Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
SR3-1753
07.1976
Järve - Rahumäe

SR3-1753

07.1976
Järve - Rahumäe

Rujiena.jpg C__1753-2__1976_07__Järve-Rahumäe.jpg dr1a-226_21_9_95_2.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 3.6 / 5, hindajaid 7)
Faili info
Faili nimi:C__1753-2__1976_07__Järve-Rahumäe.jpg
Albumi nimi:diisel / EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Hinnang (7 häälega):44444(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Ilmar Adamson
Faili maht:162 KiB
Lisamise aeg:apr 12, 2010
Mõõtmed:900 x 659 px
Näidatud:2049 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=16709
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 15-le 15 kohta
Lk: 1

jorv   [nov 28, 2011 ke\E\E 11:27 PM]
Lemps, ega Sa pole unustanud? Kivi taustal ja SR3 ka pildil, peaks õige koht olema memuaari tarvis.
Lembit   [dets 01, 2011 ke\4\4 11:38 PM]
"OOTAMATULT" kaduvad pidurid raudteel ! Võiks olla kohe selline meenutuste kogu! See oleks õpetlik ka veel tänapäeval ,kui vedurimehed viitsiksid lugemisel kaasa mõelda ja omale selgeks teha! Muide ,see lugu juhtus siis kui mina ei olnud veel pääsenud elektrrongi kabiini "mööbel abiks". Enne 1960a. jaanuarit. Tean nii juhti kui ka abi ,aga AKI seaduste järgi jääb see minu teada.Kui 2010a. Helsingis oleks mehed seda lugu kuulnud ja omale selgeks teinud, oleks soomlastel ,vist oli 4 kahekordset vagunit ,neil veel tervad , mis omapead Helsingi Jaama hotelli seina tormasid. Ja kui ma ise oleks seda lugu omale kohe selgeks saanud , poleks mulle oma 6 vagunit ka selga nüginud ja mind nii hirmsasti ehmatanud Pääsküla jaama II teel (sellest teise pildi all edaspidi). Siin pildil peate natuke nüüd ette kujutama ,et see parempoolne SR3 sõidab Järve poole koos reisijatega ja sugugi mitte loru vedurijuhiga. Aga SR3 on peal juhikraan 334E ja kui seda hoida veidi lohakalt II A positsioonist I poole,siis ta laeb pidurimagistraali surve ,mis on 5,0-5,2 Atm lihtsalt "salaja" ilma erilise kohinata üle!Tol ajal oli kiirusemõõtja SL2 (ilma signaalide blokita ja linte ka ei olnud sees). Aga oli elektrirongides pidurisilindri manomeetritel keskel veel väike nooleke, mis tähistas selle manomeetri kõige kõrgemat näitu ja mida ei saanud muidu 0 panna kui tuli plomm maha võtta. Selle järgi nähti, kas oled lasknud surve liiga kõrgeks. Tol ajal oli suhtumine suht kuri, jäid vahele ,juht maha ja vasakule poolele istuma ja mingi noorem lubadega mees juhiks! Eks rong veeres edasi ja kuna pidurimagistraali surve oli kõrgemaks tõusnud ja juht enam ei laskud tõusta survel, siis kusagilt hakkasid pidurid mõnel õhujagajal tööle ja lõpuks rong peatus Suure kivi kandis. Pildil on see umbes 0,7km edasi!Nüüd arvas juht ,et on vaja käsitsi pidurid alt traadiga tõmmates lahti lüpsta!(Siit hakkab mõtlemise VIGA). Abiga koos joosti ja lasti kõikidel vagunitel alt pidurisilindrid ja ka TAGAVARA anumad traadist tõmmates tühjaks! Kui 120m (6 vagunit)oli joostud ja viimane sai tühjaks ,oli kõik HALB! Seal on päris hea kallak- 6 vagunit SR3 hakkas ilusati veerema Järve poole! Mehed hakkasid jooksma kolm vagunit ette poole,et saada I sektsiooni peale. Napilt said peale,ega sealt prisma alt jaamavahel ole nii kerge üles saada.ELektrid on ju märgtaval laiemad ka. Siis nad taipasid, et STOPP KRAANI ei saa tõmmata - magistraalis pole õhku! Jõuti lõpuks ette kabiini ,juhikraan I laadimisseisu aga rong oli juba hoogu saanud seal kallakul ,vast arvan 30 vähemalt , juht proovis pidurdada elektropneumaatilise piduriga- surve magistraalis oli veel väike ja Järve jaam sõideti läbi ja kusagil seal peale ülesõitu ja väljasõdust ka mööda , saadi lõpuks seisma! Aga meeste pealesaamine oli ju väga napp, üks komistus ja ..... Rongi tagumistes vagunites sõitis tööle üks depoo korraldaja , tema ei saanud ju teada ,mis seal toimus ja kuna tal ei olnud kaasas ka kabiini võtit ,ei oleks temal olnud mingit sansi seda rongi kinni pidada.Muide - originaalis oli SR3 mootorvagunis II tamburis KÄSIPIDURI RATAS! Aga meil olid kõik need rattad ära võetud,oli ainult ots ja mutter peal ,et end ei saanud vigastada. Põhjus - reisijatest oli alati lolle ,kes ajaviiteks seal pidurit II vankril peale kruvisid! Soomes lüpsti nende vagunite pidurid samuti lihtsalt lollusest tühjaks ja pärast ei saanud konduktorid vagunites midagi muud teha kui pikali visata.Vanas depoos pahandus oli suur juhil just seepärast ,et kui need 6 vagunit tühjaks lüpstud pidurimagistraaliga oleks edasi sõitnud ,siis ...... Olen ise SR 3 katsetanud nii ,et Järvelt lasen piduri lahti ja ootan , Tondile tuleb ise juba 40 kmh , Tondilt lased piduri lahti , Lillekülasse tuleb 40-45 kmh. nii kui normaalne rong. Mul oli kiirusemõõtja lint hilisemast ajast,,kus on näha ,et Rahumäelt on sõidetud välja kiiruseks 25 kmh ja siis veereb kogu aeg rahulikult sama kiirusega silla alt läbi ja kusagil Suure kivi juurest algab suurem lang ja kiirus kasvas Järvel kusagil umbes 45 vähemalt. Kui leian üles ,siis katsun pildi organiseerida. On kusagil raamatute vahel. Muidugi ,kui mehed poleks peale saanud siis Tondil oleks olnud umbes 60, mitte summa ja sealt edasi , ei taha ette kujutada,reisijad sees , pidurimagistraal tühi... Seepärast peavad vedurimehed kogu aeg mõtlema, mitte nii kui hiljuti Balti jaamas TEP70 --- 70 cm katusest ....... Järgmine kord tuleb juttu minu lollusest.......
Alexs95   [dets 02, 2011 ke\R\R 06:00 PM]
Kas keegi seletaks mulle väga primitiivselt kuda rongi piidurid töötavad pole siiani piha saand sellele Väga õnnelik
RL   [dets 02, 2011 ke\R\R 08:25 PM]
Väga primitiivselt õeldes - suruõhuga töötavad.
diisel   [dets 02, 2011 ke\R\R 10:18 PM]
Päris äge lugu Lemps, mõnus oli lugeda!
Aga piduritest: Enne liikuma hakkamist laetakse pidurimagistraal (sh ka tagavaraõhuanumad) täis õhusurvega 5,0-5,6 (sõltuvalt veeremitüübist). Pidurdamiseks lastakse magistraalist survet vähemaks. Surve vähenemisele reageerivad õhujagajad, mis ühendavad tagavaraõhuanumad pidurisilidritega ja annavad pidurisilindritesse teatud koguse õhku. See teatud kogus sõltub sellest, kui palju vähendati magistraali survet. Alles hiljuti mulle seletati, et pidurisilidritesse saadav surve on kolm korda väljalastud rõhk ehk siis et kui tehti 0,5 atm magistraali surve vähendamist ehk piduriastet, siis pidurisilindritesse tuleb u 1,5 atm pidurdusrõhku. Pidurite lahtilaskmiseks taastatakse jälle pidurimagistraali normaalsurve. Kiirpidurdus e raudteekeeli ekstra tähendab seda, et pidurimagistraal tühjendatakse täielikult, mille peale reageerivad õhujagajad sellega, et tagavaraõhuanumad ühendatakse pidurisilidritega ning pidurisurvet tuleb niipalju, kui tagavaraanumates õhku jätkub.
Läks võibolla veidi keeruliseks, kuid ehk said aru...
Ervin   [dets 03, 2011 ke\0\0 12:46 AM]
RL kas sa saaksid ka seletada kuidas pidurid töötavad? See diiseli nimeline kirjutas kole keeruliselt.
Alexs95   [dets 03, 2011 ke\0\0 02:04 AM]
Kui mõttega lugeda ega siis väga lihtsamalt ei saagi ju kirjutada Väga õnnelik
RL   [dets 03, 2011 ke\0\0 12:39 PM]
Põhimõte on ju lihtne - kui autol on pidurivedelik, siis rongil on selle asemel (suru)õhk. Autol pidurdad pedaalile vajutades, rongiga pidurdad kraaniga õhusurvet reguleerides. Lahe
Martin   [dets 03, 2011 ke\0\0 12:50 PM]
Tuleks lisada, et erinevalt nt bussi või veoauto piduritest toimib süsteem natuke keerulisemalt: pidurid rakenduvad mitte rõhu tõstmise toimel pidurisüsteemis (ja sealt omakorda pidurisilindrites), vaid magistraaltorustikus rõhku langetades.Kuna igal vagunil on omaette õhureservuaar, mis saab ühepoolse klapi kaudu toidet magistraalist, siis pidurdusjõud saadakse reservuaari allesjäänud õhurõhu toimel. PIdurisilndris on ühel pool kolbi magistraalirõhk, teisel pool reservuaarirõhk. Väga primitiivselt võib öelda, et kui magistraalis ja reservuaaris kummaski on "õhk sees", siis on pidurid maas, sest mõlemale kolvipoolele mõjub sama rõhk, aga kui magistraalist õhku välja lasta, siis reservuaari allesjäänud rõhu mõjul (kuna see on suurem kui magistraalis), hakkab pidurisilindris kolb liikuma. Tegelikult on muidugi asi keerulisem - reservuaari ja pidurisilindri vahel on veel õhujagaja, mille tööpõhimõte on mullegi segane, aga mis sisuliselt kontrollib, kui palju õhku pärast magistraalis rõhu langetamist reaalselt pidurisilindrisse jõuab. Eks targemad võivad täpsustada.
Lembit   [dets 03, 2011 ke\0\0 01:33 PM]
PIDURID...ongi Raudteel kõige tähtsam asi ja nende selgeks saamiseks läheb ikka aega. Diisel on minu arust seletanud selle nii hästi kui lühidalt on üldse võimalik. Kui meenutan siin natuke tänapäeva suuri rekkasi maanteel oma pool - ja täishaagistega. Seal kasutatkse umbes sama põhimõtet.Mingi haakeseadme rikke puhul ,kui haagis eraldub autost , jooksevad sellel pidurid automaatselt peale nii kui raudteel vagunite lahti haakumisel pidurdavad kõik vagunid iseenesest. Ega sellist süsteemi saa ehitada lihtsalt ,nii kui oleks otsepiduriga.Kui tulin raudteele tööle trammi pealt ,kus oli mul juba otsejuhtimisega õhkpiduri kogemus,siis läks hulk aega ,kui minu aju hakkas aru saama ,et raudteel on asi hoopis keerulisem . Nimelt 1958 a. oli Tallinas vana puitkerega tramm nr 29 katseliselt varustatud pneumaatilise piduriga- juht lasi piduri kraani kaudu OTSE pidurisilindrisse surve ja samuti surve välja. Olin sellega liinil sõitnud ja arvasin et olen ka elektrirongis "proff",aga kahjuks olin ainult "mööbel " abi seal kabiinis!Kirjeldan nüüd oma lolli käitumise juhust kusagilt 1961a.umbes. Pääsküla jaam - II tee, juht toimetas kabiinis maa poolses otsas, abi ("proff MINA), saadeti 6 vagunil pidureid reguleerima ja piduripakke vahetama ,kui on kulunuid. Ma juba olin teadlik ja arvasin ,et ma lasen vaguni piduri lahti nii ,et õhk magistraalist liiga ei kaoks! Ja see oli väga õige,see mind päästis seal kallaku peal . Ega me tavalisel seisul ei pannud pidurikinga alla . Ainult öisel seisul, kui kontaktvõrgust pinge võeti ,siis king maa poole alla.Lasin lahti mitte traadist lüpstes ,vaid eraldi alt kraanist. Ja kui oli mul vaikselt ja omateada targalt viimase mootorvaguni pidur lahti ,ronisin vaguni alla ,pidurikoondamise võti 50 mm käes ja settisin ennast mugavalt kükitama et piduritõmmet lühemaks keerata. Keeran ja tunnen et jalad nagu jäävad halba asendisse,selg toetus vasti piduripakkude tõmmet. Setin jalad uuesti ja siis tunnen et keegi pagana tugev lükkab mind vääramatult ja väga "viisakalt tasakesi" Depoo poole ! Pilk mootorvaguni kodaratega rattapaarile ja oh õudust - kodarad liiguvad! Tänapäevani on silme ees see KODARATE LIIKUMINE ! Aga ma olin noor mees ja sealt alt sain välja kole kiiresti ja siis näen kõrvalt et 6 vagunit (vist oli SR) veereb vaikselt punase väljasõidupoole!!! Hea oli ,et mõistus ikka töötas just vanade vedurimeeste juttude peale ja kargasin kahe vaguni vahele ja magistraali otsakraanist vähendasin survet ,mida olin ise õnneks mitte ära raisanud : Oleks ma lollilt 100m jooksnud esimese vaguni juurde mööda seda krobelist teedevahet, oleks rong juba lollusega hakkama saanud ! Kostis käuks ja juht kargas vaguni uksele ja hüüdis ,mis juhtus ?Tuli välja ,et tema oli puhastanud kabiinis just põrandal käpukile vile pedaali tagant seda sodi ,mis sinna alati kogunes! Muidugi ei olnud temal mingit võrdlust akna kaudu ja liikumine oli nii salajane ja vaikne,et pidurduse jõnks oli temale ka ootamattu. Vaat kui lollisti võib välja kukkuda raudteel ,kui natukene ei mõtle. Tavaliselt lüpsid abid õhu magistraalist ja tagavara anumatest pidureid koondades ära ja ainult mõnes anumas säilis natuke survet ,mis lükkas mõned kolvid välja. Aga ega seda suurt mõeldud,tavaliselt oli rong tasasel maal ,siis nagu polnud tähtsust.Aga seepärast pidurite selgeksaamine on pikk protses ja kui veel hakata õppima õhujagajaid, elektriõhujagajaid ja juhikraane oma aukudega....... Eksamitel olid need alati suht rasked vastata, küsiti täpselt kõik seisud käepidemel.... Elus oli tähtis ,kui juht tundis kõik susinad ja sisinad ära ,millest need olid põhjustatud, oli kergem ja ohutum töötada.
TH   [dets 04, 2011 ke\+00:00\+00:00 11:42 PM]
Ei tea, kuidas on praegu, aga kui ise kunagi asja õppisin, olid bussidel ja rekkadel nn. vedruakud. Ennem masin liikuma ei saanud, kui õhk oli süsteemis üleval ja surus vedru pidurisilindris kokku. Sõidupidur töötas eraldi õhusurvega, mis anti peale pidurikraanist e. pedaalist. Seisupiduriga lasti vedruakust rõhk maha ja vedru surus klotsid peale.
Lembit   [dets 05, 2011 ke\E\E 01:08 AM]
Kes on õppinud suurte rekkade pidureid ,siis nii ongi ! Mina tean nendest sama palju kui siga pühapäevast! Seega - Suur Tänu paranduse eest! Peaasi, et saaks asja õigeks !
TH   [dets 06, 2011 ke\UTC\UTC 08:58 AM]
Ma ise arvasin, et vagunitel on ka miski vedruaku moodi asi. Aga kui vaguni süsteemid on suruõhust tühjad, on nad järelikult siis vabalt veerevad?
Martin   [dets 06, 2011 ke\UTC\UTC 10:25 AM]
Jah, kui ka reservuaaridest (tagavaraõhuanumatest) on õhk välja lekkinud või lastud, siis on vagunitel pidurid maas. Sestap pannaksegi jaamades, kui vedur eest haagitakse, vagunikolonni otstesse pidurikingad. Pidureid saab igale vagunile ka eraldi mehaaniliselt peale keerata, selleks on vaguni põhja all rattakujuline "kraan".
diisel   [dets 06, 2011 ke\UTC\UTC 04:35 PM]
Neid käsipidureid pole vist peale tehasest väljalaskmist keegi näppinud, igavesti tülikas tegevus see käsipiduri peale ja mahakeeramine, kingad ikka kindlamad kah

Kommentaar 1-lt 15-le 15 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada