Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Klõpsa pildi vaatamiseks täissuuruses

Track repairs at Rahumäe stop

02.05.2012

IMG_6868.JPG IMG_6868.JPG IMG_6868.JPG
Hinda seda faili (praegune hinnang: 0 / 5, hindajaid 1)
Faili info
Faili nimi:IMG_6868.JPG
Albumi nimi:diisel / Railway repairs, construction
Hinnang (1 häälega):00000(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Martin Kuusk (diiselrong@hot.ee)
Faili maht:2066 KiB
Lisamise aeg:mai 04, 2012
Mõõtmed:2048 x 1536 px
Näidatud:842 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=23549
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 8-le 8 kohta
Lk: 1

Lembit   [mai 08, 2012 kell 06:44 PM]
Raudteel rööpad peaks ikka suht kaua vastu pidama,aga seda fotot nähes saan aru ,et ei pea vist. Mulle meenub aeg,kui Tallinn-Pääsküla vahel vahetati täielikult rööpad (kahjuks aastat ei mäleta) sama skeemi järgi. Sõiduplaan tehti ringi nii ,et suvel oli Tallinn-Järve vahel üks tee nädal aega täiesti suletud rongidele.Esmaspäeval korjati suht kiiresti taolise masinaga rööpad ära. Siis sõitsid seal asemel buldooserid,lükkasid killustiku kokku,veokad vedasid killustiku minema ja tasandati aluspind. Toodi sarnase masinaga 25 m rööpapaarid rööbastega R-50 asemele ja siis hopperitega killustik tagasi ja mingi masinaga topiti õigeks. Enne seda olid rööpad R-43 ja 12,5 m pikad.Minu mälu järgi laup-pühapäev oldi Klooga Ranna rongidega sõiduks valmis üks jaamavahe. Ja järgmine nädal jälle teine tee ja nii ka Järve-Nõmme ja Nõmme -Pääsküla. Aga millal need R-65 pikad roopad ,mida praegu seal vahetatkse , pandi kasutusse ,ei mäleta kahjuks.Aga mind huvitab ,kas nüüd ebateel sõites kasutatakse rongide liikluse juhtimiseks Sõidulube? Minu arvates vist ei ole rongipaare nii palju käigus kui vanasti (kui rohi oli rohelisem.......). Tol kaugel ajal kasutati siis sellist sõitmist kui Täisautomaat plokk koos läbisõidu valgusfooridega(veel kaugemal ajal oli poolautomaat plokk Tall-Psk vahel). Sõites määrasteel , nägi vedurimees kõiki foore ja kabiinis vedurifoor näitas ka ! Aga ebateel olid valgusfoorid vasakul pool ja SELJAGA kabiini poole nii nagu pildil vasakul näha olev foor (arvan et nr,4).Kabiinis näitas vedurifoor siiski selle näitu ja õigesti ! Väga omapärane aeg - foore pole näha aga sõita sai praktiliselt normaalselt - liini läbilaske võime oli sellega suht suur. Kui algul ülde tuli raudteel kasutusele läbisõidu fooridega täisplokk süsteem ,siis pandi läbisõidu fooridele numbriks km nr ja paaris või paaritu piketi nr lõppu! Katsugu vedurimehed meeles pidada kogu aeg seda suurt km+ piket nr ja oli tõesti jama arvata ,kui kaugel on sissesõit-ainult see kaldjuttidega tahvel näitas. Minu meelest läks asi palju loogilisemaks ,kui tuldi idee peale nimetada läbisõidud sissesõidust eemale lihtsalt numbritega! Sellest ajast alates võin ma igal pool, nähes läbisõidu foori nr, teada ,kui kaugel on jaama sissesõit. Vaatasin just näidet 1966a. signaalmäärustikust ,läbisõidu fooridel lk.37 piltidelt:fooride nr.on: 8004 ja 6009 !Ja need on veel lihtsad nr, aga praktiliselt meil olid need alati suht keerulised (vähemat minu jaoks meelespidamiseks).
Martin   [mai 09, 2012 kell 01:00 AM]
Huvitav, miks siis tänapäeval remonttööde ajal enam seda võimalust ei kasutata, et ebateel sõites jõuaks foorinäit vedurikabiini? Või siis ongi süsteem loodud nii, et koodid tulevad kummalgi teel ainult ettenähtud sõidusuunast ja ümber lülitada pole lihtsalt võimalik?
Lembit   [mai 09, 2012 kell 09:06 AM]
Mäletan ,et selleks panid sidemehed läbisõidu fooride kappidesse ka mingid lisaseadmed ja vist tassisid need karbid ringi. Igatahes oli see ajutine süsteem. Aga hiljuti oli alles veel omapärane süsteem kaheteelisesl täisplokk süsteemil Ülemiste -Tallinn vahel. Peale sellel lõigu kaheteeliseks ehitamist (siis just kui AKU rongid minema viidi), säilis seal enne ainsana olnud rööpapaaril see keskel asetsev ainuke läbisõidu foor ja tulemuseks oli ,et Tallinnast sai välja sõita Ülemistele mööda ebateed ja töötas täisplokk ja polnud mingit jama. Ainult Ülemistelt Tallinna ei saanud saata ebateed mõõda mäest alla ilma sõidulubadetta. Tegelikult praktiliselt sai seada tihti kasutatud ,kui mingi väike jama oli. Enne selle ajutise tunneliiehituse kõverikku oli veel näha seda kahele poole olevat läbisõidu foori . Oleks tore ,kui keegi ei "ratsionaliseeriks " vanametalli mõned releekesed sealt kastidest ja taastataks selline reservi võimalus. Seal on liiklus suht tihe. Mäletan ,kui esimest korda 1981a. Soomes küsisime vedurikabiinis meestelt, miks neil ei ole vedurifoore ? Imeststi - milleks ja tetadi uhkusega ,et kusagil Helsingi kandis katsetatkse mingit lääne süsteemi,mujal ei ole midagi. Aga meie olime harjunud siin selle nn. vana vene trõka-trõka süsteemiga , mis minu meelest oli suht hea,segas küll ja nõudis ka MÕISTUST ,et ei juhtuks õnnetusi !
nigol   [mai 09, 2012 kell 10:31 AM]
Nii Tln-Ülemiste kui ka vastupidi peaks olema kahesuunaline täisautomaat blokeering jah.kuna sissesõidu valgusfoori pole,siis Tallinna jaama sisse sõita ilma käsuta ei tohi,tuleb seisma jääda "jaama piir" sildi juures kitsekülas
Lembit   [mai 09, 2012 kell 11:36 AM]
Seda saab näha kas keskel mäe peal on läbisõidu fooril mõlemil teel mõlemal pool foorid, minu mälu järgi on ainult paaritul teel kahel pool foor seal läbisõidul- pean otsima vanemaid fotosi sealt mäelt.
Lembit   [mai 10, 2012 kell 08:28 PM]
Leidsin lingil http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-20455 Tallinn - Ülemiste 28.04.2011 pildi ,millel on näha 3 läbisõidu ja minumeelest Liiva - Ülemiste poolt sissesõidu eelteade, mis asub pildil paremal ,seal nende liiprite-rööbaste hunnikust Ülemiste poole? Vana kaheteelisel on näha paaristeel kandilise taustaga (minu ajal ei olnud selliseid) läbisõit ja pildil vasakul Ülemiste -Tallin paaritu tee kandiline läbisõidu hele tagumine külg. Ja kahe tee vahel keskel üleval on ainult üks läbisõit vana kujuga ,mis võimaldab sõita sellel rööpapaaril kahte pidi täisploki järgi . Selliselt olen mina ka vanasti Ülemistele sõitnud ja seda ei nimetatud ebateel sõitmiseks,väljasõit oli minu mäeelest lihtsalt roheline.Jäeti lihtsalt 1969a. peale paaristee valmis ehitamist varem olemasolevale teele kahepoolne täisplokk alles !
diisel   [mai 10, 2012 kell 10:26 PM]
Kaheteelises piirkonnas on kahesuunaline täisblokk tõesti ainult Tallinna ja Ülemiste vahel ja seda just Ülemiste poole mööda "ebateed". Aga Lemps, tänan selle meenutuse eest, kuidas läbisõite tähistati. Ma kunagi nägin mingit vana arhiivikaadrit ETVst ning seal oli ka uklatšikuga tee mahapanek. Kaadris paistis ka läbisõidufoor, kuid kuna sel oli mingi ulmesuur number (vist 5002 vms), arvasin, et see peab kuskil venemaal ikka olema, meil ju nii pikki jaamavahesid ei ole. Aga praegune numeratsioonisüsteem on küll väga lihtne ja loogiline.
Lembit   [mai 12, 2012 kell 12:11 PM]
Papi saab ainult imestada-sattusin Laagri platvormi lähedale - minu arust oli seal kassa- ja ooteruum , vist KOLMAS väliselt korralik ehitis enne. Nüüd lammutatud ! Meenub esimene väga kõrge puit ehiits,täpselt samasugune oli ka Valingul ,ehitatud 1958a. Keskel katuse all oli väike kassa ruum , nii Laagris kui ka Valingul . Laagris , selle kõrge katusega juhtus umbes 60. -nendail aastali ,kui oli suur sulalume sadu ja teed olid suht umbes , selline lugu. Lumesahk , minu mälu järgi see suurem metallkerega sahk ,lükkas suure hooga seda rasket lund Pääskülast Laagri poole ja sahal oli teemeister peal . Aga hoog oli suurem ja ees tuisanud raske sula lumi ning nad ei jõudnud nii ruttu saha suunda vahetada ja üles tõsta. Lumesahk puistas hunniku lund üle platvormi ja kõrgele selle puitkonstrutsiooniga katuse otsale. Saadud löögist kooldus ots koledasti sisse poole justkui plahvatusest. Hiljem see parandati ,aga vedurimehed -saime imetleda kõik seda lume raskuse jõudu. Ega me algul ei taibanud ,millest see oli ,aga meile selgitati autoriteetsete inimeste poolt. Saime selgeks ,et sahaga sõitmine ,kui tee on kaetud lumega ,midagi pole näha, on hullem kui liinisõit !Ja nüüd pole ammu enam seda teist Laagri ehitist ega ka seda Eesti viimast ehitist! Imelik oli vaadata ,kuidas kummratastega ekskavaatori taoline sõiduk raudtee ratastega ja kitsa kopaga kiskus rööpa pikalt platvormi juurest kaugele , võttis "hammastega " kinni ja viskas justkui vana köie üle kahe ajutise rööpa tee serva ,eest ära . Siis pidi killustikku sealt korjatma vast . Imelik ,et ei tehta seda nii kui siin Rahumäel ,selle rööpa tõstjaga. Mingi vana seletas teisele seal ,et rahvas ei lubavat mürisevaid suuri asju sinna majade juurde. Ei tea ,kas see oli nede kohalike omavaheline jutt ? Mina hoidsin eemale ,selline jutt meenutab kangesti Nõmme ülesõidu juures lehest loetud juttu ,et viigu see raudtee minema kaugemale kodaniku ostetud majast ! Selliseid "tarku " mina kardan .Aga imelik oli küll vaadata! Leidsin ka lingi selle täiusliku raudtee ekskavaatori kohta: http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-20228

Kommentaar 1-lt 8-le 8 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada