Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
M62-1599
02.03.1996
Valga

M62-1599

02.03.1996
Valga

IMG_0040.jpg IMG_0040.jpg IMG_0040.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 0.8 / 5, hindajaid 6)
Faili info
Faili nimi:IMG_0040.jpg
Albumi nimi:diisel / M62
Hinnang (6 häälega):11111(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Andrus Roosma
Faili maht:46 KiB
Lisamise aeg:jaan 15, 2006
Mõõtmed:888 x 583 px
Näidatud:2400 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=1298
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 16-le 16 kohta
Lk: 1

Edelareisija   [jaan 16, 2006 ke\E\E 07:50 AM]
Selle veduri sai hiljem Edelaraudtee omale ja lõigati vanarauaks?
diisel   [jaan 16, 2006 ke\E\E 05:22 PM]
jh
Eedik   [dets 09, 2011 ke\R\R 12:03 AM]
Sama veduriga veeti 5 kuud enne pildi tegemist Paldiskist reaktorite kütus minema. Lihtsalt selline fakt mis pähe turgatas.
diisel   [dets 09, 2011 ke\R\R 09:28 AM]
Baasi harult tuli see, kuid Paldiskist Tallinna tuli ta koos 1194-ga
Lembit   [dets 09, 2011 ke\R\R 09:30 AM]
Väga huvitav FAKT! Mul meeles,et selleks ehitati enne seda umbes 6 või 8 km tugevamat teed sinna reaktori juurde. Seal oli raudtee ,aga selle seisukord oli nigel . Ja siis veeti see rong sealt ära. Ei ole nagu kusagil pilte sellest omapärasest kooseisust näinud. Minu meelest ajalehtedes oli ?
diisel   [dets 09, 2011 ke\R\R 01:30 PM]
http://www.youtube.com/watch?v=JskMgp0guWM 0:30 on kaader kui tuleb harult ja siis kohe otsa on kaader Valingu-Saue vahel viaduktilt.
jorv   [dets 09, 2011 ke\R\R 05:33 PM]
Lempsule. Kas just ehitati, pigem ikka remonditi. Tänasel päeval on tamm üldiselt säilinud endisel kujul, mõnel pool liipridki maas. Rööpad ise lõppevad Sadama tn ülesõidul. Seoses tuulepargi ehitusega (täpsemalt kaabli vedamisega) on endist tammi segamini paisatud, kuid lõpuosa on veoautoga täiesti sõidetav. Vahepealne on võsastunud.
ceedriver   [dets 09, 2011 ke\R\R 11:24 PM]
To: RL. Leidsin ühe lingi, loodan, et mõtlesid seda: http://rzd-expo.ru/history/battle_railway_missile_system/ . Tänapäeval juba ajalugu, sest et raketikompleks muutus veelgi mobiilsemaks: http://www.youtube.com/watch?v=t9_-rneUjmQ&feature=related
Lembit   [dets 09, 2011 ke\R\R 11:29 PM]
Pean tunnistama ,et sõna -ehitama- kui oleks jutumärkides ,oleks olnud õigem .Sel ajal ,kui see tuumarong sõitis ,olin mina juba mitu aastat penskar(jooksin lastelaste vahet). Aga tean ,et riigile oli see tee putitamine väga kallis lõbu. SUUR TÄNU Paldiski lingi eest, sealt leidsin "Part 1 and 2 ja veel ajaloo ja hilisemad videod ka. Tore on papil vaadata ja muidugi meenub lugusi oma töö ajast seoses Paldiskisse elektrirongidega sõites. Ei saa kirjutada . keegi laadis veel 2 linki, vaatama ......
Lembit   [dets 10, 2011 ke\0\0 11:12 AM]
Meenub nime Paldiski puhul need esimesed saabumised ja seiklused seal liinil.1961a.4 novembril avati liiklus(peast ei mäletanud aega ,vaatasin "Elektriraudtee......."raamatust).Esimene saabumine oli põnev- kinnine linn,sinna sõitis enne seda tavaliselt 2 platskaart reisivagunit SU veduriga ja enne elektrit vedas ka VME neid vaguneid sama sõiduplaani alusel.Elektrile ei hakanud keegi peale liikluse avamist graafikut muutma - sama sõiduaeg jäi.Avamisel ma ei käinud ja seega oli I sõit huvitav. Muidugi hasardiga ei pannud me tähele ,et SR3 6vagunit,oli kiirendus palju suurem ja sõitsime muidugi graafikust ette. Siis hakkasime lõpus venitama ja tore oli läheneda Paldiskile mäest alla ja justkui merre. Vasakul allveelaevade sadam ja kui jaama saabusime - vaade missugune! Mere ääres, ees vasakul vana Paldiski veduridepoo kivist varemed, vana veetorn ,omapärane jaamahoone ja tagavara teedel vasakul seisid 2 hiigelsuurt 16 teljelist väga suure toruga kaugelaske kahurit ! Tagumine kahur oli näha juba osaliselt lammutatud ,aga esimene oli veel suht terve! Taolise kahuri muuseumi pilti olen näinud PARAVOZ`is ka ja seal oli kommentaarides seletatud kus neid kasutaiti. Hetkel ei leia linki,kahjuks. Kahurite kohta seletasid vanad vedurimehed seda aega ,kui neid tohutu raskeid kahureid veeti Tallinnast Paldiski ja oli vaja teha piduriproovi ning pidureid vaatama aeti ikka asjatundjaid -vedurimehi.Minu mälu järgi oli see jutt Nõmmel ,peale kahurite rongi seismust(?) . Püssimees käis kõrval ja kui puldaniga kaetud kahuril oli pidurisilinder jäänud puldani varju ja mees üritas puldani alla vaadata, käratas püssimees - ei tohi ! Need püssimehed ei usaldanud üldse kohalikke! Nii hästi old nad instrueeritud ja ei aidanud mingi seletus ,et ma ei näe ,kas see pidur töötab või ei . Kamandati - dalse! Aga kui elektrid sinna sõitsid ,neid lammutati vanametalliks. Huvitav oli see ajajärk- kommunistliku töö ettevõttes oli igal brigaadil norm vanametalli kogumiseks. Otsisime igalt poolt ja vedasime oma SR3 ja SR I tamburis igasugu roopajuppe ja korjasime ära visatud piduripakke,et saada norm täis. Üks moodus oli ks Paldiski kahurid- meremeestest keevitajad olid lahked posid ja kui vedurimehed (täis vormis) tulid küsima vanametalli ,siis öeldi: beri skolko smozes, nam do lampotski.. Aga depoos saime ju hästi maha võetud , kui rong vanasse deposse jõudis. Paldiskis küsisime korraldajalt ,et sõidame masina alt vaatamiseks platvormi eest ära jaamahoonest mööda. Muidugi on palju sõidetud sinna kaubaaida kõrvale ,kus oli kontaktvõrk . Ja siis tõstsime sealt omale metalli tükke ,mis ei olnud kuumad ,tamburisse, vaatasime möödudes ka selle külje ära ja olime "kõvad mehed" ! Seal oli ka igasugu jämedamaid mootorite mähiseid maas , küsisime lammutajataelt - beri - ja hiljem kasutasime neid SR 1015-680 kabiinide moderniseerimisel.Tol ajal ei olnud EMEX`it ja metalli vastuvõtus maksti suht vähe ,metalli ,nii Fe,Cu kui Al vedeles igal pool üle suure nõukogude liidu jube palju. Sellised asutuste koristamise-vanametalli normiga ,sai kuidagi natuke ümbrust puhtamaks. Aeg läks edasi ja kui tuli uus sõiduplaan suveks ,tehti ka see vastavalt meie võimalustele ringi ja selline tasa-tasa veeremine kaotati ära Klooga -Paldiski liinil. Muidugi ilmnes siis ka natuke probleemi - Keilas oli ainult ajutine alajaam vana EM-167 vagunitesse ehitatud- suht nõrk . Ja kui 6 vagunilise SR3 juhikontroller kohe 3. seisu panid ,siis mootorite paralleeli lülitudes ,langes pinge alla 1800-1900 V ja pigereleed lasid lahti -vedu kadus . Tuli ikka natuke meelitada ja oodata kuni vastuelektromotoorne jõud voolitugevuse mootorites langetas. Asi selles ,et Keila- Klooga vahel oli kandetross bi-metall ,mitte vask. Ilmselt ,kui Kloogani elektrifitseeriti ,ei mõeldud et sinna kinnisesse linna ka elekterivedu ehitatakse. Aga sõjavägi taipas ,et Tallinnaga ühendus paraneb ja nõudis ja saidki.Algul ei olnud Paldiskis mingit patrulle ega kontrolle. Lihtsalt jaamades ei müüdud pileteid ilma dokumendita keeltud tsooni. Aga võrdlemisi ruttu ehitati Paldiski perooni jaamapoolsesse otsa katusealune ja katus ka keskele trepi juurde. Toodi kohale patrullid-meremehed ja rongi merepoolset külge valvama ka mehed. Algul oli vist ka püssiga (on nagu meeles) patrull mere pool maas. Põhimõte lihtne- ilma propuskita ei saanud linna sisse, ootasid platvormil või rongis ja siis said tagasi sõita need inimesed,kes linna ei pääsenud. Aga kohe ilmnes jama- rong seiskus ja vedurimees oli tavaliselt harjunud minema teise kabiini alt rongi küljelt mööda. Nii oili võimalus näha , kuulda ja ka haista ,kas on asjad all korras. Aga patrull kargas kraesse ja ei lasknud vedurimeest isegi vormis ,alt minna ,kamandas peale ja mine platvormi mööda. Sai depoos tõsteud kisa , miks ei saa masinat alt vaadata - tagajärg ,raudtee saksad said meile õiguse alt minna mööda. Aga patrull jalutas mul selja taga vist ikka püssiga, arvan kindlalt ,aga kuna me olime saanud "võidu" patrullide üle ,siis see nina püsti ......
Lembit   [dets 10, 2011 ke\0\0 12:20 PM]
.......tunne on ajust selle püssi olemasolu nagu kustutanud. Igatahes hiljem oli meestel püstol taguotsal kindlalt. Vedurimeestel oli õigus minna ilma propuskita jaama korraldaja juurde ka ja WC ja alt teise kabiini. Hiljem asendati need mehed naisvalvuritega ,kellel kõigil oli püstol taguotsal. Ja siis ilmnes,et need naisterahvad olid veel kibedamad kontrollijad. Kord oli mul selline rumal juhus: mul oli komme vagunist läbi tulles kõndida nende vene kirsasaabastega (tööl minu meelest head ,ainult rasked) kole kõva sammuga.Tulin just esimese vaguni tagumise tamburi uksest sisse ja lasin siiberukse tagasikätt kinni. SR3 oli vaguni otstes rasked tugevad ,vist malmist valatud tugeva plekk kaanega seinale lukustatud prügikastid. Kui peale viimast prügi võtmist ei olnud kolmnurk võtmega see lukk korralikult kinni keeratud ,siis kukkus see kasut tühjendus asendisse ripalile. Samal ajal jalutas vaguni esimese siiberukse pool püstoliga naisvalvur, selg tühja vaguni poole. See progikasti pauk koos plekkkaane kolksuga ,aknad kinni salongis, oli alati kole kova mats. Mina ka tahtsin end ringi pöörata aga siis nägin jubedat pilti - naisvalvur oli HETKEGA ringi ja käsi kabuuril ja vist otsapidi püstolil! Nähes minu lolli nägu hakkasime vestlem ja ta küsis - kes tulistas? Läksin tagasi ja näitasin talle seda prügikasti kolakat uuesti : Siis ta naeratas ja ütles ,et ma oleks sind peaaegu tulistanud ! Tuli välja ,et need naised oma " tehnilisel õppusel ", nii kui meie masinate skeeme ja muud õppisime , pidid oma relvast tulistamise normi täis tegema ja kes lasi vähem märke ,ei saanud tööle . Nii ,et need "tädid", keda me algul naersime ,osutusid siiski oma ala hästi tundvateks inimesteks. Mingil ajal oli Paldiskis nii ,et viimane rong kontrolliti ära ja kuna meil oli öösel seismine ja see kõik oli töö aeg ,aga eriti külmaga ,kui võeti pinge kontaktvõrgust tavaliselt , siis osa korraldajaid lasi meid korraldaja ruumi sel vaheajal magama. Rong oli väga külm ,aga reisijad ,kes olid purjus peaga mööda sõitnud, jäid ootesaali pingile,ega neid keegi korraldaja ruumi lasknud. Mäletan ,kuidas üks noormees öö läbi kallistas seda ahju ,mis muidugi jahtus ära ja hommikul vaesekesel oli aklo soojus kadunud ja püsti pingil seimisest jalad väsinud. Vandus maa põhja selle Paldiki rongi. Mingil ajal tuli selline kord,et kõik mööda sõitnud ilma propuskita inimesed viidi ööseks komandatuuri autoga ja siis hommikul tagasi rongile, mis seal tehti ,pole meil aimu.,kas pandi kirja ka ?Aga mingul ajal(vist 68-70a. sõiduplaanidest näeb) ehitati kogu poolsaar traataiaga kinni ja Laokülasse tehti kapitaalne patrullide maja. Kõik elektrirongid kontrolliti ära, vagunite vahele roninud ka võeti maha ja ilma propuskita edasi ei saanud. Öö saada mööda kuidas tahad. Minul ka mitu tuttavat tahmase peaga sõitsid Laokülasse ja sealt hakksid jala tulema. Muidugi Valingul sõitis esimene rong neist mööda jaamavahel..... seda kirumist jätkus kauaks! Laokülas SEISID PLAANI järgi kõik Paldiski rongid 10 min. Tagasi ei olnud seisu ülearust Laokülas. Huvitav seik oli veel see,et ega meie ka linna ei tohtinud minna. Aga Paldiski linnal oli varustus nõuka ajal eriline- kõike saada rohkem ja eriti kui oli alko põud: Et minna linna ,võtsime vormi mütsi ära ,parett pähe ja peale panin vihmamantli- nii et vormi ei olnud näha. Käisime kauplustes ja elasime ka hästi. Vahest sai nalja ,kui linnas tulid vastu vabad "tädid", naeratasid ja vibutasid näppu! Aga ega nad meile kallale tulnud. Ja nüüd oli VIDEO´t vaadates huvitav neid kohti näha. Muide ,see väga hea varustusega tööriistade ja materjalide kauplus seal linna piiri lähedal 5 kordse maja keldris...... maja täitsa õhku lastud ja kõik .... Väga harjumattu papile vaadata. Elu läheb edasi....
diisel   [dets 10, 2011 ke\0\0 09:44 PM]
Äge lugeda. Praegu tollase korra peale mõeldes jätab ikka jube jabura mulje, aga noh, mis teha, aeg oli ju selline.
Lembit   [dets 11, 2011 ke\+00:00\+00:00 02:45 PM]
Pildil on küll M62-1599 tuumareaktori vedaja -kangelane ja Valga ,aga kommentaarides link Paldiski liinilt. Selle video vaatamine meenutas mulle palju juhuseid sellest ümbrusest. On üks episood päris originaal SELETUSEST (säilinud mustandist ümber kirjutatult) 1964 aastast ,kus ma olin abina tööl. Kes on lugenud ,siis pole see huvitav,aga ma lisan igaks juhuks siiski lingi http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-10725 ,kus on just sellest ajutisest Keila alajaamast juttu. Veel meenub mulle juhus ,kus ma olles juhina tööl ja naine tuli mulle sööki millegipärast järgi tooma (tavaliselt võtsin termose ja võileivad kaasa) ja tal oli aega ning arvas ,et tuleb Paldiskisse. Seal ei olnud ta kunagi käinud. Teadis,et linna ei pääse,aga huvitav oli siiski. Aasta oli vast 1965-66. Kui olime jõudnud Paldiski platvormi äärde,reisijad linna läinud ja seisuaega oli,hakkasid kontrollijad-tädid naisele turja ,et mingu vagunisse ja istugu seal .Tema seletama,et tahb minna rongi I vagunisse. Ja jalutaski kontrollija tema järgi ja vaatas et läheb kuhu lubas. Mina juhina läksin rahulikult rongi alt poolt ja jälgisin käiguosa. Ronides teise otsakabiini ,nägin seal oma naist ,kes ootas et ma ta laseks I tamburisse.Ja siis nägi kontrollija ,et see naine ei kipu linna ,kuna ta on juhiga kaasas ja läks rahulikult naeratades tagasi rongi saba poole. See meenutus näitab ainult ,kui tõsiselt tol ajal seal tehti tööd. Ainult seda me juhtidena teadsime ka ,et Paldiski linna pääses ilma propuskita suht rahulikult ,ainuke raskus oli ,et pidid vist pea 5 km jala käima. Seda õpetasid meie omad Paldiskis elavad mehed. Tuli tulla maha Laokülas. Minna väljaspool traat aeda hulk maad kõrvale ja seal kusagil oli mingi auk selles kahekordses aias ja päris sisse käidud jalgrada ja muudkui astu erariides! Ja tagasi sama lugu. See näitab ,et tol ajal ehitatud kõrge kahekordne traataed terve Pakri poolsaare kinni panemiseks ikka ei toimi nii kergelt.Meie kasutasime neid oma pikki seisuaegu linnas käimiseks ,mitte vabal ajal selliseks pikaks jalgsi ekskusiooniks. Veel meenub mulle seiklus Paldiskis sellest ajast kui olin abi ja meil sõitsid KLooga -Ranna rongid väga tihedalt nädalavahetusel . Klooga-Palsiski vahel sõitis siis ainult üks sektsioon SR3 (3 vagunit). Paldiski reisijad istusid Kloogal ümber,et sõita kas Paldiski või Tallinna suunas. Tehniliselt oli probleeme ,eriti kui juhtus midagi masina generaatoriga ,siis võisid kergelt jaamavahele jääda(mingeid moblasi ega siis algul ei olnud ka rongis keppidega kantavat telefoni). Et saaks kompressori mootori (1500 V) käivitada üle mootorvaguni ahjude, tegi H.Saarma ratsettepaneku ja sellel sektsiale anti Depoo korraldaja poolt alati kaasa korralike otstega kõrgepinge juhe ja hoolsal juhil oli kottis kaasas skeem , kus midagi lahti ühendada ja mis kokku poltiga ühendada(skeemi saadan Haapsalu Muuseumi ). See selleks ,aga minul oli kord juhiks tubli kommar ja kunagine meremees ja kui jõudsime Paldiski ,seisuaeg oli vist üle 2 h. Sai vaadatud masin teine teiselt poolt üle ja "endisel meremehel " (praegu veel elab )tuli tahtmine allveelaevade sadamasse minna vaatama. Meil uhkelt mõlemil raudtee vorm seljas ,juhil valge pael mütsil ja mis see noortel meestel siis sinna astuda on . Kuna olime märganud ,et mingi õppuse käigus oli sadama muuli lähedal mere poolt II või III postivahe traataeda maha sõidetud ,otsustasime minna sealt territooriumile.Raudtee värav, mis asetses ka mere pool, oli terve ja kinni. Seal jalutasid küll 2 tunnimeest. Meist jäid nad natuke kaugemale. Kalda lähedal oli mingi suur kaater või parsa ammu veest välja tõdtetud pukkide peal . Hoidusime selle varju ja olime peagi kai otsa lähedal . Meil oli huvi just seepärast veel ,et tavaliselt olid vees kai ääres näha 4-5 allveelaeva. Aga seekord oli kai ääres teistest märgatavalt SUUREM allveelaev (hiljem selgus ,et mitte aatomi oma ,vaid mingi sts ?). Kai peale oli laotatud punale vaibarida. Ja juht ees ,mina kui tensik taga jalutasime tunnimehe poole ja juht küsis ,kas tohib vaatama minna seda laeva! Sa juudas, kuidas tunnimees ehmatas- kuidas te siia saite,ja veel teisest tunnimehest mööda ???. Juht seletas et tulime sealt ,kus tank oli ilmselt õppuse käigus aia maha sõitnud juba ammu. Tunnimees meile - kaduge minema ja nii ruttu ja VAIKSELT kui võimalik ,enne kui suur jama tuleb ! Meie siva sinna musta kaatri kõhualuse taha ja vaikselt tuldud teed tagasi . Aga enne veel nägime ,kui kas laevast või laevale (ei mäleta täpselt) mingid ülemused jalutasid ja meie kuri tunnimees seisis sirgelt kui tikk ! Saime ilusati tagasi ja see laev jäigi ligemalt nägematta, aga alati ,aastaid hiljem ka mööda sõites ,vaatasin ikka ,kui kai otsa peal MA OLEN käinud ja veel sellisel ajal ! Mõni päev hiljem märkasime Paldiskisse sõites ,et see katkine traataed oli ära parandatud ! Vaat kui operatiivselt peale jama- mingid "Kalkarid " jalutavad suure ja salajase allveelaeva otsa(ei mäleta kumb ots oli) lähedal keset päiset........
Lembit   [dets 11, 2011 ke\+00:00\+00:00 03:11 PM]
.......päeva ja tunnimeeste nina all avalikult ! Kunagi oli mul kaasas 8 mm kinokaamera , võtsin kaadreid Paldiski 2 kollast näitava sissesõidule lähenemisest.Raudtee justkui suundub otse merre! Aga allvee laevade poole ma ei julgenud keerata, kunagi ei tea mida mõtleb teine inimene- peab spiooniks ja siis on jama. Oli kord juhus ,kus abiks oli tubli ja valvas kommnoor, kui sõitsime Paldiski sissesõidu poole , vaatasin ma niisama vasakule allveelaevade sadama poole: Ja siis see valvas noormees, kes tavaliselt ei viitsinud mul isegi signaale korrata, küsis järsku:" sto - lodki stsitaes ?" Ma jäin lolli näoga talle otsa vaatama ja ütlesin: "Ei , ma vaatan sinna teisele poole lahte ,kus on künkal ilus kirik ja mõtlen et kui aega saan ,lähen seda vaatama !" Siis oli tema mõistus otsas .Inimesed olid hästi kasvatatud igalt poolt spioone otsima.Selline lõbus oli elu vanasti , taevas ka oli sinisem ....Aga huvitav meenutus mul veel pensioni ajast , umbes 2003-4 Kellegil oli sünnipäev ja mina ka olin depoos ja laste käest sain videokaamera. Suht enne seda oli deposse saabunud ER 2501 ja 2. Minu jaoks oli see VÄGA UUS TEHNIKA ! Nendel ei ole enam all dlitelit, seda suurt URISEVAT pingejagurit ,mis tegelikult reisija seisukohalt on segav ,eriti ,kui sel laagrid on kulunud. Siis on järelvagunites mõttetu suur mürin. Eks vedurimehel olek hea tunne ,kui masin teeb ikka masina häält , aga vaesed reisijad..... Mina muidugi oma videokaameraga ka lahtisi kaste alt filmima! Ja siis , kui ma olen pensil olnud kõvasti üle 10 aasta ,tullakse mulle ütlema ,seda ei tohi filmida ,see on saladus! Ütleja oli minu aegne valvas inimene. Ma käratsin talle ,kus sa olid siis ,kui ma 1968 a. Depoo prozektori mastist (tol ajal kõrgemalt kui 3m ei tohtinud ilma loata filmida) filmisin 8 mm kaameraga SR3 sõite depoos ja liinil. Mees tõsiselt küsis - kes lubas? Vastasin: MINA LUBASIN ! Ja ütlesin ,kas ameerika luurel oleks olnud tõest hirmus vaja seda ,kui meie "kandilised kastid " sõitsid edasi tagasi ? Siis vaikselt ülejäänud seltskonna muigamise saatel vajus mees eemale ! Nii et ,kes on nooruses kuidagi kõvasti õpetatud ,tavaliselt ringi õpib raskelt ,ei kohane elumuutustega kergalt.
jorv   [dets 11, 2011 ke\+00:00\+00:00 05:19 PM]
Mis veelgi jaburam on, et need, kes "õigel ajal" kodumaale tagasi ei läinud, tõstsid kisa selle vastu, et linn lahti tehakse. Oli ju hea elada linnas, kus vargusi ei toimunud ja uksed võisid päevast päeva lahti olla... Kuigi purjus vene armeelane olla siiski kordi hullem, kui lihtlabane varas.
Lembit   [dets 14, 2011 ke\K\K 09:18 AM]
See foto lingilt http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-22359 kahurist on minu meelest analoogne nende Paldiski kahuritega , millest ma siin oma 10.12.2011 kommentaaris palju jahusin, nii metalli viimisest kui vanade vedurimeeste juttudest.Minu mälu järgi vaatas I kahuri toru Tallinna poole ja teisel vist mere poole,kui Paldiskis seisid.Kusagil PARAVOZ´i piltide all oli palju kommentaare ka nende kohta ja vist oli mainitud ka ,kus nad olid kasutusel ja kus kavatseti neid kasutada.Tänud foto üleslaadimise eest !

Kommentaar 1-lt 16-le 16 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada