Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing

SR3A6M-1505/1487

07.1967
Tallinn-Balti

ER1-2301,Hiiu 24.06.2001.jpg file3080.jpg kloogarand_007.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 2.3 / 5, hindajaid 8)
Faili info
Faili nimi:file3080.jpg
Albumi nimi:EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Hinnang (8 häälega):22222(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Ivan Rudnev (collection)
Faili maht:108 KiB
Lisamise aeg:mai 12, 2009
Mõõtmed:900 x 582 px
Näidatud:2058 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=14145
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 14-le 14 kohta
Lk: 1

Lembit   [mai 30, 2009 kell 09:59 PM]
Minu jaoks vaimustavalt huvitav pilt! Oleks selle kollektsiooni omanikul veel mõni lisada AKU rongist. Sellel pildil on kohe selgelt näha et Balti I teel ei ole seisvate vagunite kohal näha kontaktvõrku. Vahest harva võeti AKU I teele ja sealt väljus Tapale. Üldiselt oli nii et eks me kõik juhid ikka natuke kartsime igasugau üllatusi nende AKU rongide poolt ja et asi oleks kindel siis isegi võrgu alt startisime aku reziimiga. Siis oli asi nagu kindlam . Pildil olev 1505-1487 all on ilusasti näha et iga järelvaguni all oli aku kastid. Ja neid oli neli komplekti. . Häda oli selles et kõik need kastid olid järjestikku ja kui mõne kasti kontaktor ei tõmmanud kinni oli häda käes- puudus kõrgepinge. Vooluvõtjatel oli lisaks veel katusel eraldi andurid mis näitasid KINDLALT lambi põlema hakates et kõik vooluvõtjad olid maas!See ju väga tähtis kuna sõitsime ilma kontaktvõrgutab piirkonda. Ühelgi teisel elektri rongi seerial meil ei ole olnud selliseid andureid-- nendel näitab lamp et puudub pinge mõnel M/Vagunil aga vooluvõtja võib olla poolikult üleval ja kinni kiilunud. Sorry-jälle pikk jutt!
TH44   [juuni 05, 2009 kell 06:37 AM]
Väga huvitav, pajata aga edasi! Kui pika maa ilma võrguta suudab akurong sõita ja millise kiirusega?
Lembit   [juuni 07, 2009 kell 01:34 PM]
Suur tänu TH44! Ja vanamees jutustab veel mis meelde tuleb AKU-AKU pilti vaadates.Kui akud tulid Pääsküla deposse siis algul käisid Riias asja õppimas Saarma ,Rahula ja keegi veel Algul tegelesid nendega ainult "ässad" s.o.Esimese klassi juhid. Teised "jobud" nagu Neljanda ja Kolmanda klassi juhid vaatasime ainult pealt ja kuulasime suud ammuli nende õpetusi . Mina kuulusin oma Kolmanda klassi lubadega sinna "jobude " hulka,kuigi mind HIRMSASTI huvitas asi küll. Mida edasi aeg läks seda rohkem oli vaja mehi kes oskaks nendega sõita nii et vastutaks ka ikka täie rauaga. Sest loll julgeks küll minna liinile ,sest ega see kontrolleri sisse lülimine ei erineneud ju midagi SR3 omast,kabiin ju peaaegu sarnane seest. Kui ainult AKU otsustas juhi proovile panna -vaat siis said sooja naha küll sest ta lihtsalt viskas kabjad põõsasse ja ...kogu lugu. Nüüd sõidust---AKU sõitis Tallinnast kas 6. või mujalt ,vahest ka 1. teelt(seal ei olnud kontaktvõrku) kohe akureziimil minema Tapa poole. Kuna kõik raudteelased teavad et Tallinn-Ülemiste vahel on ränk tõus(kajuks peast ei mäleta %%,pean otsima) siis oli tema ülesronimine Järvevana tee kohal kiirusega umbes 40 km/h- isegi "lisa väljanõrgrnduse( knopka nagona sisselülimisel). Aga ma ei tea kui kiiresti näiteks tänapäeval sama tõusl diislid sõidavad-aga tol ajal isegi TEP 60 Moskva rongiga oli võrdlemisi rahulik seal mäel: Muide,kui elektrifitseeriti Kehra tee siis mäletan et kontaktvõrgu all sõitis 6 vaguniga SR3 täie võimsusega sama mäge kiirusega 70 km/h üles ainult! Siin küsimus töötavatele diisel rongi meestele?ER2 rongiga kui ei olnud seda Kitseküla peatust Aegviidu rongiga on 6 vaguniga võimalik sõita nii et kohe peale kaheteelisele minekut(põõrang oli 40km/h)lülides 4 astme(s.o väljanõegendusega) jõuab rong saavutada Filtri tee ülesõidust üle minnes max lubatud kiiruse 100 km/h ja siis vänt välja ja jookseb ilusasti üles. Nii et el-rongidel on suur vahe ! AKU ga edasi sõites oli Ülemiste-Lagedi vahel siiski pikalt vedades võimalik veidi üle 80 km/h saavutada. Muidugi oli vaja kannatlikkust kuna see oli ju Sr3 aga märgatavalt raskem ja laetud akude pinge oli madalam kui kontaktvõrgu oma- muidu ju poleks saanud tavalise sõitmisega kontaktvõrgu all laadida akusi. Kui jõudsime Lehtse-Tapa vahele siis olime ju sisuliselt roninud Pandivere kõrgustikule ja seal ei olnud ju enam seda kiirust -aku pinge oli langenud . Aga ega midag päris ehmatavat polnud- vist umbes 40 km/h sai ilusast kohale koperdatud. Ega AKUL eri sõiduplaani polnud see oli ju tolleaegse DIISELRONGI plaan. Tapal oli Tapa depoo ligidal tuletõrje rongi seisu vastas vist 4 posti vahe kontaktvõrk. See oli 6 vaguni jaoks . Muide peale akude minekut võeti võrk maha ja postid kasutati valgustuse postidena! Kas nad veel alles on tahaks ise näha ,ehk keegi teab ? Seal tõstsime loogad üles ja seal oli tavaline 3300 V alalisvoolu mis tuli sealt alajaamast-eraldi seade just aku rongidele. See oli tore aeg---ei mingit TJ ega midagi ei saanud teha ega saksad nõoda---kõrgepinge ju masinas. Akud laadisid ja brigaadi ülesanne oli vahetevahel käia m/v ja kirjutada üles ja arvestada et saaks akud täis . Sõites luges voolumõõtja akudest kasutatud energia maha ja laadides pidime jälgima et vähemalt sama palju sai tagasi laetud ja selle raamatusse märkima-lõbus aeg sest enne oli olud umbes 2 tundi hirmu olnud. Muide tagasi sõit oli ju enamuses allamäge-kõik Nelijärve ja need langused. Seega Talinna poole tulek märgatavalt kergem . Kord 1967 a augusti tormi aegu ei tõõtanud Tapal laadimispunkt ja AKU istus öö läbi seal ilma laadimatta ja hommikul otsustas juht Boris Kotov tulla tagasi nii kaugele kui saab muidugi koos reisijatega, Nad jõudsid Kehrani ja mina mäletasin et sinna tuli vedur vastu aga nüüd teiste vanadega vesteldes tuli välja et abiks oli tal Aare Järv kes mäletab hästi et nad midagi veel ümber lülisid ja ronisid 5 km/h üle Raasiku künka ja sinna tuli vedur vastu. Aare oi kaua aega Pääskülas Instruktor. VABANDUST KUI PILLI LÕHKI P U H U S I N ! Võib olla tuleb sellised jutud mujal meenutada---ei tea,õelge PALUN ! ???
diisel   [juuni 07, 2009 kell 02:04 PM]
Väga hea, siin võib vabalt kirjutada mälestusi. Tapal on need endised kontaktvõrgu postid niisama postidena siiamaani alles.
Lembit   [juuni 07, 2009 kell 10:47 PM]
Suur tänu hr. diisel,nüüd tean et ma pole siiski lollusega hakkama saanud. Mul endal siiski hea meel et kui ma noor abi olin siis kuulasin huviga vanade "kalade " jutte ja nüüd kümneid aastaid hiljen näen et mida nad rääkisid oli tõsi . Näiteks Haapsalu Muuseumi st Tõnu algul ka nagu ei uskunud aga ta ei jätnud jonni ja otsis kuni leidis ametliku dokumendi et Nõmme-Pääsküla üheteelisel liinil oli lubatud elektrirongil sõita VAGUNUD EES KUNI NÕMMENI! 1924 aastal ! Mina seletasin seda vanade meeste juttude järgi ja vahepeal ka kahtlesin aga Tõnu tõstis minu enesetunnet kui saatis mille sellise instruktsiooni kirjalikult 1924 aastast.Ja kui mul mõnd pilti vaadates meemub midag susiis kirjutan JULGELT ka pikemalt---ainult valetama ma ei kavatse hakata kuna kahjuks minu vanus Teie ees ei ole minu teene ega ma saa sellega uhkeldada, kahjuks!
Lembit   [juuni 07, 2009 kell 10:52 PM]
Üks palve veel siia: Kui keegi sattub Tapale ja on fotokas kaasas ,võtke palun pilte nendest kontaktvõrgu postidest seal meie AKU-AKU laadimise kohal. Ma ise ei ole kaua sinna sattunu ja senini olen üritanud Tapa depoo ja sealtpoolt piltidelt neid poste otsida aga pole leidnud. Mul hea meel et need seal alles on!!! KIrjutan veel hiljem nendest ka. Tänan
Lemps   [juuni 09, 2009 kell 11:33 PM]
VABANDUST KÕIGEPEALT ja siis seletus MIKS! Olen ikka papi küll- seletan pikalt aga aju kasutab neid ülesõite mid ei olnud ka siis enam- vaid kiviajal kui ka veel noor juht olin! Siin samas pildi all on minu komm 07.06.09 kell 13:34 ja seletatud FILTRI TEE ülesõidul sai ER2 100 km/h kiiruseks aga täna olin fotokaga Kitseküla platvormi juures ja eile õhtul Galriist pilte vaadates taipasin et on olemas ju VEERENNI ÜLESÕIT kus nüüd ma näen et putka on kadunud. Ja seda ülesõitu ma mõtlesin aga näe kui lollilt kirjutasin Filtri teel oli ülesüit enne Tartu nnt viadukti olemas mille kaudu ma juba 1963 ja edasi aasatel käisin korviga mootorrattaga inspektsioonis ülevaatusel. Veel kord vabandust nende nimede segiajamisel.
Lembit   [märts 29, 2010 kell 10:30 PM]
Siin veel Meie AKU-AKU pilt ja juttuka. Meil saksad ei sallinud neid ja organiseerisid ära-olla halvad jne. Imelik et kui meilt viidi akud minema 1969a. jaanuaris siis Paravozis on pilt kus MEIE aku sõidab Limbazi lähedal Lätis veel edukalt 1976a ja ekspluatatsioonis olla olnud akud veel 1981 a. Seega läks lätlastel 12. aastat aru saada et nad on pahad???? MIdagi on siin selles loogikas ka minu peas või mujal peades ikka valesti!!!. Muidugi SR3 ju iseenesest oli vana tüüp ja alati on kasulikum ripitada "pael " üles ja ühendada alajaamaga ja sõita nii kui meie esivanemad tegid juba 1924 a Siinlähedal tol ajal keegi ei vedanud raudteel elektriga ronge tol ajal-ei Soomes, Lätis Leedus ega ka suules Nõukogude Liidus !
Lembit   [apr 28, 2012 kell 05:35 PM]
Aku rongi pea on lähenemas platvormi otstele ja sündmus on kajastatud veel leitud vana Ettekande mustandilt mahakirjutuses. Kirjaviis muutmatta : "Balti Jaama Miilitsa ülemale. m-juht Adamson ETTEKANNE . Sõitsin 14.07.1968 ....tuuri, koossead SR3-A6M 1487-1505. Abi oli (.....). Rongiga nr 400 Tallinna jaama 7.ndale teele sisse sõites märkasin meest lamamas vasaku rööpa kõrval olevas kanalis umbes 20 m platvormi otsast jaama poole. Rong sai kinni peetud kiirpidurdusega umbes 1-2 m enne lamavat meest. Enne rongi seisma jäämist hakkas mees end liigutama püüdes üles tõusta.Kui ta rongi peale tõstsime, märkasime et mehel oli nägu verine.. Mees oli tugevasti joobunud ja ta sai üle antud Balti jaama Miilitsa töötajatele. M-juht (allkiri) Abi (allkiri). 14.07.1968.. Muide - see on juhtunud just AKU-AKU RONGIGA! Nüüd on mul imelik tunne, kuna ma mäletan et seal oli mul veelpõnevam - joodikul olid püksid märjad ja kui ta platvormile vedasime tulid tal vaesekesel need läbimärjad püksid väga maha ja mehetunnused lausa välja! Kuna reisijad alati oli suht palju, rohkem kui nüüd, kogunesid nad alati vaatama . Ja nähes paljast meest ,panid naised kisama - tõstke püksid tal üles! Ise vahtisid seal juures , mis mehel viga . Meie ei hakanud neid märgi pükse kiskuma ,soovitasin naistel seda ise teha - taganeti kaugemale ! Ja selge ,et Miilitsasse polnud mul vaja kirjutada seda naljakat osa - pükse . Seepärast on Ettekanne palju "kuivem ". Aga ma usun ,et need on siiski üks ja sama juhus ,mis meeles ja see kuidas paberil kirjas. Häda selles ,et neidigasuguseid juhuseid oli suht palju ja poleks ime ,kui segi lähevad. Mis on mustanditelt maha kirjutatud ,nendega on asi selge ja hea kui tuleb ka meelde. Olen küsinud ka teistelt vanadelt - noh räägiks aga kirjutada.....
diisel   [apr 29, 2012 kell 02:22 PM]
Purjus tegelaste ja joodikutega on alati seiklusi olnud
Eedik   [apr 30, 2012 kell 06:24 PM]
Lembit, olete kuulnud ka ER2A6-st midagi? Tehtud omal ajal ka ER2´st akurong
Rongihull   [apr 30, 2012 kell 07:44 PM]
Lembit   [mai 01, 2012 kell 10:18 AM]
Suur Tänu, minuarust haruldase, lingi eest! Sealt lugesin AKU ER kohta ,mäletan H.Saarma jutte sellest aku-er´ist, tema käis tihti Riias ja ilmselt oli vist näinud ka. Ta seletas meile seda ja me uskusime ,et saab asja . Aga ilmselt läks see asi liiga keeruliseks tolle aja tehnika jaoks ja kuna diidelrongide asi arenes edasi,jäeti akurongidega jama ära. Ainullt Eestis saksad-ülemused ikka hirmus kartsid neid ja "kihutasid " Eestist need 2 rongi Riiga. Minu suureks imestuseks nüüd on selgunud ,et need samad meie AKUD on seal sõitnud liinil umbes 12 aastat veel edasi !!!. Muidugi ,ma olen kommentaarides seletanud ,miks meil oli probleeme - ajutine nõrk Keila alajaam , Haapsalus puudus võimalus akude laadimiseks (edasi tagasi liiga palju km sõita. Tapale oli raskem sõita tõusude tõttu, tagasi Tallinna oli märgatavalt kergrm. VÄGA huvitav , on see,et kui teha klp hiirega ja otsida sealt ELEKTROPOEZDA alt veel ,avaneb palju ajalugau elektriseksijatest jne. Ainult Sr jutu juures pilt VALE ! On hoopis foto vanast saksa trofee rongist EM-167. Mina ei oska seal kommenteerida, keegi targem juhiks vast tähelepanu neile .Huvitav on veel just ajalooliselt lugega liidu I elektriveost Baku-Sabuntsi liinil ja võrrelda millal meie "pasteldes(majanduslikult võrreldes liiduga) esivanemad " alustasid elektriveoga reisiliikluse planeerimist! Kahjuks need hiigelplaanid (kuni Narvani) ei ole tänapäevani teostunud!
Edel   [juuni 12, 2014 kell 12:46 PM]

Kommentaar 1-lt 14-le 14 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada