Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
ER12-6002 (EVR ER2-2203) 
26.02.2010
Keila

ER12-6002 (EVR ER2-2203)

26.02.2010
Keila

ER2-2101-2102,Rahume jaam,08.07.05 21.jpg 2602_2203.jpg 2107.jpg
Hinda seda faili (pole veel hinnatud)
Faili info
Faili nimi:2602_2203.jpg
Albumi nimi:k2sipidur / EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Picture author and e-mail:Oliver Kuks (oliver.kuks [att] gmail.com)
Faili maht:564 KiB
Lisamise aeg:veebr 14, 2011
Mõõtmed:2048 x 1536 px
Näidatud:749 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=19855
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 3-le 3 kohta
Lk: 1

ER2-130709(01)   [veebr 15, 2011 ke\UTC\UTC 07:26 PM]
А что сейчас с вагоном 2204?
Anon2   [veebr 15, 2011 ke\UTC\UTC 10:23 PM]
сейчас 2204 стоит в ремонте по моему.
Lembit   [veebr 04, 2012 ke\1\1 05:06 PM]
Külm- juba kaunis pikalt ....Loodus umbes nii kui pildil. Meenub vanu "seiklusi" külmaga ER tüüpi rongidel. Aastat ei mäleta ,aga umbes kuu aega oli külma öösel kohati -30 C ja päeval tõusis umbes - 25 kraadi ringi. Minule imestuseks ei kadunud pinge kontaktvõrgust kunagi- vanad mehed seletasid ,et isolatsioon on ju kõrgem- mis sa virised. Siis hoiti ka kõik ööd pinge võrgus ,et hommikul ei oleks vaguneid vaja koledast külmast üles kütma hakata. Meeles on ka see,et kogu öösel depoos seisev elektrirongide park töötas ja manöövri mees oli pandud ööseks neid koosseise kontrollima,et kõik töötaksid. Kord päeval oli mul vaja depoos TO tegemise ajal ,et elektroonikud (6002 oli ER-12) midagi seal all vahetavad. Lasime loogad maha ja aparatuur maandatud- mehed kangelaslikut tegema . Umbes 1,5 tundi hiljem tahtsime tõsta loogad ja masina käima panna! Aga temperatuur oli kusagil -28 kanti ja selle ajaga olid raudnikkel akud külmunud ! Vaat siis oli jama -abikompressorid ei tööta,käsipumpasi neil ei ole ,looka üles ei saa. Vaatsime koos lukkseppadega aku purkidesse- umbes nagu pool jäätunud sült oli sees ! Enam ei mäleta ,kuidas me kamba peale seal saime käima , vist kaikaga look üles , käsitsi keegi pani kontaktori kokku ja siis sai suure kompressori tööle ! Meil olid nahad märjad sellest jooksust ja lõpuks saime siiski plaani järgi minema! Siis otsustati ,et ei tohi külmaga ilma suure põhjuseta kõiki vooluvõtjaid alla lasta. Külm tegi ka palju pahandust õhu süsteemile- sai küll hoolega tilgapotti(niiskuse eraldaja) soojendatud ja läbi puhutud. Mõned mehed olid kingadega tööl ja ei viitsinud kangelaslikult seal lumes puterdada ja ei puhunud magistraale ka nii tihti läbi(must ja vastik tegevus). Ja oligi kord selline mõistatus - ER2 1027 kompressorid töötasid nii et olid tulised - juba haisesid ,aga meestel õhku kole vähe ! Ja kui siis hakati haamritega kolksutades otsima, kus on jää sees ,tekkis kahtlus ,kuna peaanuma paagid olid imeliku häälega. Mäletan ,kui see rong oli kanalil ja lukksepad võtsid lahti peanumate vahelt toru ameerika mutri ja oli paagi ots näha ! Käisin ka ise vaatamas kanalis- et saaks omale kapitaalselt selgeks ! Ja oh imet - paakides oli JÄÄD JUBA ÜLE TORU OTA ! See on horisontaalsete 170 l paakide keskkohani. Muidugi ei suutnud kompressor seda jääd lõhkuda. Masin jäeti kanalile kogu ööks ja kui sulas lahti, lasti vesi välja ja asi OK ! Muidu oli alati talvel nii ,et kui tuli sula ilm üle pika aja ,siis pidid seal all lumes sumpama ja KÕIK paagid tühjaks laskma kogunud kondets veest. Ja sellega oli ka nalja- mõni "tark" tegi suure kraani täitsa lahti , vesi algul tuli natuke aga õhusurve on ju suur taga ja see lõi vee eest minema ja ise suure susinaga välja ! Oleks nagu kõik , aga kui vanem mees läks sinna paagi juurde ,siis nõristas seal kuni 5 minutit veel vett! Ja mis kasu on sellises olukorras kiirest kraani avavast mehest ! Kiirust on vaja kirpude püüdmisel (nagu vanad vedurimehed selgitasid), aga mitte vee survepaakidest välja laskmisel suure avaga kraaniga. Kraanid pandi suure avaga ,kuna algselt olid ER tüüpidel paakide all peenikese avaga kraanid. Külmusid kergelt ja ummistusid mõne rooste tükiga tihti . Kuna ma olin seline isemoodi soovidega mees ,siis sai 6002 ette juhipoolsele aknale väljaspoole keskele posti kõrvale kinnitatud ümargune termomeeter mõlemisse kabiini. Ja huvitav oli jälgida temperatuuri muutusi näiteks Tallinnast Paldiski sõidul. Teised mehed muidugi said naerda minu üle - termomeetr VALETAB ! Muidugi ,pidi olema mõistust,et millal vaatad termomeetrit- esiaken kaldu ja kui seisid või taga kabiinis ta muidugi näitas seda ka kui palju sooja läheb klaasist välja õue. Mina teadsin ,et kui Tallinnast välja sõitsin ,siis sain temperatuuri täpselt teada kusagil peale Lilleküla. Aga ei saanud ju panna termomeetrit külje aknale-platvormilt oleks see kohe läinud olnud! Kord, kui oli meil õues umbes -28 C,abi jooksis ja jaamas (Nõmme,Pääsküla,Saue-paaris rongiga,Keila ja Paldiski) olevaid termomeetreid vaatama. Meie oma näit langes kraadise vahega kokku nende näiduga. Siis kerkis meil küsimus- kui palju see termomeeter rongi ees kiirusel 100 kmh näitab rohkem. Proovisin kindata käe aknast välja panna sõidu peal - pagana külm ! Samas sama käsi ilma kindata platvormil , noh külm aga elab üle. Ja siis tuli meil isu ülemustelt küsida ,kes kabiini tulid ja termomeetrit nägid. Ja sai neid mehi päris mitu alt tõmmatud - kõik arvasid et näitab külma 5 - 10 kraaadi rohkem ,muide mina ka ise olin sama loll enne!Ainult ÜKS mees ,insener (........),Pääsküla depoost vastas - umbes 2 kraadi.!Minu seletusele ilma kindata käe aknast jne. vastas ta : inimorganism ju peab üritama säilitada oma 36 C ja seepärast sa tunnedki tohutut vahet! Masina plekk ei pea oma temperaruuri nii tõstma! Ja nii oligi -Laagri -Saue vahel (tol ajal oli 100 kmh lubatud) näitaski jaama -28 ajal meil 100kmh see termomeeter -30 ringi !Tänapäeval on võimalused temperatuuri mõõtmiseks palju lihtsamad ja vast on kabiinis näidik ?Ei tea

Kommentaar 1-lt 3-le 3 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada