Keila jõgi algab Juurust lõuna pool asuvast Loosalu rabast ja suubub Keila-Joal Soome lahe Lohusuu lahte. Keila jõe pikkus on 107 kilomeetrit. Üle pankrannikuserva voolates moodustab jõgi 6 meetri kõrguse Keila joa. Juuru on alevik Rapla maakonna Juuru valla keskus. Asub 15 km Raplast kirdes ja 55 km Tallinnast lõunas. Juurut on esmakordselt kirjalikult mainitud 1241. aastal. Seega õige jutt.
Eedik
[dets 07, 2008 kell 12:59 PM]
Kurat, õige ju..
Edelareisija
[dets 07, 2008 kell 03:31 PM]
Huvitav,mis puhul on laiarööpmeline haru kitsarööpmelise silla juurde veetud? Tänapäeval nagu me teame,läheb laiarööpmeline vasakpoolsest sillast üle.
Andre
[dets 07, 2008 kell 05:15 PM]
mingi aeg alguses ei olnud see laia sild sellises korras et sealt üle sõita. siis viidi lai üle kitsa silla. küsimus: kas kitsas sõitis samalajal kuidagi koos laiaga üle selle silla?
Rait
[dets 07, 2008 kell 08:19 PM]
Kitsa sild oli siis niivõrd suure varuga tehtud, et võis sinna laia ka peale lasta?
Andruse käest küsisin - oli olnud nii, et lai tõmmati kohe üle kitsa silla. Laia silla ehitamine võttis aega, aga laia teed ehitati kogu aeg edasi. Lõpuks kui laia sild valmis sai, siis peale mingit katsetamist vajus ta 30 cm allapoole, üle kitsa silla laia enam ei toodud. Ning seni kuni nad lappisid oma praaki, tee avamine venis. Ja eks siis kitsa sild oli jah piisava varuga omal ajal ehitatud, et kannatas laia ka ära. Arvutis on veel Andruse mahapildistatud pilt ka sellest, kui lai käis üle kitsa silla ja laia sillast polnud veel haisugi, panen kunagi selle ka üles.
Tarts
[dets 08, 2008 kell 05:37 PM]
Kusjuures, kes on seal sildade juures jalutanud, siis on ka kindlasti tähele pannud, et ümbersõidu (laia) tamm on seal veel täitsa olemas.
Soobel
[dets 14, 2008 kell 06:50 PM]
...ja see piirdetulp ka, kus laia ja kitsa gabariit ristuma hakkavad. Kas on aga inffi, MILLAL Kiisa kitsa sild ehitati? Asi nimelt selles, et mingil ajal hakati planeerima laia vagunite vedu mööda kitsa liini rullpukkidel, nagu see saksamaal moes oli. Näiteks Rapla-Virtsu tee ja rajatised olid juba arvestatud laia vaguni gabariitide ja koormustega, küllap plaaniti Saaremaa kala külmvaguneid kihku-kähku ilma suuremate ümberlaadimisteta mööda Eestit laiali vedada. Kihkukähku seepärast, et tolle aja vagunid olid jääjahutusega ning nigu jää ära sulas, hakkas liha hapnema.