Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Snowploughs
1958?
Tallinn-Balti

Snowploughs

1958?
Tallinn-Balti

Ford 13 ZGB 05.10.27 Nelijärve-Jäneda.jpg Koplitrammjalumesahad.jpg vagunid_tartu_18_8_7.JPG
Hinda seda faili (praegune hinnang: 1.9 / 5, hindajaid 60)
Faili info
Faili nimi:Koplitrammjalumesahad.jpg
Albumi nimi:Other rolling stock
Hinnang (60 häälega):22222(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Kuuskme?
Faili maht:68 KiB
Lisamise aeg:dets 08, 2005
Mõõtmed:899 x 582 px
Näidatud:2622 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=1135
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 16-le 16 kohta
Lk: 1

TH44   [dets 22, 2008 ke\E\E 05:44 AM]
Äkki seda pilti oskab hr. Lembit natuke kommenteerida?
Lemps   [dets 22, 2008 ke\E\E 11:08 AM]
Huvitav kuidas ma enne seda pilti vaadates olin rahul a.1950ga ja nüüd hoolega vaadates(mingil juhul ei taha ma valetada-minu vanus ei ole MINU TEENE EGA EELIS ju Teie nooremate ees) näen paremal pool pildil seismas SR3 rongi.Järelikult peab olema pilt alates 1958 a.-siis tulid ju SR3-ed.Ja see SR 3 seisab ninaga Suurtüki tan.ülesõidu juures kas Kaupmeeste teel voi Liiva II teel. Pildilt väljas paremale poole jääb umbes 2-3 vagunipikkust sadama poole Naftamaja(õlimaja) oma Nafta II ja I teega..Ja seal tupikus seisid ja alati tol ajal lumesahad.Hiljem oli seal ka moodsam sahk nende ees.Näen veel valgusfoori posti aga enam ei mäleta millise fooriga sealt tupikutest välja sõitsime (kuni 1962 a.suveni depoo lammutamiseni) kuna meil ju ei olnud mingit raadio sidet tol ajal.Igatahes Liiva I ja II teelt ei saanud jaama platvormide juurde II ja III teele otse sõita vaid pidi tulema vana Elektridepoo kõrvale ja siis tagasi Suurtüki tän. ülesõiduni ja sealt alles puidust platformi juurde et minna liinile.Pean seal ilma lumeta jalutama,seal ju osa vanu liiprite kohti näna veel.
diisel   [dets 22, 2008 ke\E\E 03:19 PM]
Aasta olen pannud umbes. Negatiivid leidsin aastad 4-5 tagasi Mustjõelt vana 152. km teevalvuri putkast kui see veel alles oli. Lisaks sellele oli ka DP-sid ja aurukaid.
TH44   [dets 22, 2008 ke\E\E 06:14 PM]
Kas see tee, kus sahad seisavad, on praegu sama koha peal? Trammide järgi nagu tunduks olevat...
Eedik   [dets 22, 2008 ke\E\E 09:23 PM]
Oleks üldse huvitav teada saada nende teede skeemi seal, eks peab riigiarhiivi külastama..jälle
Lembit   [dets 25, 2008 ke\4\4 11:41 PM]
Head Jõule Kõigile!Hr.diisel,sellest pole midagi et aasta panite umbes.Hea kui suun on .Ühiselt saame ju tõele lähemale.Seega SR 3 aeg Vanas Depoos 1958suvi---1962 suvi. .Ja Mustjõel oli jah üks väga hoolas teemees kellel kartulivaod olid tee ääres sirgemad kui telefoni traadid.Minu teada oli ta nimi Kuuskmäe ja meil Pääskülas tootas mingil ajal ka Mustjõelt pärit Kuuskmäe ja ta midagi rääkis ka ,aga kahjuks ei tule hetkel meelde. Väga tore et saite päästa sealt vanu raudtee pilte-ideaalne. Kui kuulen teiste vanade raudtee meeste käest rohkem-kohe teatan ka. Muidugi oleks huvitav ka minul nende teede kohta plaani näha.Täna olin linnas aga kahjuks sinna jalutama ei pääsenud!
Eedik   [dets 26, 2008 ke\R\R 12:17 AM]
Peale pühi ja puhkepäevi plaanin minna uurima seda asja arhiivis, eks teeb koopiad ja skänneerib ära hiljem.
diisel   [dets 26, 2008 ke\R\R 12:27 AM]
Ma aasta panin teiste DP piltide järgi, mis ka siin galeriis on. Et vähemalt sel ajal sõitsid nad meil. Aga kas siis 1962 suvel koliski depoo Balti jaamast Pääskülla?
Lembit   [dets 26, 2008 ke\R\R 07:50 PM]
Harri Saarma erakogus on pilt Depoo lõpp 1962a.millel on näha 8-9 teevaheline platvormi ots ja lõpus Vana Depoo mahatõmmatud seintega.See kolimine oli ju pikaldane.Kuna oli vaja ehitada Linnalähi vaksalit elektri platvormide otsa(hetkel mingi turg sees) tuli kinni panna võimalus meil omi ronge Nafta ja Liiva teedel hoida.Rongid sõitsid Pääskülla ja seisid seal praeguseks üles võetud tupiktee el.alajaama kõrval ja ka neljandal teel.Olin mingi aeg Vanas depoos korraldaja ja mehed tuli saata esimese rongiga Pääskülla et nad saaks sealt alustada.Rong oli pikem,pandi kaks koosseisu kokku,Pääskülas haagiti lahti ja läksid eri ronge teenendama.Tol ajal oli Pääskülas korraldajaks kange vene tüdruk kes ajas mehed valedele rongidele omast suurest tarkusest ja hommikul oli suur segadus.Taheti mind süüdi teha tol ajal aga õnneks oli Depoo ülem sõnapidaja mees kes arvestas seda käsku mis ta oli andnud ja mina pääsesin karistusest---reisijatel polnud häda,erilisi hilinemisi ei olnud.Depoo ülem oli siis vana Olli! Minu meelest oli viimane korraldaja Vanas depoos Edgar Hunt (sama mees kellele depoo katus 1964a. pidi pähe kukkuma,siis kui Pääsküla Uus Depoo kokku kukkus)Sorry-ei oska lühidalt
