Kaubarongi SA-3 elektrikatel ! 1958a. suvel vahetati kõik saksa trofee rongid EM 167 tüüp välja Riia tehasest toodud tuttuute ja moodsate SR-3 tüüpi rongide vastu.Aga vedurimehed jäid ju kõik samad,need kes olid vanade rongidega vaeva näinud, polnud kirjandust ega tagavara osi lahedalt. Palju tehti lihtsalt depoos lukkseppade ja vedurimeeste poolt. Mina sain tööle SR3 peale 1960a. jaanuaris. Ja siis kuulsin ju nendelt vanadelt vedurimeestelt palju kirumist just siduri kohta. Sidur on väga hea KAUBARUNGIS ! Võimaldab vagunite kokkulükkamist enne veo alustamist. Aga elektri meestele mõjus see omadus halvasti- kui juhtus et ühel m/vagunil töötas ülekoormus kaitse ja lõpetas veo ,siis teise m/ v vedu põhjustas tõuklemise nii kui kaubarongis. Aga seal ju palgid ja kivid ei kukkunud kisama et kas vead PALKE-lollakas! Õpi sõitma ! Ja sama lugu oli ka kui üks m/vagun ei töötanud,vaid sõitsid ühe ainsa veoga- Paigast läks tugeva jõnksuga! Saksa EM 167 olid ju Scharfenbergi sidurid sektsioonide vahel - need ei anna ju jõnksuma. Ja sektsioon oli vagonite vahel mingi toru ja klambritega kinni,harva harutati neid lahti, remont käis ikka setsiooni kaupa. Puudus selline LOKSUMINE ! Kõik nooremad mäletavad ju kui liinil oli 2401 ja see oli kolmevagunilises rongis taga otsas ja Tondil või Järvel võttis paigast vastu mäge- loll ei oska sõita- tõukleb kole järsku paigast. Seda lõbu mina ei ole saanud,ainult platvormilt näinud kui läheb minema kolksudega!Aga see selleks... Õiged jamad hakkasid siis kui sidurid kulusid sellest sadadest kolksutamistest SR3 ja roopad olid ka ju 12,5 m ja vaguni baas selle lähedane ning rataste kulumised erinevad ja ega keegi nagu saanudki aru enne kui üks 6 vaguniline SR3 läks pooleks. Kui vaatate seda pilti,siis 3 vagunit seiskus selle rongi sabast Saue poole just natuke üle künka!. Ja mul meeles abi (elab veel) hüüatus kui ta uksele läks seisva rongi peal just seespool kurvet--- "Meil on ainult kolm vagunit!!!" Meestel oli arvamine et keegi tõmbas stopp-kraani. Juht kargas ka sinna ja vaatasid ja siis nägide et tükk maad tagapool oli näha veel vaguneid teisel pool küngast ! Vahevoolikud olid lahti ,kraanid lahti, õhk kõik nii peaanumast kui magistraalist kadunud! Soksid ripakile ja vigastatud!. Oli jama . pumpa õhku, jookse kinga alla panema, sõida kokku ja tee rong korda. Siis hakkas hiljem meil veel selliseid asju tulema. See on meeles seepärast et tehnilisel õppusel Saarma jutustas seda meile nii üksikasjaliselt et taolises olukorras oskaksid koik juhid kohe orjenteeruda. Ja neid juhuseid oli SR-3`dega ikka vaeel. Üks väga naljakas ja haruldane juhus oli vist ER 1 tüübiga Klooga - Paldiski vahel kusagil: Juhti pole elavate kirjas aga abi on elus. Pean temalt üle küsima ja täpsustama. Aga nali selline: abi saadeti millegipärast läbi rongi ja kui ta avas ühe ülekügu silla ukse siis tavaliselt oli ju silla pealne suht pime ka päeval. Järsku märkas abi et taevas paistab, ka liiprid-roopad samuti ja voolikud on sirged ja pingul juba!!! Ehmatus suur ja tal ikka pea jagas - tõmbas kohe samas koridoris stopp-kraani. Muide ,tol ajal oli vagunites 5 stopp-kraani, mõlemis tamburis üks, salongis ees ukse juures mõlemis otsas ja vagunitel keskel ka! Nüüd on minu arust neid väga vähe vist vagunites! Ja nüüd toimus IME et eespool olevatel vagunitel olid pidurid veidi tugevamad ja tagumistel juhtusid olema veidi nõrgemad. Tagumised sõitsid kokku ja haakisid kokku . Kui rong seiskus polnud meestel muud kui vaadata üle,kas punased saba otsad on ilusasti kadunud(kivid vaheliti) ja muud asjad jäid kõik terveks! Ega seal oleks võinud juhtuda ka sama, et oleks siis just pooleks tõmmanud ja jama palju. Nendel polnud muud vaja kui magistraal täita ja - minema!Oma märja naha ER12 kirjeldan järgmine kord.

Väga huvitav lugemine!

Suur Tänu! Kui ma ei riku Pildigalerii õiget mõtet, jätkan lolli järjrkindlusega seni ,kuni Teil saab" kõht täis" vanpapi jutust et vanasti oli LUMI VALGEM ja ROHI ROHELISEM ja mehed paremad! Muide , üritan kirjutada tegelikku elu ,mitte väljamõeldisi. Kui võimalik, konsulteerin ka teistega,kuigi alles 08.01.2011 matsime jälle ühe vana elektrrongi vedurimehe Ülo Tüvi. Üloga sai palju meenutada vanu aegu ja tuletasime meelde. Ta oli minust ainult 8 kuud vanem.

Vaata selle kõhu täis saamisega on see jama et see sunnik läheb tühjaks jälle

OK - vaatan Galeriist pilte ja kui midagi meenub minu või töökaaslaste juhustet, panen kirja,et "nälg" ei kollitaks. Ainult ma vist peaks ette kirjutama hoiatuse ,et need jutud kõlbavad ainult RAUDTEE HUVILISTELE (nagu ise olen). Mul on hea meel ,et keegi kirjutas huvitavalt Vesivärava tän. kitsaroopalise tee kohta . Ma andsin ühele vanale ,kes seal liinil nooruses abina auruveduril sõitis,kõva käsu oma juhused kirja panna või vähemalt mulle rääkida. Siis kasvõi kirjutan tema asemel ise siia mõne pildi alla.

oskab keegi öelda kui suur on ER2 mootor pöördemoment paigalt minnes? Tean et, loll küsimus aga eks me kõik õpi nii uusi tarkus juurde

Papi tahaks "tarka panna"ja ER 2 mootori pöördemomendi teatada. Vaatsin oma ER tüüpide raamatud a. 1986 ;1979 ; 1974 2tk ja 1956 Spravotsnikùst leidsin ainult lause : Sila tjagi pri tsasovom rezime i polnom pole v kG 5200. See on SR3 mootor DK 103G , võimsus 180 kW ,pinge 1500 V. ER 2 on mootor URT 110 A Võimsus 200 kW aga pöördemomeni andmeid ei leidnud teistest raamatutest. Meilt küll nõuti omal ajal palju andmeid peast ja mäletan ,et kusagil oli see pöördemoment kirjas ka , aga kus ??? Nii et , mul mõistus otsus (kahjuks)

Suur tänu hr Lembit!Teie meenutusi alati tore ja huvitav lugeda. Jätkake samas vaimus edasi.

Lembit, kas mäletate milliste numbritega ER-id eestis sõinud on?

Eestis on sõitnud ER1 06 ;15 ;32; 39 ;49 ;57 ;81 ;82 ;85 ; 86 ;104 ;122 ;163 ;Kõik on vanametallis.Vahepeal oli talveti meil Riia Zasulauksi masinad siin praktikaks ja õppimiseks liinil ER 2 370 ;379 ;447 ja 607. Ja nüüd on ju ER2 1027 ; 1032 ;1293 ja 1234 .Olid veel ER 12 6001 ; 6002 ; 6003 ja üksik pea ER2 806-07. Neil ju kõik uued nr mis on pandud peale seda kui ma pensionile läksin

Kui palju üldse ER2 erines ER1e elektriskeemist? Seda ma tean, et 1994 või umbes sealkandis tehti kõik ER1-d Umeksis ER2 skeemi peale, peale seda nad saidki omale selle ER1B nimetuse.

Meil ikka vedas juba,kuna meile saabunud ER1 ei olnud enam ükski originaal ER1 skeemidega ega seadmetega.Olid juhtvoolu akud ja akulaadimise seadmed kõik ER2 omad,samuti abimasinad ja palju muud. Kõik olid praktiliselt moderniseeritud Moskvas juba nii kui ER2. Ainult vankrid olid veel Galahhovi vedrudega ja siis oli konstruktiivne kiirus soovitatud ainult 110 kmh. Kui olid spiraalvedrudrudega vankrid jäi konstr. kiirus 130 kmh.Originaal ER1 oli palju elektriseadmei SR3 pealt.See mure osa jäi meil ära. Ja , peale 1992 a. on moderniseeritud Eestis need ER1 kõik ja samuti ER2 ka. Nendest asjadest tean umbes nii kui siga lusikat tunneb(kahjuks).

"Ühe mehe sõidu" sarnane jama oli kord meil Pääskülas ka ja väga imelik juhus. Õnneks mitte minul ja ma kirjeldan seda mälu järgi.Diiselrongide eeskujul võtsid meie"saksad-ülemused "ka vastu huvitava UUENDUSE!Abid kihutati viimasesse kabiini sõidu ajaks ja nad pidid kordama signaale samuti kellanupule vajutamisega nii ,nagu diiselrongis. Muidugi,selge oli see.et diislis oli vaja nii ungarlasel kui ka riiakal ,et on inimene tagumise diisli ligidal.Aga elektril pole seal taga muud teha kui unistada,mõni üksik harv juhus ,kui tagant oli ligem joosta kuhugi. Aga oli vaja uuendusi! Selle uuenduse kurb lõpp tuli suht varsti - üks vanast peast juhiks tehtud juht ,sõites üksi ees ja olles närvis hilinemise pärast ,Baltis 9. teelt välja sõites kollase matkafooriga (tol ajal lasti meid kollasega välja ,et vaikselt väljasõiduni veereda ja kui Kopli tee oli vabanenud,sai sealt kohe kiiresti startida MRZ lähedal olevast väljasõidust).Aga kaubakas Koplist hilines õnneks nii palju ,et elekter jõudis ilma punast märkamatta ja pöörme lõikamist, lihtsalt Lilleküla poole minema sõita. Võeti mees maha ja kunagi enam juhiks ei saanud! Aga enne seda juhtus meie "Üks mees ees"sõiduga kole juhus! SR-3 sõitis juht (......)Sauelt Laagri poole ,noor abi (.......) taga kabiinis.Peale pildil olevat kohta ,hakkab paistma Laagri ülesõidu putka koos valvurist noore naisterahvaga ,kes suletud tõkke puude juures vehib hirmsalt seisu! Juht -kasvult suur tugev mees (mitte selline kilu kui mina ,kes Keilas põgenes üles kabiini ja uks lukku ,kui jõud ei käinud "pätist üle )-tegi pidurduse ja jäi seima ülesõidu juures . Seal seisis raudteel ees noormees,kes ilmselt tahtis rongi alla jääda.Juht väljus vagunist,kaasa ei võtnud isegi juhikontrolleri võtmekimpu oma kaitseks, nii nagu minusugune alati võttis. Astus noormehe juurde ja kavatses selle kas eest lükata või kaasa võtta? Aga seal rongi ees olles ja selle "lolliga " jageledes, ei osanud ta seda karta,et selja tagant lähenes teine sõber ja virutas juhilemillegiga hea kopsu pähe. Juht kukkus maha ja oli uimane, kui kaua ,seda ei tea ? Abi ,olles taga ja nähes,et rong jäi järsku seisma,helistas mitu korda ette kabiini ja soovides teada ,mida teha ,juht ei võtnud telefoni toru! Seismine oli ikka ärritavalt pikk,abi vaatas peeglitest mõlemile poole ja märkas seda, et üks noormees jooksis väga kiiresti rongist umbes keskelt Laagri poole, see on pildil paremale ! Seal olid tol ajal inimestel raudtee pool lammaste karjatamiseks okastraat aiad. Jookja oli nii hasardis ,et ei pannud tähele seda okastraati ja jooksis sinna sisse kintsupidi - lendas üle traadi maha , krabas end üles ja joostes edasi . Veel natuke aega hiljem hakkas rong pidureid lahti pumpama ja varsti sõitis edasi. Juht oli saanud ikka hea kolaka ,minumeelest läks ta arsti juurde- enam täpselt ei mäleta. Aga asi oli tõsine ja planjorkal tõstsime kõik kisa - TÖÖ AJAL VORMIS JUHT LÜÜAKSE UIMASEKS ! Sellised asjad olid nõuka ajal karistatavad! Ega see olnud nii kui iseseisvuse ajal ,võttis mingi sell püstoli ja lasi TÖÖ AJAL ESIMESES VAGUNIS JUHI LIHTSALT MAHA , kui see tuli midagi reisijate palvel vagunisse keelama LAGEDIL (mina juba olin penskar- lugesin seda ajalehest , ja vist oli nagu kogematta.......). Ja keegi juhtidest tundis järgmine päev ära, et Laagri noorik käis Järve ülesõidus teisega vestlemas ja kaks sarnast noormeest olid ka seal.Raudtee Miilits võttis asja käsile,Järve noorik ülekuulamisele ja selgitas välja ,et need noormehed olid erariides sõdurid Laagri mäelt , pildil vasakult poolt asetsenud hiigel radari antennidega kaetud maa-alalt olevast sõjaväe osast. Kuna oli teada, et süüdlasel on kintsud okastraadiga katki , võeti kannatanud juht kaasa ja sõjaväe osasse! Aga õnneks oli juht haruldase nägude mäluga - ta leidis ilmatu hulga ülesrivistatud vormis SÕDURITE hulgast üles selle näo ,mis oli tema ees enne kopsu saamist.Sõbra pidi välja andma. Ja kui sõbral püksid maha võeti - kintsud kõik lõhki mehel Ja nüüd edasi oli juba uurijatel asi lihtne- minu mälu järgi oli mingi kohus kusagil,kas kaugema(juht vist sõitis kannatanuna) ja mehed said oma karistuse. Asi oli lihtne- noormehed käisid naistes ja soovisid .... ja noorik järsku enam ei soovinud... ja noormees ütles , viskan end rongi alla ja seisis raudteele - lihtne ja loogiline! Ainult hea ,et maha ei löönud juhti ,2 last oleks orvuks jäänud.... Ilmselt selliste asjade pärast ei lähe "Ühemehe rongist" juht enam välja ja ega selle kontrolleri võtmekimbuga tänapäeval enam vehkida ja vastu pead enne või anda ,kui juhil toss juba väljas ja inglid silme ees.. Muidu oled "pahale " põhjustanud ilma asjata häda ,kuna ta alles hakkas sind lööma . Peale lööki löö, aga tavaliselt siis ei ole enam kellestki enesekaitseks vastuhakkajat........Ja kohtutel kergem ,pole vaja kannatanuga rohkem jageleda. Kas lõi ülearu või allaru......

Kõige parem on tänapäeval "pahadele" lasta head pipragaasi näkku ,ehk pättide slängis "Punast Moskvat näidata". Kohtus relvakasutusena kirja ei lähe kuna igas poes vabalt müügil ,aga teine vaeseke ei näe midagi kolmveerand tundi.