Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing

SR3-1430 accident

07.06.1971
Kloogaranna

s-bahnid_1950.jpg 5-sr3.jpg Tallinn,09_05_06.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 1.9 / 5, hindajaid 16)
Faili info
Faili nimi:5-sr3.jpg
Albumi nimi:EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Hinnang (16 häälega):22222(Näita üksikasju)
Võtmesõnad:accidents
Picture author and e-mail:Martin Kuusk collection
Faili maht:80 KiB
Lisamise aeg:juuli 16, 2006
Mõõtmed:799 x 586 px
Näidatud:3845 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=2464
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 12-le 12 kohta
Lk: 1

Edelareisija   [juuli 23, 2006 kell 12:09 AM]
Huvitav,mis seal juhtuda võis? Kas rong pani üle tupiku?
2TE116   [apr 07, 2007 kell 10:45 PM]
Vankrid sellel aparaadil on ägedad
Lemps   [apr 21, 2007 kell 08:56 PM]
Kui juht on ülbe ei siis ega nüüd rongid ise hakkama saa.Hobused ikka saaks ,neil mõistus ju! Roopad olid eelmine päev ja see päev tavalisest libedamad küll aga see ei olnud ju riiklik saladus! Teised kõik said hakkama ju enne tupikut!Vaadake valge paelaga vedurimehe pilti ise!Sel ajal sõitis ju ronge palju tihedamini Klooga -Randa kui nüüd.
Оболенский   [veebr 10, 2011 kell 12:11 AM]
Huvitav foto. Там дорога прямо в лес уходила ....??
Гость   [veebr 10, 2011 kell 02:03 AM]
2   [veebr 10, 2011 kell 04:46 PM]
kas teine vagun on juhtvagunist tehtud? See aken peale ust on ebatavaline.
Soobel   [veebr 10, 2011 kell 05:39 PM]
Mul on meelde jäänud nagu olnuks SR-il kõikidel vagunitel kabiinid: otsmistel korralikud, vahepeal aga väiksed kemmergud vahekäikude kõrval, kuhu vedurijuhil mahtumine raske. Ja kas mingitel eriti varastel kolmevagunilistel elektrirongidel polnudki mitte korralikke seinast seina kabiine, vaidt et igal vagunil oli lõõts ja lõõtsa kõrval see tilluke kabiinipugerik? Olen nagu kuskil raamatus selliseid näinud.
Lembit   [veebr 10, 2011 kell 06:08 PM]
Lõõtsa kõeval kabiini aken... seda ma otsin juba kaua aega, PARAVOZIS vist oli , ise ei ole leidnud ? See valge aken mootorvagunil on tõesti WC aken , kõikidel SR3 oli m/vagunis tualett ja paremal pool väike juhikabiin Iga j/vaguni otsas oli originaalis 2 esiakna jagu kabiini. Kolme akna jagu kogu laiused SR3 kabiinid ehitati jah Tallinna elektridepoos kuna saksa trofee rongidel oli kogu laiuses kabiin ja Tallinna mehed ei kujutanud ette tööd nii väikestes putkades. Keskmisel vagunil jäi kabiin väikeseks, sealt TAVALISELT liinil ei sõidetud(vahest juhtus). LISAN JUURDE: 1966a suvel SAABUS Kl-Randa elektrironge TÖÖPÄEVAL . Kell 4.53 ; 5.22 ; 6.17 ; 6.45 ; 7.45 ; 9.12 ; 9.52 ; 10.37 ; 11.21 ; 12.38 ; 13.01 ; 14.02 ; 14.46 ; 15.34 (ma täpselt ei mäleta, kui pauk käis olin ma 20 km eemal kodus .See rong pidi väljuma sealt 21 min hiljem ja minu meelest see oligi mis seal kraavis on). Edasi veel saabumise järgi rongid : 16.47 ; 17.26 ; 18.08 ;18.43 ; 19.44 ; 20.31 ; 20.49 ja 23.29 . Peale saabumist oli kole kiire väljasõiduga 7 min hiljem s.o. kell 23.36 Tallinnani.Pühapäeval ja pühade ajal oli Klooga-Randa saabumiseks ja väljumiseks 36 paari ronge! Alus on 1966a AMETLIK ELEKTRIRONGIDE sõiduplaan. Siin on sees ka need etteandmise rongid mille nr olid kõik 5401 ;5403 5407 jne ilma peatusteta ja olma reisijateta need 5000 numbrid. Reisijate omad kandsid nr 400 ja 500 näiteks 485 ;489 ;561 jne. Kui oli see Rannas üle tupiku puki sõit ja 2vagunit ojas ja ninapid seal maa sees ,nii et oja kaldalt sai peaaegu katusele astuda. Peavagun sai ikka vastu kallast seisma jäädes ja tagumiste tõukest painutas ematala kõveraks. Vaguni küljet oli näha murdekohad. See vagun peideti depoos 8.teele teiste vahele ja oodati millal saab kuhugi sokutada. Kui tuli üleliiduline käskkiri selle Klooga Ranna ÜLE TUPIKU PUKI SÕITNUD ELEKTRIRONGI KOHTA; pahvatasime me kõik naerma ,kui LIHTSA nõksuga asi tehti korda. Nimelt oli rongi nr. ette kirjutatud 5 , seega rong 5XXX on ju ilma reisijateta PROOVIRONG;peal brigaad ja veel mingid luksepad ja proovisid masinat ja noh läks üle tupiku, lollid ei saanud pidama. Nii sai teha ,kuna abi kargas vagunisse ja hüüdis inimestele- "Hoidke kõvasti pingist-tuleb suur raputus." Rongis oli ainult mõned mammid, kes siis keskpäeval enam tuleb päevitama, osa tahtis ju tagasi juba tulla. Seal tupiku puki otsas istusid kaks naisterahvast ja settisid omale jalanõusi jalga- rong pidi ju seisma, aega küll. Aga siis nad nägid....lasid sealt jalga ja ainuke kes sai tugevamalt raputada oli juht , kes kukkus oma kohalt vasakule abi poole liivakasti (see oli iste) peale ja juurikad vajutasid abi poolse esiakna katki ja lasid juhile liiva krae vahaele !Mäletan seda kuna ,tehnilisel õppusel Saarma seletas seda ilusasti- meie mehed olid ju Rannas päevitamas ja kuulsid kui rong karjus ja siis peale seda tõusis suur tolmupilv- jooksid kohale kohe ja kojusõit läks pikaks ,kunas alles Tallinnast toodi minu meelest TEP60 ja kuidagi nad vist veel toid veduri ja siis alles said kätyte sealt. Oli õnn, et kontaktvõrgu lõpu ankru post oli pandud paremale poole kürvale. Võrk jäi tervaks.Need kaks betoon alust on seal rohu sees veel näha,võtsin pilti vist 2009a. Kunagi taheti selt Laulasmaani veel ehitada raudteed. Libe oli , hoiatus oli ja vaadake ise kui palju oli vaja juhtidel säita sinna libedale ja teised said hakkama ,hirmu tundsid aga ÜKS oli väga julge ja ... 2 vagunit mööda maad.... Süsteemis "MASIN_ INIMENE::" on ikka inimene nõrk olevus...
Anonüümne   [veebr 11, 2011 kell 01:34 AM]
pole ise kunagi seda otsa sõitnud aga tundub päris tihe graafik kui kaugel on järgmine jaam kus rongid üksteisest mööduda said
Lembit   [veebr 11, 2011 kell 12:00 PM]
Kloogalt alla mere poole on 3,4 km üheteeline algselt ÜHE SAIUA SÜSTEEM , hiljem väljasõidu signaaliga ja vedurivalgusfoori näiduga sai juba Rannast näha metsa taha sissesõidu signaali. Ja graafiku ma kirjutasin maha just iseloomustamaks seda liiklust ,võrreldes tänapäevaga. Tänapäeval on vist 3 rongipaari päevas !!!. Autode arv on nii palju kasvanud. Ei ole kahjuks leidnud oma tolleaegset filmi Klooga Ranna reisijaid täis platvormist. Meenub selline juhus kus väga hea iseloomuga juht ,vahetades kabiini SR3 rongiga. Tuli juht ette kabiini juurde - 6 vagunilise rongiga. Tol ajal olid meil reisijatele avatud kõik tamburid. Rahvas oli kõik täis tuubitud, tambur nii et ei saanud kabiini. Palus inimestel natuke väljuda et muidu ei saa linna sõita. Keegi ei liigutanud end välja.Ta oli selline korpulentsem (neid oli meil palju ) mees ja ronis SR3 kabiini aknast sisse!!!. Aknad olid palavuse pärast taga ka lahti. Mina ei oleks seda teinud, mina oleks jõuga tõmmanud neid eest ja aknast ei oleks PÕHIMÕTTELISELT roninud,sest sealt ronides oli ime, et ta ei saanud traumat!. Vaat siis kui erinevad on juhid-(muidugi minu kahjuks) . Lugu on kusagilt varsed 60. aastad.
Martin   [veebr 16, 2011 kell 03:34 AM]
Siin on ju üks vanker lausa teisele otsa roninud, kui tähelepanelikult vaadata.
Lembit   [veebr 16, 2011 kell 10:49 PM]
Tänu Martini tähelepanekule suurendamise osas, saan ma ka nüüd jälle seda sama juttu julgemalt rääkida,mis ma kusagil olen ka kirjutanud. Lisan: mina olin matsu ajal 20 km eemal aga Saarma jutt tehnilisel õppusel oli selline. Kui esimene vagun üle tupiku puki sõitis, siis oli oja tol ajal seal ligemal ka ,kuna silda ei olnud ehitatud, jättis vagun oma esimese vankri sinna ojasse et tagumine vanker saaks üle "ajutise" silla tulla ja muidugi ka m/vaguni I vankrit "teenindas" ka korralikult. Selline jutt on meeles ja foto kinnitab seda.

Kommentaar 1-lt 12-le 12 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada