidevalt ära. Need siis lõugasuid "küll homme Ameerika Häälest kuuleme" Kahjuks ei saanud pikemalt pärida selle õnnetuse kohta, kummagil polnud täna aega. Kunagi ehk räägime pikemalt, siis võin veel siia kirjutada, kui kedagi peaks huvitama muidugi. Vähemalt sain selle huvitava fakti teada, et tema oli vist viimane inimene, kes sellesse rongi sisenes.