Vali keel:

Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Klõpsa pildi vaatamiseks täissuuruses

PRSM4-021

25.02.2012
Biksti

DSC00192.JPG IMG_2465.JPG IMGP3416.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 0 / 5, hindajaid 1)
Faili info
Faili nimi:IMG_2465.JPG
Albumi nimi:diisel / Other rolling stock
Hinnang (1 häälega):00000(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Martin Kuusk (diiselrong@hot.ee)
Faili maht:1138 KiB
Lisamise aeg:märts 02, 2012
Mõõtmed:2048 x 1536 px
Näidatud:832 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=23053
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 7-le 7 kohta
Lk: 1

TH   [märts 04, 2012 kell 09:46 AM]
Kas lihtsalt vedur või miski muu otstarve?
tallart   [märts 04, 2012 kell 11:59 AM]
See on rööbaste keevitaja, siin natuke infot (vene keeles): http://www.techstory.ru/zd/zd_prsm4.htm
tonn   [märts 06, 2012 kell 11:04 PM]
Ehk totter küsimus,aga siiski.Kui relsid on kokku keevitatud,kuhu nad siis paisuvad suvel? Ma ei ole raudteelane ega kuidagi sellega seotud aga olen pätakast peale nendele suurtele masinatele järgi vahtinud. Olin suviti tädi pool Imastus
tonn   [märts 06, 2012 kell 11:32 PM]
Näpukas.Et Imastus ja et Tapale saada,kulges raudtee ääres teerada. Kui esimest korda sealt vanaemaga läksime oli ikka pagana jube kui auruvedur mööda trampis. oli selline tunne,et võtab või ennast kaasa. Tapalt Narva poole välja tulla on silma järgi väike tõus ka,eks siis vedur ähib ka kövemini. Nüüd siis sellest ajast oma 43 aastat mööda ja masinad uuemad ja võimsamad.Ka esselonide hääl ei ole enam see.Aastaid tagasi kostus mulle kodu juurde ikka ehtne dadahh-dadahh,nüüd mingi vaiksem relsside undamine.Samas on tore vaadata kui vaikselt rong möödub. Saksamaal vist keevitati relsse juba varem kui Eestis.
Lembit   [märts 07, 2012 kell 01:27 PM]
Minu arust ei ole totraid küsimusi - on vaid raske selget vastust anda inimestele(tuleb palju aju pingutada). Aga selle poole ilmselt kõik püüdleme. Ja on huvitav lugeda mälestusi raudteest 43 aastat tagasi! Olen palunud minust vanemaid vanu raudteelasi panna oma mälestused kasvõi paberilehele, niikaua kui on veel mehi kes mäletavad! Senini on olnud vastused ainult- tule ja ma räägin ! Tänapäeval nende kütuse hindadega ei sõida vanapapid palju ringi! Paber ja pliiats oleks palju odavam neile anda. Seepärast tervitan iga vanemat arvutiga mälestuse kirjutajat! Tänapäeval kõige operatiivsem viis!Kuna ma ise pole Tapalt kaugemale kabiinis tööd teinud, uurisin kaardilt seda Ilmastu `st jala tuleku võimalust.
TH   [märts 07, 2012 kell 10:08 PM]
Kas nende relssidega pole äkki sedasi, et tänapäeva sulamid on teisemad, kui vanasti ja ei muuda omi mõõte temperatuuri kõikudes. See lihtsalt minu oletus.
Vedur   [märts 23, 2012 kell 10:59 PM]
Wikipedia ütleb nii, et kasutatakse erinevaid ankruid ja klambreid, mis hoiavad kõike seda kindlamini ühe koha peal. Eks muidugi esineb kuumaga kõverenemisi ning talvel pooleks minemisi. Selle vältimiseks tuleb raudtee seisukorda koguaeg jälgida. Wikipedia artikkel: http://en.wikipedia.org/wiki/Track_%28rail_transport%29#Continuous_welded_rail

Kommentaar 1-lt 7-le 7 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada