Baltic Trains Picture Gallery


Домой Загрузить файл Регистрация Вход
Upload guide & contact Список альбомов Последние добавления Последние комментарии Часто просматриваемые Лучшие по рейтингу Избранные Поиск
VME1-115
Čiekurkalns
Ключевые слова: ciekurkalns

VME1-115

Čiekurkalns

3-.jpg ВМЭ1-115.jpg 66~1.jpg
Оценить этот файл (Текущий рейтинг: 0 / 5 - Голосов: 1)
Информация о файле
Имя файла:ВМЭ1-115.jpg
Альбом:ČME, VME (ČME3, ČME3t, VME1 etc)
Рейтинг (голосов: 1):00000(Показать детали)
Ключевые слова:ciekurkalns
Размер файла:119 КБ
Добавлен:%018 %05, %2010
Размеры:698 x 928 пикселей
Просмотрен:978 раз(а)
Ссылка:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=17245
Избранные:Добавить в Избранное

Комментарий 1 к 10 от 10
Страница: 1

Lembit   [%703 %09, %2010 в %15:%Июнь]
VME pildil ka unikaalne aga minu meelest on vedurimehe talveriietus samuti unikaalne- mäletan et sellised joped tulid peale raudtee sineleid ja kirsasaapad olid minu arust head kui neid olid serasvaga määrinud! Ei lasknud vett läbi ja kui kasutasid "bardjankat" (riidetükk soki asemel- kippus ainult hirmus juustu haisu ajama) oli ka küllaltki soe jalanõu. Teede ääres oli ju väga palju lund ja nendega kirsaga susserdasid igalt poolt läbi. Mehed kes tahtsid ka lumes robistada aga ei tahtnud näidata naisterahvastele et nad on "sellised j..." tõmbasid püksisääred kirsale peale ja siis eemalt vaadate nagu polnud viga! Aga lumest said hästi läbi. Muidugi oli ka selliseid mehi kes ei pannud KIRSAT kunagi jalga- neil olid kingakesed jalas ja ega nad siis saanudki seal all seda masina sja väga vaadata- jalutasid mööda puhastatud platvormi ja said ka pensionile- eks teised vaatasid siis nende eest. Naised muidugi hindasid neid "soliidseid " mehi rohkem, aga eks need "jo..." said ka ikka isegi naistega hakkama...Minu arust peaks tolleaegset riietust ka muuseumi viima aga senini ma nagu pole näinud: Kui keegi teab kelle on säilinud tasuks AJALOO SÄILITAMISE MÕRTTES siiski muuseumi viia. Vaadeke näiteks kui palju on juba AJALUGU hr, Ilmar Adamsoni imeliste vanade fotodega siin Galeriis elustunud!. Väga tubli Ilmari ja Aare poolt et need fotod saavad tagasi pandud. Ja kui keegi ei otsi vana riietust siis ma HAKKAN ISE seda asja vaatama et saaks Muuseumi ka sellest hiigelpikast nõuka ajast midagi . Tol ajal ju liikus ronge tegelikult tohutult palju ja oli ka vedurimehi palju ja igasuguseid ! ( Pardon - läksin jälle hoogu)
Taivo   [%791 %09, %2010 в %17:%Июнь]
Aitäh Lembit huvitava jutu eest... mõtlesin ,et ma siis olen vist uuema aja ja neljandat sorti mees Very Happy sest käin aasta läbi ühtede kingadega tööl ja suman nendega lumes (tühja et märjaks saavad, küll ära kuivab) ja käin ka palava ilmaga nendes.Igasugu jalanõude sisse peab käima ka suvel paks puuvillane sokk mitte miski õhukene nailonilirakas mis 5 minutiga hakkab haisema nagu surnud siil.Olen paar korda mõnel abil palunud jalanõud puhkeruumist panna ukse taha sest soki hais lööb silmadest lihtsalt vee välja , nagu ammoniaaki hingaks.Tööl kannan viimased aastad vormi sest vormivestil on taskuid õnneks kuhu kogu varandus ära mahub ja vist ainsa edela juhina hetkel kannan ka lipsu.Paljud on küsinud ,et miks ma sedasi lipsuga ja viigipükstega käin tööl ,aga see pole mitte ülemuste rõõmuks vaid mu vaikiv protest pigem.Kui end korda sean ja lipsu ette viskan kujutan ennast ette peaaegu päris vedurijuhina euroopast kes saab minust hetkel 4 korda rohkem palka,kes ei pea mööda depood käima tagaustest ja läbi sopalompide ja kellel on ka vaba aega ja isiklik elu.Ühesõnaga et ka mustatöölisena näha välja nagu härra vedurijuht võiks välja näha.Siitkohalt ka tervitused neile kes püüavad vedurijuhte mustatöölisteks teha! Wink
xkala1   [%804 %09, %2010 в %18:%Июнь]
2-4 aastat veel siis uued rongid ja siis vaevalt et enam Zirgi depoosse vedurijuhtidel asja saab olema....
Taivo   [%845 %09, %2010 в %19:%Июнь]
annaks Jumal seda ,et sellisega enam kokkupuutumist poleks
Lembit   [%911 %09, %2010 в %20:%Июнь]
Härra Taivo!Ära võta seda minu juttu Sinu solvamisena. Mina olen juba 18. aasta pensionil ja see ajajärk mida kirjeldasin oli selle jope aeg ja see on kusagil 1962- 68 aegu kui meil olid SR3 rongid mis olid oma 4 kabiini ahjuga nii külmad et kui kella 4.10 paiku sõitsid öösel Keilast linna poole küttes kabiine kogu aeg,saime kabiinid soojaks alles siis kui kusagil kella 8-9 paiku andsid järgmisele vahetusele üle! Viga oli konstruktsioonis mida ma aastai hiljem Saarma ettepanekul ise ringi tegime et saaks enam vähem inimlikult tööl olla. Muidugi tuli siis jama ette- mõni mees ei viitsinud vaguni pingi alla ronida ja otsi ringi tõsta ja kui tema masin oliratsitud küttega koos siis kõrvetasid taga kabiinis püit pilpad seinal ära! Ja kui meil tulid juba ER tüüpi rondid sõitsin mina ka isiklikult kogu aeg lips ees- muide vana mehena õppisin ka lipsusõlme tegamise ära . Algul oli muidugi mul see tagant kummiga lips ees. Aga Soome telekast filmis Dallas nägin kuidas J.R. sidus naisega vaieldes lipsu sõlme- ei mõelmud üldse kuidas teha- . Sain aru et kui tahad olla härra siis peab ka kummiga lips kaduma minult. Ja mul on hea meel et on olemas veel mehed raudteel kes kasutavad VEDURIJUHINA TÖÖL lipsu!. Muide, näiteks Soomes austatakse VEDURIJUHI ametit veel 1999 a nii et tavalistes TELEFONI kataloogides on inimese nime järgi kirjutatud . .näiteks Kymen puhelinluettelo 1999 Kouvolan hakemisto lk. 94 keskmine tulp ............ Veikko vetur.kulj. siis aadress ja maja nr ja TELEF: nr Varasemates raamatutes oli ainult vedurijuht ja arstid. Selles on ka natuke teisi ameteid näidatud. Minu meelest meil vist küll sellist austust ametile ei ole ma kohanu- nooremad kui leiate kusagilt telefoni raamatust vedurimehe kohta ,parandage mind. Muide kui vedurijuht oli ka pensionile läinud siis oli ta seal ikka oma ametiga .
Taivo   [%988 %09, %2010 в %22:%Июнь]
Oh Lemps! See polnud üldse solvamine vaid rääkisin kuida praegu ise olen .Kõige hullem ongi see ,et mu lips on peaaegu juba ribadeks ja kummiga lipse müüakse vaid lastele ning sõlmega lips on diiselrongis keelatud, sest see väib jääda tõesti miski kuradi geneka kardaani vahele. Ja ega see suurt välja paistagi mida kannad Wink üks "halb" eeskuju mul lipsukandjatest ka jäänud see oli vedurijuht Aavo kellega töötasin 15 kuud elektriraudteel .Tal oli alati lips ees ja väga viks vend ja kuna ta nüüd pensil ,eks siis kannan oma depoos tema seda kiiksu edasi
Lembit   [%994 %11, %2010 в %22:%Июнь]
Ja milline kokkusattumus- Aavo oli just minul abina siis kui käisime Moskvast ER-1 57 toomas septembris 1978 ja hiljem olime koos Talak Jaaniga kõik ühel rongil kaua aega! Aga lips tänapäeval peaks küll olema vedurijuhil- ega enam ju vist lausa pakuvahetust ei ole vaja teha liinil.Parem kui reisijate ees liigub ikka soliidsem inimene.Ja ega ma üldse nii kergelt solvuv inimene pole-pika elu jooksul näinud väga erinevaid inimesi ja nende mõtltelaade.Ja see sõlmega lips on ohtlik ja diisliruumis ja kahju et korralikke kummig lipse pole saada. Elektrirongis naljalt lipsu otsa kuhugi vahele jätta on suur kunst!
Anon   [%870 %13, %2010 в %19:%Июнь]
pigem lips mitte katkised sokid sandaalidega või kummikud
Lembit   [%050 %07, %2011 в %00:%Фев]
Härrased- kõigepealt olen jälle HOOS---nimelt leidsin üles oma vana SELLISE JOPE MIS pildil!!! Ma ikka kogu aeg arvasin ,et pole ära visanud.Aga see mis oli tol ajal abidel ,oli selline natuke sinakam aga ta oli tegumoelt ja riidelt (nagu toppiline) koledam.Selle olen viinud ammu maale traktoristist sõbrale. Muide, juhi oma oli siiski ilusam ja soojem. Ja nüüd , kui saan aega siis viin selle Haapsalu Raudtee Muuseumi. Ma olen märganud,et Eestiaegset vorme on seal mitmeid ja siis järgmine ajastu vormidega on alates iseseisvuse ajast ka tugevasti esindatud. Kahjuks me ei saa AJALOOST,isegi ,kui keegi VÄGA tahab ,välja visata seda TOHUTU pikka nõuka aega! SEl ajal ei olnud autotransport ju arenenud ja inimestel oli vaja tööl käija ja rongid olid palju pikemad ,sõitsid tihedamalt ja reisijaid oli palju rohkem. Ja raudteelasi oli ka palju ja vormis olid ka palju ....aga kui oli Elektriraudtee 85..aastapäev ja oli depoo juures vagunis pandud välja näitus ja eelpool mainitud vormirõivaid palju (välja arvatud nõuka aeg, millest oli vist 1 müts ja natuke veel .Siis ma vihastasin ja viisin sinna oma nõukaaegse vormi , Galleriis "Former I class engineer" ja tolleaegse juhitunnusega valge paelaga mütsi. Muide, selle paelaga oli nii et tegelikult oli see lihtsalt püksi kummi pael. Kui ma algul ei pannud kohe paela omale peale ,kui olin kinnitatud just juhiks, sain vanade vedurimeeste käest kurjalt sõimata, mis mats sa oled ,et ei saa kodust naise tagant jupp püksi kummi ka ja otsad kokku õmmelda! Eks ma siis järgmiseks päevaks kohe tegin enda mütsi korda. Aga selle paelaga oli nii et kui vedurimees läks vormis peale tööd linna peale ja siis oli neid õlleputkasi nii kui takistus riba välja näeb. Tavaliselt ,kui mindi kusagilt läbi ,siis võtsime selle paela pealt ära ja olid kui tavaline raudteelane. Neid oli tol ajal ju väga palju. Aga kui ligidalt vaadata ,siis targem inimene ju sai kohe aru,et mütsil selline õrnalt kulunud jutt oli peal. Ja ega vist seda lauatelefoni raamatus VEDURINKULJETAJA sõna juttu ka vist eriti usuta, peaks vist skaneerima (Kouvolan-Kuusankosken PUHELINLUETTELO 2008 lk24 perekonna-,eesnimi vetur.kulj. telefoni nr.). Nüüd on lisatud veel ametid : opett. labor.sähköasent.valokuv.rautatiel.lääk.Vanasti ma nägin ainult arste ja vedurimehi, nüüd on lisndunud ka teisi. Kas keegi on meil ka leidnud vedurimeest tel. raamatust? Vaat nii austatakse seal maal neid mehi kes meil ka vähemalt lipsuga tööl käivad !
Soobel   [%473 %07, %2011 в %10:%Фев]
Kuni vedurijuhi ameti väärtus on melil 2/3 labidamehe väärtusest (vedurijuht oli midagi 49kr/h, läinudaastaste lumetormide auks olla palgatud lumelabidamehi 75kr/h) - käin tööl niimoodi riides, kuidas endal mugavam - normaalsel ajal kingadega, palavaga plätudega, pori sees kummikutega. Kahjuks pole mul vaid alpinisti kasse ega hokiuiske, mida praegu hädasti tarvis oleks, kuna kõigi muude jalanõudega on hetkel depoos peaaegu võimatu püsti püsida ja vältida tööõnnetusi. Sest depoo territooriumi seda osa, kus vedurimehed liiguvad, sama hästi kui ei hooldata. Soliidsest riietusest on mõtet hakata rääkima siis, kui on võimalik töölt naasta puhaste riietega: kabiini kliimat oleks võimalik hoida tasakaalus ilma et haigeks jääks, kadunud oleks isamaasõjaaegsete sõjamootoritega rongid, millele ainuüksi mõeldes juba käed õliseks lähevad... Ja noh se ameti väärtustamine ka. Tähtsad onud võivad rääkida aadetest, ametiaust ja pidada ilukõnesid, aga kuni see au peret ei toida, on nõukogude aeg õpetanud inimesi selle au peal kõrge kaarega laskma.

Комментарий 1 к 10 от 10
Страница: 1

Добавить Ваш комментарий
Комментарии от гостей здесь не разрешены. Войдите, чтобы разместить Ваш комментарий