Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Klõpsa pildi vaatamiseks täissuuruses

SR3A6M-1522/1523

07.1967
Tallinn-Balti

nr12AAv006__Laagri_17_03_2000_a_.jpg File6571.jpg 29_06_2008_233.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 3.7 / 5, hindajaid 10)
Faili info
Faili nimi:File6571.jpg
Albumi nimi:EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Hinnang (10 häälega):44444(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Ivan Rudnev (coll.)
Faili maht:779 KiB
Lisamise aeg:aug 31, 2011
Mõõtmed:1800 x 1412 px
Näidatud:1455 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=21441
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 11-le 11 kohta
Lk: 1

Lembit   [sept 04, 2011 kell 12:37 AM]
Vanasti oli aeg,kus Eestis vedasid reisijaid AKU-AKU rongid. Ametliku nimega Kontakt-akumolaator rongid , tüüp SR3-A6M ,rongid 1522-1523 ja 1487-1505.. Lühikest aega oli enne teise rongi Tallinna saabumist siin ka üks Riia depoo akurong, kahjuks ma ei mäleta selle nr. täpselt, pean veel otsima inimesi ,kes mäletavad seda nr.Ja meil oli enne sektsioon SR3 1487,väljumisega kõrgetele platvormidele. Galeriis on ka pilt http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-9984 ja seletus ,et see on sama masin, peale akurongiks ümberehitamist. Riia AKU-AKU viidi siis Riiga tagasi. Üks hirmust juhil selja märjaks teinud juhuse jutt on ka selle pildi all Galleriis http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-16482 Nüüd lugesin selle uuesti läbi ja kirjutan siia - lõpus leidsin veel huvitava fakti sellest ööst ! KIRJUTAN SIIA NII KUI OLI - MUUTMATTA ja ilustamatta, kuigi oleks minu isikule kasulikum ilustada hoopis : " Tallinna Veduridepoo Ülemale . M.juht Lembit XXXXXXX . ETTEKANNE Sõitsin 30/31 III 68 XVIII tuuri koosead 1522-1523 , abi XXXXXX (vastavalt AKI seadustele ei või ma ilma inimeselt luba küsimatta nime avaldada). Sõites rongiga nr 306 Tallinnast Tapale kadus peale Endla ülesõitu(silda) aku kõrgepinge neli korda ära.Samas lakkasid mootorid vedamast. Peale Lilleküla ülesõitu ilmus kõrgepinge veel kord tagasi ja mootorid vedasid uuesti. Siis kadus kõrgepinge ja enam ei tulnud.Mingi avarii signalisatsioon ei töötanud. Püüdsin taastada kabiinist aga see ei aidanud.Peatasin rongi Pärnu mnt.viadukti taga ja abi läks kuulama kus KB ei tõmba.Vagunis nr. 4 KB ei tõmmanud.Peale OB kontakti liigutamist tõmbas neljanda vaguni KB kinni kuid kõrgepinge ei ilmunud.Abi looksis edasi kuulama kus selgus et ka vagul nr.3 KB ei tõmba.Tuli loksutada R1 ja R2 kontakte mille peale kolmanda vaguni KB tõmbas kinni.Kuid kõrgepinge ei ilmunud ka siis ja samuti ei vedanud mootorid. Abi jooksis edasi vagunit nr. 1 kuulama. Selgus,et seal KB tõmbas kinni. Kui abi jooksis tagasi siis kuulis ta et vagunil nr.4 KB susiseb. Kuna R1, R2 ja OB blokreeringute liigutamine ei andnud tulemusi otsustasin välja lülida vaguni nr.4 OB et edasi liikuda. Peale OB väljalülimist ilmus kõrgepinge.Aega oli kulunud selleks 9 min.Kuni Lagedi jaamani sõitsime kolme aku grupiga. Lagedil kulutasime 4 minutit et sunniviisil sisse lülida vaguni nr.4 KB. Lülisime tagasi ka OB ja Lagedilt edasi sõitsime normaalse kõrgepingega. Lehtse jaamas seisime 6 min. et saaks mööda Moskva rong. Tapale hilinesime kokku 19 min. Tapal enne laadima panemist sai puhastatud ära kolmanda ja neljanda vaguni R1;R2 ja OB blokeeringud. Vagunil nr.4 olid nad üsna mustad,aga R1 oli nendest kõige mustem, Ta ei andnud kontakti enne viiliga puhastamist. Peale laadimist sai kell 3.05 tehtud proovisõit kuni väljasõidu valgusfoorini. Kõik töötas normaalselt. Tulles rongiga nr.303 Tapalt Tallinna ei kadunud kõrgepinge mitte ühte korda ja masin töötas normaalselt. 31. III 68 m.j,(allkiri) abi(, (allkiri). " See on kirjutatud nii kui hommikul matsu üle elanud juht oskas ,olles tänapäeva mõistes SOKKIS! . Tol ajal keegi mingeid "sokke "ei tunnistanud, ei saanud hakkama ja värisesid liiga , kobi istuma vaskule poole kabiinis ja asi ants! Lisada võib veel ,et ühe vaguni all oli akukasti pinge kuni 750 V ja seepärast kõik ümberlülimised ja torkimised toimusid kummikindad+isoleerkäpp u. 60 cm pika abil. Ja see proovisõit on mul meelest täitsa ära. Loodan et ma ikka kooskõlastasin jaamaga- akul oli raadioside juba peal ,dispetseritsentralisatsioon Tallinn-Tapa pärast - et ei olnud nii loll ja lasknud rongi ise minna kui möödunud Jõulu eel Aegviidus lasti masinal teha mis tahtis!
nigol   [sept 04, 2011 kell 02:27 PM]
väga hea!Kas see lehtse jaamas moskva möödalaskmine on see kui sa ka filmisid.midagi meenub,et selline kaader sul oli filmitud,kuidas lehtses TEP60 koos reisirongiga SRist möödub??
Lembit   [sept 04, 2011 kell 06:18 PM]
Parandasin natuke....Hakkasin siin nüüd vanu sõiduplaane uurima, ei leidnud hetkel 1967a.üldist plaani kus Estonia oleks sees. 1966a plaanis sõitis diisel rongi nr.306 :Tallinn 17.35-Tapa19.28ja Estonija :Tallinn 15.05 Tapa 16.20. ! Vanad mehed ,kes algul akuga sõitsid meenutasid ,et oli asi enne paha olnud ... Aga ma ei leia 1967a. plaani hetkel???. Kui minul see jama oli , ma karda et ma vist oleks pidanud HOOPIS TAPALE jõudma enne Moskva rongi. Miks mul on nii ehmatanud olekus kirjutatud see LEHTSES Moskva möödalaskmise mainimine- ja tavaliselt ma kirjutan pikalt ja "tähtsalt" aga seal on kui oleks püksi teinud ! Kuidagi hirmunult! Ilmselt see polnud normaalne. 1967a plaan ,mis kehtib 1967 a maist kuni 1968a maini näitaks selle kohe kindlalt ära! Otsin! .Ma ei olnud nii arg siiski , kui mul oli võimalus end kaitsta! Peab leidma 1967 plaani ja vaatama sealt ,ETTEKANNE ju kirjeldab 30/31. 03. 1968a - siis kehtis ju veel talvine 1967a plaan. SLUZEBNOE RASSPISANIE alates 26. mai 1968 a. näitab et AKU : Tallinnast Rong 306 17.30 ja Lehtse saabub 19.03 , seisab seal Lehtses 12 min ja laseb MOSKVA mööda ja siis saabub Tapale rahulikult 19.25 ! Moskva läbib Lehtse kell 19.10 ja saabub Tapale 19.18, seisab 5 min ja 19.23 läheb minema! Seega AKUt ei sega isegi MOSKVA ! . Ilmselt 1967 a pandi siiski Moskva Tallinnast 18.14 minema ja vaene AKU pidi jõudma enne Tapale !!!. Jama oli sedapidi. Mina vaevlesin oma seletust lugedes just selle märtsi graafikus, seega 1967a omas. Aga need kaks minu filmikaadrit Lehtses , üks kabiinist peegli kaudu TEP 60 möödumine ja teine hiljem, mõnel muul päeval Lehtses filmitud, kui jalutasin vastaspoole ja filmisin kui TE60 TERVEST AKU RONGIST möödus ,kuuluvad 1968 a. graafikusse Ilmselt! Siis oli asi juba rahulikumaks ja paremaks tehtud. Alles nüüd üle 43 a. hilem hakkan taipama ,millises jamas ma olin!!! Ainult meeles on see ,et Saarma oli tehnilisel õppusel umbes sellise olukorra meile juba õpetanud. Tavaliselt , kui käib mats ja oled kunagi midagi taolist arutanud õppusel ,siis vähemalt mina, kel pole seda mõistust kunagi palju olnud, suudan meenutada ja umbes nii mõelda. Seda asja seal kohal poleks mingi hinna eest suutnud ilma SAARMA elneva moraalita mingil juhul lahendada. !Mis mulle veel meenuvad, eks kirjutan , kui TE EI OLE TÜDINENUD?
Lembit   [sept 04, 2011 kell 09:29 PM]
Ehk ei lähe paljuks - Leidsin veel ühe juhuse just selle rongiga toimunud. Tallinna Veduridepoo Ülemale jne. ETTEKANNE. Sõitsin 4/5 VIII 68 XVII tuuri koossead 1522-1523 abi XXXXX . Sõites rongiga nr.301 Kehra jaama I teele, jooksid mitu reisijat rongi liikumise suunas vasakul pool, platvormi otsa lähedal. Viledele reageerisid nad ja läksid eemale, joostes edasi. Kui rong oli umbes kümme meetri ühest mehest eemal,lähenes see joostes rongi gabariiti. Tegin kiirpidurduse. Kui rong möödus jooksvast mehest, tõukas rong meest. Kui rong peatus,ütlesid teised reisijad, et mees ei olevat kukkunud ja põgenenud vagunisse. Meest ei õnnestunud leida. 5 VIII 68 (allkiri). Selline juhus siis. On isegi meeles ähmaselt ,ainult kus rong seiskus ,ei mäleta. Siis ei olnud üldse Tapa liinil peale Ülemistet ühtki kõrget platvormi. See on muidugi mustand. On veel AKU-AKU kohta 1 mustand ,aga see on teise kooseisu kohta ja vast on õigem sinna pildi alla kirjutada?
Martin   [sept 04, 2011 kell 10:42 PM]
Lembit, aga millised olid nende aku-rongide kiirendus- ja kiirusnäitajad võrreldes tavaliste elektritškadega? Kui kujutada ette akudest koormatud vaguni massi, siis ilmselt paremad küll mitte?
diisel   [sept 04, 2011 kell 10:50 PM]
Päris huvitav lugeda. Aga kas siis akurongidel oligi veopinge 750 V?
Lembit   [sept 04, 2011 kell 11:57 PM]
Pingetega oli nii, et kõik aku purgid olid järjestikku, umbes vist 1850 tk ,jagatud NELJA järelvaguni kastidesse. Mul on neid andmeid ka ,aga siis pean otsima. Mäletan ,et aku reziimil tõusis voltmeeter kuhugi umbes 2700-2800 V laetud akuga,liiga palju aastaid möödas et täpselt ilma kirjanduseta öelda. See oli ju arvestuseks ,et saaks laadida kogu rongi akut, peab olema pinge madalam kui kontaktvõrgus. Akud olid raudnikkel akud ja meil olid juba suht head ,meeles on et olid DZN-400 , tegelikult allveelaeva akud. Kui juhtvoolu välja lülisid ,siis eraldusid kõik 4 vaguni akukastid ahelast kontaktoritega sellest üldisest ja seega oli igal vagunil siis nii umbes alla 800V pinge - ohtlik oli see asjake seega ka allalastud lookadega.Kui lõpuks Tapale välja saime, mäletan ,et kusagil üle 2000 V oli ikka tavliselt. Lehtse -Tapa vahel muidugi ei olnud see sõit enam sugugi nii efektne. Tavaliselt ei olnud probleemi väga suurt Tapale saabumisega.Tapalt Tallinna oli profiil märgatavalt kergem. Meestel oli lause ,et KAKS tundi hirmu ja siis oli hea seal laadimise all olla, teha ei saanud masina juures midagi,kes puhkas, kes käis karoonat alajaamas mängimas ja kes.... Muidugi , kui ma seal 3 aku kastiga Pärnu mnt silla tagant peale tolleaegset sissesõitu üheteelisel piirkonnal paigast võtsin ,siis oli tunne....... Mäletan ,kuidas tolleaegne kitsaroopalise sild vaikselt üle katuse libises - oli ikka rõõm,et ma suutsin liikuda ilma vedurita! Aga sellise pingega oli asi lahja, seepärast valmistusimegi , Lagedil keelatud võtet tegema, blokeeringud julmalt otseks traadiga!!!.Proovige tänapäeval Kitsekülast paigast minna ja vaadake kui kole RUTTU saab diisel hoo üles. AKU rong sõitis peale Veereni ülesõitu ainult 40 kmh Ülemiste poole veoga. SR3 ,kui oli juba elektrifitseeritud, jõudis sellel tõusul 70 kmh sõita. ER tüüpi ma juba kirjutasin, kuidas ma olen seda meelega proovinud ja Kitseküla siis polnud, pöörangust kaheteelisele muidugi natuke üle ikka ka kiirus ja Veerenni ülesõidul oli lõnks sees ja tädi kadus tolmi pärast putka taha - kiiruse saime lubatud 100 kmh kätte. Vänt välja ja veeres üles ilusasti . Kahjuks olen unustanud , kui palju on Tallinn-Ülemiste vahel see juhtlang promillides? Kiiruse kohta otsin vanu pabereid tolleaegseid vanade sõiduplaanide vahelt. SR3-A6M oli raskem , piduri silindreid rohkem ja kiirendus ka võrgu all sõites oli siiski uimasem kindlalt-füüsika seadused kehtisid küll.
diisel   [sept 05, 2011 kell 08:12 AM]
Njaa, vinge relv oli see ikka.
Tallinna ja Ülemiste vahel on tõus enamasti 9 promilli, korraks on 9,4, kuid enamasti on 8,9-9,0.
Lembit   [sept 19, 2012 kell 06:20 PM]
Küsimus oli pildi "Hüvasti Haapsalu " all ,aga kuna ma elus olen kord ainult Pääsküla liinil juht Malgre Ungari diisli kabiinis olnud,siis süda ei luba seal pildi all "nina "tõsta. Kirjeldan mitte oma kogemusi Tallinn-Haapsalu liinil ,kuna mind ei ole sinna "usaldatud" sõitma ,vaid vanade meeste tolleaegseid jutte ,nii nagu mul meeles on asjast huvitatud inimesena. Aluseks on "Sluzebnoe Rasspisanie .." alates 26.05.1968, km ja kellaajad sealt . Millal katsesõit Haapsallu toimus ,ei mäleta . Tean ainult ,et saadi hakkama ja siis pandi AKU-AKU ka reisijaid vedama. Ja minu arust on see Haapsalu ots üldse vist suurima pikkusega osa ,mida SR3-A6M on läbinud akude pealt toitudes ilma kontaktvõrguta.Hommikul vara sõitis brigaad õhtul laetud AKU Rongiga depoost Pääsküla jaama. Jaamast väljuti muidu tavaliselt Tallinnast algava Diiselrongi graafiku järgi . See oli Rong nr.5411 ,peatusteta ,ilma reisijateta rong.Pääskülast välja kell 4.28 ja sõit kontaktvõrgu toitel . Muidugi lisati ka igaks juhuks laadimine nuppu "AB" kasutades.Seda lisalaadimise lõbu sai kasutada ainult natuke peale Keilat ,vedu tõmbas võrgu pinge alla - Keilas oli tol ajal ainult ajutine vagunitel olev nõrk Alajaam,statsionaarne ei olnud valmis veel! Vasalemmast oli läbisõit peateed mööda! Üritati nii palju hoogu saada ,kui võimalik , vast ehk oma 90 kmh.Siis oli tee kiirus minu meelest 100 kmh lubatud. Peateel ei olnud kontaktvõrku. Hoo pealt lasti vooluvõtjad alla ja juht oli KINDEL ,et kõik vooluvõtjad ON KINDLALT MAAS ! SR3-A6M rongidel oli ainukestena kõikidest seerijatest ,alates SR3; Sm3 ; SR ;ER1 ;ER2 ja ER12 ehitatud looga alla eraldi suure isoleer lapatsiga lõppev kontakt ja kõik 4 looga kontaktid järjestikku. Kui signaallamp süttis,siis ei olnud tarvis abil ukse peale lolli mängima minna ,kindlalt maas ,kuna oli tohutu oht mitteelektrifitseeritud piirkondades kusagile kinni jääda !Kui võrk lõppes,siis oleks look tõusnud ilma kontaktvõrgu vastu surveta max kõrgele ja jama kui palju. Minu ajal oli signaallamp "Võrgu pinge" kõigil seerijatel peal ,aga see näitas ainult seda ,et mõnel mootorvagunil ei olnud pinget- võis olla ka abiahelate kaitse läbi põlenud. Aremad vennad alati vaatasid ukse pealt ,kui oli vaja loogad alla lasta,kas ikka kõik tulid alla . Oli juhus ,kus mehed mitte viitsides vaadata, tõmbasid puruks mõlemi m/vaguni loogad Saue silla alla. Edasi veeres see raske suure hooga AKU rong vist kusagile Jaanika Riisipere vahele umbes , küsisin vanalt mehelt,kes on seal esimese sõidu teinud! Riisiperes oli 17 min seisuaega. Riisiperest sõideti edasi läbisõiduga kuni Haapsaluni ja saabumine oli kell 6.01. Mäletan ,et ilmad olid neil jahedad ja enne Vasalemma oli kütte maksimaalselt kõikide ahjudega sees ,nii et pingid olid tulised. Haapsalust starditi Rong nr.328 kell 6.37 koos KÕIGI PEATUSTEGA JA REISIJATEGA. Mäletan ,et nad üritasid ka akude pealt natuke kütta ,muidugi enne ikka kabiini ja siis ka reisijaid. Aga sellega oli probleeme, tagasi oli vaja sõita 66,9 km ilma võrguta. Vasalemma oli vaja jõuda kell 8.02 ja välja 8.04! Sel ajal ei olnud võimalik Vasalemmas Riisipere poolt sõita 1.teele ,kus oli kontaktvõrk ! Mehed vaatasid kurva pilguga seda kõrvalteel olevat päästvat "nööri" taeva all ja nuputasid ,kuidas saada sealt madala platvormi juurest peale reisijate peale -maha minekut Keila pool oleva ülesõiduni ,kus oli ka päästev "nöör " rööbastee kohal . Mäletan nende mälestusi,et see oli kõige raskem kohaltvõtt. Kabiinis kõik mõõteriistade"nooled" vajunud vasakule , kõrgepinge madal ,madalpinge madal ,manomeetritel surve samuti madalamal....... Aga AKU ronis siiski sinna ülesõidu juurde, kuigi seal oli tõusu ka natuke. Ja siis oli RÕÕM ! Loogad üles- valgus sees ,küte ka ja kompressor rõõmsalt klõbisema ning ,kui panid ikka vänta ,siis oli ka minek vastav ! Edasi muidugi püüti seda hilinemise osa vähendada ja minu meelest võrgu all saadi hakkama hästi . Ei ole meeles ,et oleks sellega jama olnud. Aga kogu see probleem tuli sellest ,et Haapsalus ei olevat olnud sellist üleliigset elektrivõimsust ,et sinna ehitada selline AKU Rongi laadija ,nii nagu Tapal oli ! Nii ,et kui Haapsalu Muuseumis on ER1 2303 ees Haapsalu korralik kiri trafaretis ,siis on siiski ELEKTRIRONGID ka lühiajaliselt sinna jaama käinud ja isegi reisijaid vedanud ! Kui nüüd lugeda kokku AKU REZIIMIL sõidetud km Haapsalu liinil ,siis on 66,9+66,9= 133.8 km ! Ja seejuures paigastvõtte 1+ 15= 16 ! Seda koos kütte kasutamisega ! Vaat Tallinn-Tapa liinist kirjutades on mul "nina püsti"- tean neid tundeid praktiliselt. Lisaks on kusagil siin Galleriis minu poolt kirjeldatud juhus Tapa liinil : 1967a. suure tormi ajal läks rikke Tapal asuv AKU rongi laadimispunkt,vist ei olnud energiat. Rong nr 306 sõitis Tapale normaalselt oma akureziimil. Sõitis tupikusse ja laadida ei saanud. Ootasid hommikuni ja hommikul kell 5.34 rongiga Nr 301 alustasid reisu ilma laadimatta Tallinna poole koos reisijatega. Millegipärast ei olnud Tapal vedurit
Lembit   [sept 19, 2012 kell 06:22 PM]
Millegipärast ei olnud Tapal vedurit ,et AKU ära tuua. Sõideti nii kaua ,kui üldse energiat oli . Minul oli meeles nagu oleks Kehras tulnud vedur vastu ,aga abi ,kes oli seal peal (on täiesti usaldusväärne inimene) ütles mulle hiljuti,et nad koperdasid siiski Raasikuni . Aga seal enne Raasikut on küngas ülesõidu juures . Sealt ei tahtnud üle ronida! Juht oli midagi alt ringi lülinud (pole Borkat kätte saanud ja ei tea mis ta seal tegi- võin ainult oletada ,aga see pole see,vaja küsida ,kui saan ) ja nad oli üle künka saanud ,aga sealt veerb jaama ise . Vedur oli tulnud Tallinna poolt - kokku ,piduriproov ja liinile! Seega on veel üks rekordsõit mille km on : Tallinn-Tapa-Raasiku (ilma laadimatta ,aga ka ilma kütte vajaduseta) 77,5+48,1 = 125,6 km . Seejuures oli masin raske Tallinn-Tapa läbinud ja öö läbi seisnud ja paigastvõtmisi oli 15+10= 25 ! Järsku siiski on rekordid, hiljem selgub!
TH   [sept 19, 2012 kell 09:19 PM]
Tänud, huvitav jutt.

Kommentaar 1-lt 11-le 11 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada