04.04.1975
Žasliai
4 апреля 1975 года, авария на ж/д станции Жасляй - пассажирский поезд на скорости 70 км/ч столкнулся с цистерной с горючим грузового поезда...
Погибло 20 человек, число раненых до сих пор точно неизвестно...
4.04.1975a. õnnetusest on minule see pilt neljas: 2 tk. on BRM nr.3 2010.a.ja siin galleriis on 2 tk. See pilt kinnitab mulle eriti juhi tegevuse raskust kohe peale avariid: juhi poolne külg on puruks ja tal olid jalad viga saanud ja ta veel TAIPAS .....( edasi kirjutan kunagi selle teguviisi, mis minule väga mõjus. Tänapäeval on tehnika areng võtnud juhilt vajaduse nii palju taibata, kui tema seda oskas 1975.a. (loodan väga,et see on nii, ei tea kahjuks täpselt, kuidas StadlerFlirt kabiinides see on lahendatud, ehk saan selgeks, kui jälle sinna kabiinidesse pääseb ja mõne asjaliku mehe käest saab küsida).
Nagu ma aru saan, kihutas reisirong otsa kütsetsisternidele, mis olid seisma jäetud pöörangu peale gabariiti? Kas automaatbolkeering sellisel juhul ei toimi? Ning mis siis ikkagi oli see juhi spetsiifiline teguviis?
Hr. Martini komentaaris 1. lause on õige! 2. lause kohta saab täpse kirjelduse BRM nr.3 2010.a. 3. lause kohta mina pahandasin selle ajakirjaga, küsides, miks ei ole kirjeldatud seda juhi tegevust ja kuidas oli võimalik seda uurimist läbi viia....Hiljem kuulsingi,et juht elus,aga sellest ei räägi sõnagi,taheti temalt küsida artikli jaoks. Kuna ma ei saanud luba tõlkida oma tahtmist mööda seda juhust koos juhi tegevusega, siis ma siia seda ei kirjelda. Aga mälestustena oma sõnadega ei saa keegi mul seda keelata, see on minu mälestus ja minu enda väljamõeldud käitumine kabiinis juhina peale seda koledat avariid.. Ülemused ainult üks kord märkasid minu imelikku refleksi ja küsisid:" Miks sa nii teed?" Vabandasin, et kogematta,ma ei tahtnud neid "solvata", las olla arvamusel, et olen veidi naljakas. neil ka hea meel, et said mulle ka märkuse teha. Paljudele minuealistele juhtidele ma rääkisin, aga ega ei viitsitud keegi omale seda väikest nõksu sisse kasvatada. Öeldi, ega sarnast juhust kordu kunagi,aga elus ikka kordub. Peale 1980 aasta Balti jaama avariid ütles meile üks ülemus, ega enne 30 aastat meil suurt matsu ei tule! Aga Aegviidust 2203 SUURE KIIRUSEGA "Jänki" kallale toimus just vast 30 aastat hiljem...õnneks ühe ohvriga, aga paugu suurus oli kiiruse suhtes haruldane... Mina õnneks olin 18 aastat enne pensile läinud, ainult minu hoolega hoitud masina lõhkusid Jõulukingiks mulle, ära...