diisel   [dets 27, 2008 ke\1\1 10:55 AM]
Üks vana diiselrongide vedurijuht rääkis loo, et kui ER1 tulid enne olümpiat ja kõik SR3 jõuti käigust maha võtta ja enamus ka minema saata, tuli mingi aja pärast skandaal, et kuna ER1-d võtavad üksjagu rohkem voolu kui SR3-d, siis tuli meeletu voolu ülekulu vältimiseks viimased SR-id uuesti liinile lasta. Oli see tõesti nii ja äkki Lembit oskad midagi lisada?
Lembit   [dets 27, 2008 ke\1\1 07:14 PM]
Minu meelest üleminek SR3 ER2 ja ER1 toimus küllaltki sujuvalt.Muidugi kaagutasime ise et tuli pingelang---2 m/v asemel ju 3 ! Kiirendus kasvas tugevasti---suur vahe kas sul on 8 või 12 veotelge ja ER tüüpi rongil ju m/vagun 10 tonni kergem ka-just paigast võtmisel annab see tunda. Aja jooksul lisati kogu liini ulatuses kontaktvõrgule paralleelne sõit juhe ja asi sai sellega OK, seda katsun tõestuseks vanadelt piltidelt näidata,ise tean küll et oli nii..Enne oli meil ju Keilas ajutine nõrk vagunitel asetsev veoalajaam.Siis ehitati Keilasse uus ja kõik see kaotas need pinge mured. Elektri ülekulu pärast vahest kaagutati küll aga eks me ise ka vaatasime et kokkuhoid ei oleks liiga suur---need rumalad kamandajad ju ei osanud aru saada et kui ilmad soojad siis jääb üle ja kui külm---läheb rohkem . Kahjuks me ei osanud kuidagi seda energiat kotiga koju viia.Oli ju igasugust rumalat tonn/km norme---vahepeal sõitsime selle näitaja pärast KAHEKSA ER2 vaguniga sügisel.Väga paha oli-pime ja Nõmmel tagant ots ja Laagris veel hullemalt viimane vagun ja eelviimase tagumine tambur üle platvormi. Ega tavaline reisija jaga ju et viimane vagun tol ajal ei ulatu platvormile. Tänapäeval on ju neid lühikesi platvorme ja lühikesi ronge minu meelest palju- Mina lõpetasin 1992a siis olid kõik põhiliselt 6 vaguniga. Ainult kunagi oli SR3 Paldiski otsal ka 3 vaguniga soit
Eedik   [dets 28, 2008 ke\+00:00\+00:00 01:00 AM]
Sellest Keila ajutisest alajaamast mul isegi pilte, manala teed läinud vanaisa töötas seal
Lembit   [dets 28, 2008 ke\+00:00\+00:00 09:30 PM]
Oi-see oleks väga huvitav pilt!Kellena vanaisa töötas?Kunagi oli ühes reisivagunis seal tupikus meil puhkeruum ööseks.
Lembit   [dets 29, 2008 ke\E\E 10:42 PM]
Leidsin üles oma vana Elektridepoo konspekti18.12.1961a.kui juhiks õppisin(load sain alles 10 kuud hiljem-vaja oli sõita töötava abina 50 000km).Juhi käest nõuti olemasoleva kontaktvõrgu asetust ja fiidrite tudmist.Skeem nendest teedest kus oli kontaktvõrk. Siit näen et nii kui kirjutasin eespool, oligi võrk sel ajal peal pöördsilla teest depoo seina ääres tolleaegsel 5.teel, kolmel depoo teel,2 Liiva ,Kaupmeeste ja minu ajal Nafta teel .Kaks lahklülitit et võtta maha pinge kas kogu see tupikute osa või siis ainult vana depoo ees olevatelt teedelt.Tupikteedel on imelikud suured nr.34;35;37 ja 38-mäletan neid ainult nimede järgi. Kui arhiivist saab midagi on huvitav võrrelda.Kontaktvõrgu skeem on kuni Paldiskini.Alajaamad Järvel ja Keilas (ajutine jaama paaritus kõrikus paremal pool).Toide oli 2 eraldi fiidrit Järvelt-Tallinna ja 2 eraldi Järvelt-Pääskülla millest I tee oma toideti kahelt poolt Keilast ja Järvelt ajutisest. Keilast Paldiski ja Kl-Randa oli eraldi fiider. Andke andeks kui ei ole huvitav?
Lembit   [dets 29, 2008 ke\E\E 10:46 PM]
Sorry-ei oska parandada!...KEILAST AJUTISEST JA JÄRVELT KAPITAALSEST:
Eedik   [dets 29, 2008 ke\E\E 10:55 PM]
Miks ta ei peaks olema huvitav, need, kes aru saavad, neil on Naeratus Vanaisa kohta nii palju, et oli seal miski meister vms, vanaema ei osanud täpsemalt öelda, hiljem oli ka paar kuud Järvel tööl, a siis läks manalateed

Kommentaar 1-lt 16-le 16 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada