Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing

ER2M- 605

Rīga

IMG_2689.jpg IMG_0340.jpg IMG_8437.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 4.3 / 5, hindajaid 49)
Faili info
Faili nimi:IMG_0340.jpg
Albumi nimi:EMU (ER2 etc)
Hinnang (49 häälega):44444(Näita üksikasju)
Võtmesõnad:riga
Picture author and e-mail:Konstantin D. (Kostilj@gmail.com)
Faili maht:739 KiB
Lisamise aeg:okt 08, 2009
Mõõtmed:900 x 587 px
Näidatud:1772 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=15323
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 12-le 12 kohta
Lk: 1

Lembit   [okt 03, 2012 kell 01:53 PM]
Alles olid meenutused Riia Depoo rongidest ja selle pildi nägemine meenutas mulle veel Zasulauksi Depood ja kommandeeringuid sinna. Oli vast aasta 1966, olin värske vanem vedurijuht SR3 1745-1752 peal. Ei mäleta täpselt mis kuul,aga ühel sektsial oli vaja teha tõsteremonti ning seda tehti tol ajal Riias. See oli minu esimene kommandeering koos oma abiga. Minu õpetaja-juht ,kellega olin kaua üritanud koos sõita ,oli mulle kommandeeringutest just praktilise elukorralduse kohta palju õpetanud. See oli vajalik selleks ,et mitte "ämbrisse sügavalt astuda" kommandeeringu ajal. See on väga omapärane ja huvitav ja ka põnev ajajärk ,kui seda kasutada raudtee elust üldpildi saamiseks ,mitte kodust naise käest vabadusse pääsenud mehe rõõmsaks eluks. Õpetus oli lihtne - ära mine kommandeeringusse juhusliku abiga, saad "välku "näha. Oli kord juhus ,kus juht läks pahaaimamatult suht rahuliku abiga kommandeeringusse. Depoost anti mingi kommandeeringu raha ka ,selleks et teel olles oleks inimesel toidule raha. See abi ostis kaasa hulga alkoholi ,sööki vähem ja kui depoost oli sektsioon varustatud kõige eluks vajalikuga: magamisasemed SR3 pingi seljatugedele ilusti nii ,et nad ei libiseks maha sorteerimisjaamades ,kui sektsiale otsa lasti suht suure hooga sorteeritud vagunid. SR3 oli väga hea ahju asetamine - kaks vastastikku pinki vaguni keskelt võeti lahti ,keerati kusagile pinkidele tagurpidi peale ,kinnitati,keskelt vaguni laest võeti maha ventilatsiooni luuk ja katuselt ventilatsiooni ots. Ahju korsten otse üles ja keset katust välja ! Tõmme alati hea ,seisku kõrval või mõlemil pool kõrged kaubavagunid. Aga ER tüüpi rongides on jama ,pannakse külje aknast välja , kipub vaguniparkides suitsu sisse ajama ,ei saa nii kõrgele ja torul on kesk vagunit asetsevast ahjust pikk tõusuga toru osa.Vesi kaanega ämbrites kaasas, söekast ja puud kütteks ! Luks !Aga peale seda ,kui depoost sektsia on välja viidud ootama vedurit ,mis selle Koplisse kaubarongi asetamiseks viib ,algab vagunis kahel mehel praktiliselt kontrollimattu LÕBUS elu. Eks see abi tõmbas kohe ootamatust suurest vabadusest "londi umbe" kukkus põrandale magama! Juht oli vanem mees ja rahulikum ,algul ikka vestlesid ja istusid koos,aga pärast ,tiri teist lavatsile jne. Vähe sellest,kui juba sõideti kaugemale ,kordus kõik sama veel suurema hooga ,kuni viin ja raha otsas,süüa ka polnud tal midagi ! Siis palus juhti ,et ära viska ei ühtki leiva koorukest ega tükki ,mida juht ei söönud ,minema,vaid anna temale !!! No kaua üks normaalne inimene nii suudab pealt vaadata seda ,kui teine on nii läbi! Ja mulle seletati ,et kui ei taha seda näha - vali ,millise abiga lähed mitmeks päevaks pikki kaubajaamu seiklema. Ma ei mäleta ,kaua me Pääskülast Riiga sõitsime,4-5 päeva vähemalt . Igatahes üks ööpäev kulus meil ,et aruvedur meid Koplisse vedas, esimene tuli Pääsküla 4. teele järgi ,siduri vahe liiga suur - läks minema ja siis järgmin. See oli üks põhjus ,miks nii kaua. Kommandeeringus tuli ikka ise käija näiteks kohe Koplis korraldaja juures üleval ,seal kus on ilus vaade Kopli jaamale ja kaubelda,millal saab Tapa poole minevasse rongi panna meid. See aeg oli huvitav eriti esimesel kommandeeringul - vagunis olek oli kui "sõjas": sel ajal pidurdati Koplis mäest alla lastud vagunite gruppe noormeeste-kingpidurdajate poolt pika varrega hargi otsa võetud tavaliste (7,5 kg) pidurikingadega. Kui hoog oli vähenenud spetsiaalsel kohal keerasid need kingad end ratta alt roopa pealt maha roopa kõrvale. Aga vagunis elades ,need matsud olid kõvad, vesi lendas ämbris kaane alt ja kõik lahtised asjad samuti. Käima pidi nii kui mere peal ,sest kui jalg oli õhus ja ise lohakas ,olid käpuli kohe. Ja kujutage siis olekus "Lont umbes"! Minul oli see esimene sõit ja kõik teised sõidud ka kindlate abidega ja väga toredad. Tavaliselt kaasas raamatud mida lugeda , raudtee atlas ,et näha jaamu ,mida läbisime. Magada sai nii palju kui tahtsid!. Mäletan ,et Zasulauksi veeti meid õhtul hilja,jäime magama ja hommikul vara lükati meid kanalile ja kohe tulid ukse lukust lahti teinud meister ja lukksepad järsku meie "magamistuppa " ! Omapärane-siis siva koli ja dokumendid ja jalust neil . Tagasi Tallinn sõitsime muidugi tavalise reisirongiga. Piletid olid antud meile kaasa.
TH   [okt 03, 2012 kell 09:40 PM]
Lugedes seda juttu paneb see nõukaaegne raudteevärk ikkagi natukene mõtisklema. Mis oleks olnud veel lihtsam, kui vedada see kolmene sektsioon Pääskülast Balti jaama Riia rongi väljumise teele ootele ja hommikul Riia passažirnajas rongi tagant ära vedada?
Lembit   [okt 03, 2012 kell 10:30 PM]
Sel korral oli ainult 3 vaguniline sektsioon,aga vahest oli 6 vagunit ja ER tüüpi rongiga veeti meid 10 vagunit korraga Moskvasse remonti !10 vagunit on juba 200 m. Asi selles veel ,et tõstele ja remontidesse saadeti oma liini aja täis sõitnud kosseisud ja pole nende kohalejõudmine nii kiire ja peale selle, on üks elektrirong sellisel juhul "kaup oma ratastel"!. Ja ma oleks väga kurb ,kui kõik need minu kommandeeringud oleks minu elus puudu jäänud! Nägin ikka raudteed selliste reisidega väga palju ja erinevaid paiku.Oli ka võimalus lausa kuu ajalisteks kommandeeringuteks - remont Gruusiasse ja lühemad Kiievisse. Oma perest ei tahtnud nii kaua eemal olla (lapsed) ja need võimalused jätsin teistele. Tõsi ,mootorvedureid saadeti küll vedava veduri taga vahest,aga elektreid ja diiselronge ka ikka kabarongide kooseisus.
TH   [okt 04, 2012 kell 06:57 AM]
Raudteeromantika mõttes oleksin ise ka kindlasti eelistanud mööda kaubajaamu kolistada. Aga muidugi - kui on remontivajav koosseis, siis 120 km/h reisirongi sappa see tõesti vist ei sobi. Ise selle peale ei tulnudki kohe. Sellepärast on hea, kui saab vanade raudteemeeste käest küsida.
Lembit   [okt 04, 2012 kell 10:55 PM]
Esimese Riia kommandeeringu jutt lõppes sellega ,et SR3 jäi Riiga. Ja meie olime Tallinnas tagasi . Kui masin sai korda (ei mäleta ,kas nädal või rohkem),saadeti telegramm Deposse ja saatke mehed masinale järgi . Anti jälle kommandeeringu raha ja piletid kätte ja öisele Riia rongile,Riias kobinal Zasulauksi Deposse ja oma sektsiat vastu võtma! Pärast peab andma allkirja juht vastuvõtu aktile. Oli juhused ,kus vastuvõtma tunud mehed olid suht "pehmed" sellest vabadusest ja andsid allkirja kole kergelt! Pärast jama kodudepoos ! Mind oli utsitatud ,enne kontrollid kõik üle mida suudad ja siis alles allkiri. Seekord toimus asi kõik väga viisakalt, muidugi katsuti petta ka . Näiteks ,kui olin oma paberi puudustega neile esitanud ,kus oli ka kirjas ,et ühel vagunil on pool lage vävimatta! Muidugi tuli minna kontrollima ja maaler tuli ,värv ja pintsel kaasas ja trepp ka ja alustas värvimist . Mina lihtsameelne mõtlesin ,nüüd saab korda. Hüppasin tamburi ukselt alla ja kuulen ,et kolks käib teises vaguniotsas ka hetk hiljem. Maaler ,oma asjad käes jalutab minema.... Ronin tagasi ,ja mis ma näen .... natuke vaguni otsast eemal on lagi värvitud ja siis on pintsel liikunud hooga ja jutt laes veel ja ülejäänud tegematta! Minul pabelil maha tõmmatud- uuesti paberiga meistri juurde. Muidugi saavutasin selle "kitumisega" et aeti tagasi ja värviti lõpuni. Eks neid vihaseid pilke oli seal pärast näha ,aga meie depoo ju maksis kõik ja meie ise sõitsime oma rongidel pärast kodus.Neid juhused oli veel ,ega pole kõik meeles.Meenuvad sellised omapärasemad, kus oma mõistus nagu tõrkus seda uskumast. Ja kui kõik oli vaadatud ,siis tehti peale tõsteremonti PROOVISÕIT ainult ühe sektsiooniga.Raudteel on selline kord ,et võõras piirkonnas ei tohi JUHT sõita ilma ,et oleks kabiinis juhilubadega SAATUR ,kes tunneb antud piirkonna teede asetust ja signaalide ja süsteemi omapära. Masinat peab juhtima juht ,kellel on juhuluba vastavale seerijale. Kirjutasin küll ,et iga 12-14 aastane poiss saab sellega ruttu hakkama ,aga kuidas selline noorhärra ka VASTUTADA suudab ja saab ja oskab,seda peab õppima elus palju-palju kauem !( Eks kirjeldan edaspidi omi lollusi ka ,no ei tulnud minul ja kardan et ka teistel mõistus suht kaua pähe,vanad mehed muudkui käratasid peale ja siis midagi nagu ilmub ajju...). Proovisõidule saadeti üks vanem mees Riia depoost .Riias olid kõik ER tüüpi rongid ja see juht oli hirmus tige,et teda vabast ajast pandi sõitma sellise vana "kasti SR3-ga". Ütles ,et tema ei sõida ,vaid on Saatur peal ja mina ,kui kaine juht sõitku ise oma kolakaga! Meistrile oli antud käsk mind pukki panna. Mis muud ,tuli nõustuda- asi oli seaduslik! Ja sealt sain oma esimese kogemuse sõiduks täiesti võõral raudtee osal . Mäletan ,et esmene küsimus oli mul - mis süsteem on rongide juhtimiseks. Ja nii pidin iga jaama juures uurima . Ma ise proovisin seal valgufoori korrata. Mäletan ,et läks kohe valesti - vaatan roheline ja 3 aga seisame kuidagi mitte loogiliselt,tema minule ei ,see pole kolm ,see on E- elektrifitseeritud haru . Kõrval oli palju näha ka ilma võrguta. Ja kusagil oli kohe ka vene keele TSE, arvasin ,aga oli mingi 4 hoopis .Siis sai mulle selgeks praktiliselt ,et tõesti rongi kabiinis peab ikka keegi kohalikke teid tundma ja oskama öelda ,mis on mis! Meeles on veel ,kui tulime läbi Tornjakalnsi küngaste vahelt ,kus poisid alati kaldalt vagunite aknaid kividega purustasid ,Riia jaamast ja eriti tugev mulje jäi üle Daugava silla sõites. On ikka suur ja kõrge ja kui aken lahti ,koliseb see kaheteeline sild kõvasti ! Ainult ma ei suuda meenutada ,kuhu me sealt edasi sõitsime ,see niit oli väga tihedal ajal ,kogu aeg pidin max lubatud kiirusega üle pöörmete kolistama. Mingi kaugerong oli ajaliselt meil kukil .Peale Riiat keerasime kusagile üheteelisele osale ja seal oodati mingi kaubakat vastu . Jälle anna takka- 85 km täis ja mäest alla ja ma ootasin ikka seda poolploki eelteadet,no ei oska vaadata ,tee keeras ka ja kusagilt pärast ikka nägin . Masinal ju treitud rattad all ,need natuke kergemini lähevad lohisema ,ei taha ju pärast kuu aega kuulata seda kols-kolks heli ,kui liinile lähed. No saime lõpuks ikka suure rabelemise peale mingisse jaama kõrvalteele. Nii kui seisma jäi - kohe look alla ja lukksepad ja meister nii kui oravad pukse katsuma ja alt kõiki kontrollima. Me abiga ei jõudnud nii kiiresti neile järgi . Kui kõik oli kontrollitud ,siis sai veel natuke rahulikult vagunis istutud ja arutatud ,enne kui tuli väljasõidu aeg kätte. Raadiot meil peal ei olnud sel ajal . Tagasi oli minu meelest natuke lihtsam Zasulauksi Depooni ,uuesti kontroll ja pärast allkiri . Siis oma koli laost :voodid ,ämbrid ,söekast ja puud jne . vaja masinale tassida. Ahju panid muidugi lukksepad üles.Ja visatakse sektsia depoost välja vedurit ootama ,mis veab meid Skirotavasse ,et sealt kaubarongi külge haagitaks ja algab tagasitee ühest soteerimise jaamast teise.Vahepeal seisime Riia Tehnilise Depoo lididal ja siis nägime oma silmaga ,kuidas AKU elektrivedur Riias tööd tegi - võttis vagunija sõitis kontaktvõrguga ,aga deposse minnes lasi looga alla ja läbi akna oli ilusasti näha ,kuidas seal ikka jõnks - jõnks vaguneid haakis ja lõpuks tuli depoost välja ja lasi looga üles ja pani minema. Meile oli see väga kõnekas pilt ,kuna teadsime ainult ,et Riias on ka elekti AKU vedurid.Tüüp vist oli VL-26, vist 3 tk.
Lembit   [okt 04, 2012 kell 11:17 PM]
(ei mahtunid papi jutt ühte osasse ,siit läheb edasi)......Tol ajal ei olnud neid väga pika sõiduga kaubakaid ,milles meid veeti . Näiteks Valgas küsisime korraldajalt ,millal umbes edasi saame . Öeldi ,mitte enne ööd. Kaks meest muidugi linna peale! Jalutame seal ,aega küll. Tuleme jaama ja meie sektsiooni ei ole kusagil ? Jama , natuke hirmu ka ,järsku pandi varem rongi.Kunagi oli poistel selline mahajäämine kaugel venemaal ! Siis tuli mulle pähe - ainuke vagun oma punaste "sarvedega " on meie oma - ronisime jalakäijate sillale ja selt oli hästi näha meie "sarvik" ,aga väga kaugel tupikus ja teiste kõrgete kaubavahunite vahel! Rõõm sellest pisiasjast väga suur ja muidugi koperdasime sinna ,oma tubadesse ! Ja jälle edasi järgmisse sorteerimise jaama.Näiteks Tapal sai ka alati oodatud ja MRZ käidud. Nüüd vaatan ainult pilte,kuidas see suur hoone õhku lasti !Vaat sellised mälestused...
jorv   [okt 05, 2012 kell 12:43 AM]
Neid elektrivedureid oli Riias tegelikult üks.
TH   [okt 05, 2012 kell 06:55 AM]
Tor lugeda neid Riia heietusi. Olin ise kunagi seal sõjaväes. Kui vähegi võimalik, käisin raudteede ääres luusimas. Ja võimalusi jagus, kuna sõidutasin Uazikuga garnisoni prokuröri asetäitjat.
Lembit   [okt 06, 2012 kell 09:48 PM]
Eespool oli meenutus,kus ma ise punnitasin silmi ja ei osanud võõras kohas näha jaama eedteate valgusfoori ,tuletas mulle meelde kaugeid 60.-ndaid aastaid. Põllkülas oli keegi meie meestest põrutanud vana tolle aja suht suure MAZ-205 ,metallkastiga isekallutaja,mis oli rongil nina alt üle ülesõidu sõitnud, lihtsalt eest. Rongil oli natuke ainult seinal näha värvi kriipse ja plekimõlki. Auto kast oli tühi.Enne sõitsid seal Paldiski rongid SU veduritega ja muidugi ,kui SU paigast võttis ,oli kiirendus väike,siis jõudis nina alt üle lipsata julge "poiss". Aga siis oli juba SR3 oma kiirendusega 0,45 m/sec2 ja SR3 saigi teda kasti vastu lükata . Veokas keeras tõukest ringi ja oligi seal paremal pool suht sügavas kraavis. Vist Pääskülast tuli meile kabiini mingi tähtis ülemus Raudteevalitsusest. Mina olin abi. Juht kontrollis sel tegelasel dokumendid ja mees istus abi kohale keset akent väga tähtsal ilmel . Abi, "mina see vaene tähtsusetu putukas" seal kabiinis, ütlesin - roheline - juht kordas ja sõitsime. Tol ajal oli meil depoos veel kord selline,et kordama pidi abi ja juht ainult signaali värvi, mitte sellist TOHUTUT juttu ,mis aastatega lisandus kõik peale iga avariid. On säilinud mul kusagil see minu viimase tööl oleku "Kohustuslik Reglament" -see on eraldi TEEMA! Pääsküla -Saue vahel oli siis üheteeline 3-märgiline täisplokk, lokomotiivi signalisatsioon veel ei töötanud meil. Esimene läbisõidu foor oli kusagil peale Laagri peatust . Kordasin ka selle ja järgmine peatus tuli Saue. Seisin muidugi püsti kabiinis keskel akna all, "tark ülemus" istus keset abi akent ja hoidis kahe käega tähtsalt lauast kinni. Eelmised signaalid oli ta siiski vaikselt korranud ainult värvi . Aga üheteelisel raudteel Laagri mäel avanes imeline pilt: all augus oli üks foor ,mis hästi ei paistnud ,vahepealne läbisõit oli roheline. Ja siis kõlas kabiinis väga tugev ja nõudlik ülemuse hääl : " Vizu zeljonõi ,sledujusi 2 zoltyh !" Sauel oli 2 teed. Sellega ta näitas meile ,et me oleme ikka mõlemad raudteel "poisikesed"! Muidugi kordasime,pole pääsu ! Aga mul tekkis vimm - oota sa "saks " ,kui arvad et oleme lollid ,siis varst jääd ise! Sel ajal ei olnud vilkuvat kollast meil 3- märgilises veel kautusel ! Saue väljasõit ja kaks läbisõitu hüüdsime eesti keeles ja kõvemini! Vaat kui hea tunne oli "saksal",ta nii nõudlik ja tark.! Aga Valingult üheteelisega oli olukord selline,et ROHELINE läbisõit oli enne viimast kurve kugelt näha ja Keila sissesõitu oli võimalik enne seda signaali näha ainult teatud kohtadelt ja pidid ikka teadma neid mõlemit kurve,enne vasakule ja Keila kiriku juures kaugel olevat kurvi ,mille taga see sissesõit oli . Kaugelt nägi seda ainul tõeti õppinud vedurimees, lihtsalt ei leia neid käänakuid. Ja nüüd : mina hüüdsin tõsi kõva häälega -" Vizu zeljonõi ,sledujusi zoltyi"! Juht taipas kohe ja röögatas ka sama ja vene keeles ! "Targal saksal " oli nüüd "vesi ahjus" - küll ta vaeseke vahtis aknast hoolega välja ja imestas - kus me näeme kollast ! Kaua ei julgenud küsida ja ka mitte korrata ! Juht seletas talle, selleks et kabiinis näha signaale õigesti ,on vaja ikka hulk aega seda signaalide ASETUST ka õppida või kellegi teadja käest küsida ! Peale seda ,kui mitu korda näitasime ja mina ka õrritasin ,SMOTRI.,,,SMOTRI na levo , za les! Ta lõpuks leidis ja vaikselt kordas ja Keilas kobis maha ,kuigi ta oli saadetud Põllkülla seda autot vaatama. Vaat nii ,pannakse ülbikud paika vanade vedurimeeste poolt ja seepärast mina seal Riia meestega juba "nokka "ei tõstnud!, vaid lasin neil omale ilusasti seletada ja näidata ja mingit halba suhtumist ei tekinud,inimene on igal pool inimene ja ÜLBIKUID ei salli ükski rahvas !
TH   [okt 07, 2012 kell 06:11 AM]
Küsimus selline, et kuidas toimib kabiinifoor?
ceedriver   [okt 07, 2012 kell 11:00 AM]
Vene keeles, pikalt ja üksikasjaliselt: http://www.pomogala.ru/tormoza/tormoza_39.html
TH   [okt 07, 2012 kell 12:19 PM]
Tänud, põhimõte selge.

Kommentaar 1-lt 12-le 12 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada