Vali keel:

Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing

D1-219

05.1971
Tallinn - Ülemiste

D1_219__1972_06__Tartu.jpg D1_219__1971_05.jpg D1_219__1971_04.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 2.9 / 5, hindajaid 7)
Faili info
Faili nimi:D1_219__1971_05.jpg
Albumi nimi:D (DP, D, D1 etc)
Hinnang (7 häälega):33333(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Ilmar Adamson
Faili maht:128 KiB
Lisamise aeg:märts 24, 2010
Mõõtmed:900 x 651 px
Näidatud:2332 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=16482
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 12-le 12 kohta
Lk: 1

Lembit   [märts 29, 2010 kell 12:44 AM]
See Ilmar Adamson`i ajalooline pilt tuletas mulle meelde kohe minu kui elektrirongi vedurijuhi kohutava läbielamise! Ja kuna senini ei ole keegi Galerii vaatajatest mulle põrutanud- "Vanapapi ära risusta Galeriid oma vanade mälestustega mis kedagi ei huvita ja leia teine koht... " jätkan ma ilma vabandamatta oma heietusi. Pilt on tehtud 05.1971 ja minul on säilinud oma juhusest depoosse tehtud ETTEKANNE mustand kus on peal täpne kuupäev koossead ja abi nimi ja rongi nr( vanast sõiduplaanist saab leida kellaajad). Häda oli tihti tol ajal nii et kui vedurijuhil midagi juhtus ja juhtkond tahtis kraesse tulla siis hulk aega hiljem uuriti uuesti mis juhtus ja mis tegid! Aga sakstel oli ju juhi kirjutatud ettekanne käes ja nad vaatasid sealt uuesti ja muudkui küsisid! Aga kui ei olnud täpselt meeles siis jäid kohe hammaste vahele! Vanad mehed tegid tihti nii: algul omale mustand ja siis sakstele korralik . Seega jäi mul alles paberilehtedele ja vandele kiirusemõõtja lindi paberitele kirjutatud mustandid mida ma nüüd leian vanade raudtee raamatute vahelt. Seega on mul võimalik sealt maha kirjutada kogu see raske jama mida ma elasin üle AKU- AKU rongiga SR3A6M 1522-1523 just seal samas kohas seisma jäädes ja mitte enam edasi jõudes sõita. Pildil minu arvates sõidab hetkel D1-219 Tallinnast Ülemistele. See on peale eelmist 1959 a. ehitatud Pärnu mnt silda tolleaegse Trammitrusti aja taga.Kuna Tallinna jaama väljsõit Ülemiste poole oli kusagil silla juures, olin mina oma AKU-AKUga juba jaamavahel ja seisin! Tol ajal nõuti et kui vedurijuht ei suuda 10 min. jooksul jaamavahelt ise sõita edasi- peab tellima omale abiveduri ja selle eest said pähe kui selgus et oleks pidanud hakkama saama. Minu seismine toimus 30.03.1968 rong nr. 306 Tallinn -Tapa..Tallinnast kell 17.30 väljumine. Vaadates pilti on näha et isegi 3a. hiljem ei ole seal kontaktvõrgust midagi. Ainult muudatus on selles et teine teeTallinn- Ülemiste paistab olema valmis- pöörang on diisli mootorvaguni saba all. Aku rongide aegu sõitsime mööda üheteelist ja teist ehitati kuid see pöörang ei olnud ühendatud ( minu 8 mm kabiinist filmitud kaadril näha).Kurve taga on veel alles Tallinn-Väikese ja Sadama kitsaroopalise sild üle laia tee. Vasakul põhiteest on näha Luteri vabriku tee mis läks plok.postist vabrikusse ja kaitsetupiku tee ka. Plok-post oli just silla kõrval Ülemiste poolses küljes. Sõites Tallinast üle Endla viadukti ja akureziimil,kadus mitu korda aku kõrgepinge. Siis ei ole ju mootoritel vedu ka.Peale Lilleküla ilmus uuesti ja sain hoogu juurde lükata. Aga kui uuesti kadus kõrgrpinge siis veeresin kuni Pärnu mnt viadukti alt läbi umbes kus pildil diisel.. Seal on ju küllaltki tugev kallak Tallinna poole ja abi looksis kuulama kus vagunis kõrgepinge KB ei tõmba.Leidis ühe akukasti kus oli vaikus,liigutas kontakte ja sealt sai kontaktori tõmbama.. Kui abi oli akukasti juures pidin mina ju kogu aeg sisse - välja lülitama. Lõpuks leidis ühe kasti susiseva kontaktoriga. .Kuna aega oli kulunud palju ja kompressorid ju ei töötanud. Rong seisis el-pneumaatilise piduruga ,vahepeal pidin ju vedu katsetama. Peaanuma õhk sel kallakul oli juba langenud alla 4 atm ja nüüd oli vaja varsti hoopis pidurikingad alla panna.Mäletan missuguse igatsusega vaatasin Tallinn- Väikesest kõrvale tulnud VME otsavoolikut et ehk saaks õhku! Aga ei ole ju kaasas kunagi nii pikka juppi! Sealt tuli mulle kabiini üks vedurimees kes pühkis just oma õliseid käsi lapi sisse ja küsis kahjurõõmsalt!" NU STO - AKU-AKU NE IDJOT ?" Normaalne vedurijuht oleks küsinud- kuidas saan AIDATA? . Üldiselt millegipärast meie Akurongi nagu vihati ja nad pidasid endid paremaks. Ma olin isegi närvis ja lubasin tal sellise mõla peale vene keeles midagi ,mille peale ta põgenes kiiresti oma VME kabiini! Abile hüüdsin, lülita see vaguni akukast välja enne kui kogu mu elektrirongi juhi karjäär seal Trammitrusti aja taga otsa saab! Aku kasti sai OB lülitiga käigust välja võtta ja 3 kasti jäid alles. Saime kõrgepinge kätte aga 1/4 madalama! Seal olime seisnud 9 min.Vedu tuli peale ja veel tänapäv mäletan kui rõõmsad me olime kui kitsaroopalise sild aeglaselt üle pea libises- me sõitsime ju! Aga sellise madalama pingega ja hilinemisega oli meil oodata suuri hilinemisi.Abi valmistas juhtmejupid et Lagedil kui rahvas peale ja maha läheb lihtsalt häbematult blokeeringu sellel vagunil otseks panna ja kast sisse! Kulutasime veel 4 min ja saime normaalse kõrgepinge kätte. Nahk oli märg sellest närveerimisest aga Lehtseni jõudsime ikka nii et Moskva kiirong sai meist mööda ja muidugi Tapale hilinesime kokku 19 min. Lehtses meid hoiti ka 6 min enne kui kiire möödus. Tapal laadimise punkts puhastasime omal kontaktorid ara ja saime öösel akud täis ja tagasitee hommikul oli normaalne. Kahjuks mul ei ole käerärast 1967a. plaani,vaataks kas siis Moskva selle rongil sõitis ka Lehtses mööda või oli nagu osa vanu aku mehi ütlevad et pidime enne kiirrongi Tapale lõudma! Igatahes alates 1968a 26
diisel   [märts 29, 2010 kell 11:13 AM]
Väga põnev on lugeda kuidas asjad vanal ajal käisid ning mis seiklusi akurongidega sai!
2TE116   [märts 29, 2010 kell 03:03 PM]
Kas see akurong sõitis siis regulaarselt või pisteti mõnikord ta diisli graafikus sõitma?
Tanel   [märts 29, 2010 kell 04:11 PM]
Väga põnev on tõesti Naeratus
jorv   [märts 29, 2010 kell 05:47 PM]
Paistab, et veidi juttu lõpust kaduma läinud...
Kaugele siis kaheteeline raudtee oli, ainult Ülemisteni?
Lembit   [märts 29, 2010 kell 11:00 PM]
Suur tänu et mind kuu peale pole saadetud oma ajalooga! AKU-AKU sõitis regulaarselt 1967-1968 a. ja ametlikult tabelite järgi olla ära viidaud vist 1968a detsembris. Aga tegelikult tehti graafik tal ikka paar kuud kindlasti pikem ja sõitis edasi. Mäletan kui siiski ükskord olid mõlemad kokku haagitud-12 vaguniliseks ja m/vedur ees js läinud olidki Riiga. Kaheteeline oli pooleli selt Pärnu mnt juurest kuni Ülemisteni ja edasi oli üheteeline. Eks ma väsisin kirjutades ära. Selle ETTEKANDE koopia saatsin Haapsalu Raudtee Muuseumile. Kui jälle mõnda pilti näen mis ärgitab kirjutama, panen jälle tulema. Olen pakkunud omast vanematele ja minuealistele ka et "POISID " kirjutage! Vastus on jjaaaa... aggaaa..... ???. Ei ole mina midagi näinud- kahjuks!
Lembit   [märts 29, 2010 kell 11:06 PM]
Ja selle aja jooksul mäletan ainult üksikud juhused kus diisel sõitis ja et augusti turmi ajal tõi vedur aku Raasikult (tegelikult) tagasi olen kusagil Galrees kirjutanudka. Ja põhjuse ka. Ja selle tee osa kohta Pärnu mnt. silla juurest on mu 8 mm filmil. Kui saan selle digitaalseks siis sbb seda vast ka näha. Korra Haapsalus ma projektoriga näitasin
Tanel   [märts 29, 2010 kell 11:25 PM]
Seda filmi tahaks küll näha
2TE116   [märts 30, 2010 kell 05:33 AM]
Muidu teemaväline küsimus-millest üldse omal ajal raudteehuvi tekkis ning miks läksite just elektrirongide peale? Kuhu vahet muidu Lätis akurongid sõitsid?
Lembit   [märts 30, 2010 kell 10:46 PM]
Kuna minu lapsepõlve kodu oli Nõmmel ja elektrirong oli tol ajal Nõmme rahva tähtsaim transpordivahend linna siis jättis elektrivedu sügava mulje. Ja kaks elektrirongi juhti Talving ja Elmar Järv elasid samal tänavl ja neid rongis nähes tööd tegemas suurendas seda muljet. Juttu mul nendega tol ajal ei olnud,mina pras poisike ja nemad...Ja kui noore mehena küsisin Elektridepoost tööd ja Depoo Ülem mind väja viskas et temal pole 2a. kedagi vaja ja kord huviga Keila sõites tjndsin huvi seisva rongi juures siis õpetas mindjuht Maalmeister et käi Ülemale pinda iga kuu Nõmmel kui ta tööle tuleb Nii kulus mul umbes 2 a. ja siis sain stazööriks! Nii et puhas jonn oli kalisaks huvile.Aga kus jaamvahedel Lätis akud sõitsid -ei oska öelda. Kui saan teada- kirjutan
2TE116   [märts 30, 2010 kell 11:01 PM]
Kas ära ei tüüdanud elektriga väikeste vahede saagimine? Diisli peal ehk veidi huvitavam.. Mis aastast stazööriks saite? Kas kogu staazi vältel mõnd autot ka ette jäänud on?
Lembit   [märts 31, 2010 kell 12:08 AM]
Tol ajal käis asi julmalt:umbes 10 päeva abi kõrval kolmas poisike ja siis abi eksam Peainseneri ja Instruktorile ja marss liinile nõudliku juhi Ülo Aasmann`i käe alla abina. Jäin ikka algul lolliks mitu korda ja sain nahutada- hädaga pidin kohe iga päev midagi ka kodus juurde õppima muidu Aasmann oleks mu minema löönud. Algul oli raske-ma ju olin olnud enne tänavatrammi juht küll aga elektrirong on midagi muud- kergelt jääd lolliks!Aga kui asi huvitab siis ka sai sõidetud 1960 a graafikus 10 Tallinn- Pääsküla otsa--- 224 km ja 160 peatust uksel vilistatud!!!. Kõik tuurid ei olnud nii hullud,Keila ots oli lausa vaheldus!Ja Riia mehe (kollektsioneer Rudnev`i) käest sain just natuke teadet hetkel: AKURONGID sõitsid seal Riia - Sigulda Riia - Limbazi Elgava - Tukums. Kõige huvitavam oli Elgava-Tukums kuna mitu korda sõitis päeval elektrifitseeritud Riia-Jelgava ja elektrifitseeritud Riia-Tukumsi vahel, laadis akud ära ja siis läks Elgava-Tukums vahele akureziimil sõitma. 1968a plaanis on kohe märgitud Riia- Elgava_Sigulda rongide kas PARAVOI,DIZELNÕI või AKKUMOLJATORNÕI . Akud on lk317;318;324:326;330;341;344 ja 348 . See on SLUZEBNOE RASPISANIE.

Kommentaar 1-lt 12-le 12 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada