Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Rahumäe stop 
15.08.2012

Rahumäe stop

15.08.2012

IMG_7028.JPG Rahumäe_15_08_2012_a_.JPG IMG_2341.JPG
Hinda seda faili (praegune hinnang: 1.7 / 5, hindajaid 3)
Faili info
Faili nimi:Rahumäe_15_08_2012_a_.JPG
Albumi nimi:Aare / Railway tracks, buildings, facilities
Hinnang (3 häälega):22222(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Aare Adamson
Faili maht:356 KiB
Lisamise aeg:aug 23, 2012
Mõõtmed:2000 x 1500 px
Näidatud:832 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=24506
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 9-le 9 kohta
Lk: 1

Lembit   [aug 23, 2012 ke\4\4 10:34 AM]
Pilt meenutab mulle aega,kui ise nägin ,kuidas Nõmmel neid platvormi paemüüre ehitasid saksa sõjavangid oma vormiriietes ja vene sõduri vormis olid püssidega valvurid juures.Aga neid valvureid oli vähe ja kuidagi rahulikud olid ka need püssimehed - ilmselt ei üritanud keegi jooksu pista. Kui tulid reisijad rongilt või rongile,astusid vangid ise viisakalt kõrvale ja ootasid ,kui rong ära sõitis.Aga kontrast 66 aastat tagasi nähtuga on suur - nüüd ehitajaid suhteliselt vähe oma signaal riietuses,aga neid eredavärvilisi töömasinaid igat liiki suht palju.Näiteks,vanasti toodi müüride vahe täiteks ka Tallinna pommitamisjärgseid kivivaremeid ja pinnast ja liiva ikka 2 või 4 teljeliste platvormidega ja loobiti labidatega sinna müüride vahele täiteks.Muide- peale sõda anti elanikele varemete kive ilma mingi tasuta,ainult tule ja lõhu lahti ja vea ära- transport oli defitsiit.Minul üks sugulane vedas hobusega neid varemeid ja kasutas ära ka transportimisel kitsaroopalise raudtee vanad rööpad Tondi tän.ääres,säilinud olid need praeguse Tammsaare pikenduse rismikust kuni Rahumäe surnuaia tagant mäest üles ja sel ajal kasutatava Liiva-Vääna raudteeni. Tal oli 50 cm laiuste pakkudest ratastega isetehtud käru, hobune aiste vahel ja vedas Nõmmele! Selliseid paekivist müüridega platvorme ehitati Järvele,Rahumäele,Nõmmele ja Hiiule. Küljelt on näha hästi ,et platvorm on olnud peale sõda madalam - 1958 a(kui SR3 tuli).valati betoonist servad kõrgemaks,all pool on näha paekivist müür mis üle krohvitud.Ja vaadake,kui kahtlaselt madal on see metall aed 1946.aastast juures seisvate meestega võrreldes.Aga aia alla valati samuti see kõrgendus,mis varjab ära aia alumises otsas olevad 2 metall latti ,mis olid keevitatud pulkade külge samuti kui on näha aia ülemises osas.Lingil oleval pildil on ka väga hästi näha see peale valatud kiht ja aia madalaks muutumine http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-23547 Nüüd ,kui need ajarisud on kõrvale loobitud,on näha ,et EM-167 rongide ajal oli piirdeaed märgatavalt kõrgem.Kuna linttraktor mahub platvormil sõitma siis on platvorm umbes 4 m lai.Ja kui nyyd pildile alla vasakusse nurka vaadata ,siis võib ette kujutada,kus oli Rahumäe peatuse platvorm enne sõda - see sama paeplaatidest osa Rahumäe hoone ees ja otsaga natuke linna poole(seda ma ei mäleta-tean vanadelt fotodelt).Muidugi olid algul puitliiprid ja liiva alusega,seega madalam.Siis tuli paekivi killustikuga puitliipritega. Eks selle paekivi killustiku sai vedurimeeste logistamisega ikka korralikult peeneks klopitud,eriti roopajätku kohtadelt. Vihmase ilmaga muutus tolm hapupiima suguseks ja kui nüüd üle jätku hooga sõita ,saime masinatele sellist valkjat plöga igale poole "kõhu" alla ja vagunite vahele. Pildil olevast raudkivi killustikust ei saa enam jagu ei vanad ega noored vedurimehed.Konkurentsi pärast peab RAUDTEE oma liikumise kiirust ja täpsust tugevasti tõstma,seda võimaldavad uus rööbastee, uued märgatavalt suurema kiirendusega rongid.Ainult ,uued pidid pidurduse energiat salvestama ........vanapapi tõesti ei taipa kuhu ? Akusi vaevalt elektrikale peale pannakse nii palju kui AKU rongil oli........?.Kas on aretatud mingid kondensaatorid
Rebasepoiss   [aug 24, 2012 ke\R\R 12:23 AM]
Elektrirongidel toimivad mootorid pidurdamisel generaatorina ning lasevad elektrienergiat vooluvõrku tagasi. Diiselrongidel on superkondensaatorid, mis salvestavad pidurdamisel saadud energiat ning vabastavad kiirendustel. (Allikas: http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2011/10/?headerID=2289
TH   [aug 24, 2012 ke\R\R 05:48 AM]
Küsiks veel hr. Lembitult natuke elektrirongi kohta. Lugu sedsi, et vagunis istudes läheb põranada all aegajalt säärane mürgel lahti nagu hakkaks kohe midagi küljest ära kukkuma. Oma aruga arvan, et tegu võib olla kompressoriga. Aga miks ta sellist kolinat teeb?
Lembit   [aug 24, 2012 ke\R\R 09:20 AM]
Alalisvoolu mootoritega pidurdamise praktika sain siis ,kui 1958 maikuus alustasin peale kursusi tänava trammijuhina tööd. Tol ajal oli Tallinnas 2 trammitüüpi- puitkerega ,Eestis enne sõda ehitatud ja peale sõda lisaks juurde ehitatud vagunid,vanim nr oli vist 14 ja viimane 48 (peast,hiljem saan kontrollida).Lisaks teine tüüp olid Saksa vagunid nr.51 -70. Hiljem lisandusid 71-73 ja siis sai minu trammikarjäär otsa- "moosisin" end Elektrideposse abiks.Need trammid kõik kasutasid TÖÖPIDURINA reostaat pidurdamist ,kus järjestik ergutusega veomootori ahelasse lülitati kontrolleri piduriasenditesse lülimisel hoo pealt samad käivitustakistused samuti algul suuremad takistused ja järjest vähendades.Seega mootori ankru pöörlemisel saadud elektrienergia kustus samade veotakistuste soojendamisel ! Suvel olid takistused katusel ja energija lendas lihtsalt minema. Vanadel trammidel toodi külmade saabudes osa neid takistusi katuselt alla ja muutusid mootorvaguni pingi all ahjudeks. Saksa vagunil oli võimalus pingi all kontrolleri võtmega jahedal ajal juhil ise takistused ümber lülida kas katusele või pinkide alla (väga mugav).Tänaval kõndides oli võimalik heli uuU I I I järgi tunda ära trammi paigast minekut ja heli I I iuuu järgi pidurdust! Muide, puukerga vagunitel olid vene sirgete hammasratastega veomootorid ja tegid suht kõva undamist ,mis kostis kaugele(tänapäeva kõik elektrirongide kiirendused kostavad ka suht kaugele sirgete hammasrataste pärast).Saksa trammide mootorite hammasrattad olid kaldu,tehniliselt raskem ,aga heli oli märgatavalt vaiksem.Ainult võrdluseks oli meil vagun 55 ,millel oli alla pandud otsehammastega veomootorid-ei saadud asendust kohe saksast, kui 1 oli läbi põlenud - ja see kisendas nii kiirendusel kui ka eriti pidurdusel sama kõvasti kui vanad puukeredega trammid.Oli justkui näitlik õppetund linnas! Tänapäeval linnas liikudes on kuulda trammidel sama heli ja ka trollidel ,ilmselt asi selline edasi-ainult helid on suht vaiksed. Kui nüüd olin abiks elektrirongidel,siis arvasin ,et ka seal midagi sellist on !?!.Aga ainult SR masinate deposse ilmumisel sain oma" tarkust "näidata mootoriga pidutdamisel. SR oli nimelt 2-süsteemse skeemiga ,mis võimaldas sõita nii 1500 V ja 3000 V kontaktvõrguga piirkonnas. Meil muidugi ainult 3 kV. Skeemis oli selline kaval nõks sees ,et kui masin oli sõinud vanasse deposse (võrk lõppes ukse taga -loogad olid alla lastud) kanalile ja teda tuli sealt välja tõmmata ühe sektsiooniga, siis käigumuutja asendist sõltuvalt 3. veomootor sai omale I vankrist põõrleva mootori toodetud energia ja üritas ka" tähtsalt" sõitma hakata ,aga VASTPIDISE suunaga! Nüüd jama majas - kui kiirus oli alla 5 kmh,polnud viga ,raske oli vedada , aga juba 5-6 kmh hakkas ta nii vastu ,et pani 3. rattapaari vastupidi PÖÖRLEMA ! Ja vedajal läksid takistused all lausa kuumaks-( olenes juhi teadlikkusest ,isegi PUNASEKS !) sellest vastupunnimisest! Mul on kommentaaris kusagil pikemalt sellest naljakad juhtumised ja avastamisest juba kirjutatud.SR olid 707-708 ja 711 ning 680-1015. SR3,ER1,ER2 ja ER12 kasutati kaubarongis remonti vedamisel alati igaks juhuks käigumuutja kontaktide vahele suured linoleumi või kummi tükkide panemist. Seal oli mingi mootori rikke tõttu võimalik samuti generaatori reziimi tekkimine(täpsemalt ei mäleta kahjuks). Nyyd uute rongide kohta imestan ,et saadetakse võrku tagasi ,aga siis peab olema täis rekuperatiiv pidur ja on tarvis ,et keegi selle energija ära kasutab- veab sel ajal . Kui seda ei ole,siis ei toimu pidurdaust,siis peab olema seade ,mis selle üleliigse energija vahelduvvõrku saadab! Need seadmed on minu teada väga kallid ja nendest nagu pole juttu ?Loodan ,et see asi on ikka meie suht väikesearvulise elektrirongide liikluse juures ka arvestatud! OK- diisel mooduliga saan aru - kondensaarorit laetakse,energia salvestatkse ja pärast antakse välja asja eest-kiirendusel mootoritele! ER-12 oli meil ka peal kole palju kondensaatoreid mingiks elektroonika tarbeks(täpsemalt ei mäleta), 1 oli tõsi suur kinnine kast ja need laadusid ise iga kord peale kontaktvõrguga ühendust. Ja oli alati kole tähtis , kui loogad alla lasid ja kusagile käsipidi aparatuuri ronisid ,igaks juhuks ka aparatuur kastist kontrilleri võtmega maandusele keerata. Mäletan ,et hulk aega depoos seisnud ER12 kunagi tuletas ühele mehele meelde oma kondensaatorite olemasolu valusa matsuga - surma ei saanud aga eluks ajaks jäi meelde ja teistele ka sai selgeks et.......parem karta ,kui kaheteda pärst (loodan ,et algus ei läinud väga teemast mööda)
Lembit   [aug 24, 2012 ke\R\R 10:03 AM]
Seletan seda ,mis oli minu ajal,hetkel on seal ilmselt muutund natuke ,aga põhi müristajad on minu aegsed-peaaegu 20 aasta tagused.ER tüüpi rongidel on all kompressor mootoriga 1500V. Pingejagur,mis annab kompressori mootorile 1500 V (täpsemalt 1650V) ja veab ringi ka madalpinge generaatorit,uruseb ise ka järelvagunite all ,aga see on ühtlane urin . Nüüd küll on osa masinatel peal see asi ilma pöörlevate osadeta ,kuidagi elektroonselt.See ei urise. Kompressori mootor teeb küll heli lisaks(minu meelest on need kompressoreid ka moderniseeritud osadel masinatel vist) ,aga vagunis sees on umbes keskel ühe pingi all põrandast üles JÄME toru ja mingi jäme korgi taoline asi ja toru kohe tagasi päranda alla. See on kompressori TAGASI klapp,peab olema soojas ,muidu talvel külmb. Kui kompressor töötab ,lööb õhku kahe silindriga peaanumasse ja seega on selline kõlksuv -VASTIK kolin vagunis. Vanasti olid meil pronks kalapid- kolisesid heleda kõlinaga ,vahepeal vahetati need kapron klappideks ja oli veidi vaiksem . Mis klapid on hetkel ,ei tea ,pean "poistelt" küsima. Arvan küll ,et see peab olema minu kirjeldatud kolin. Vanasti oli veel probleem ,kui pingejaguri laagrid kulusid ja ei olnud asendada,siis oli vagunis selline tunne ,et diisel töötab põranda all,aknaklaasid värisesid koos seinaga ja siis tuli veel kompressor aeg ajalt lisaks oma kõlksudega !
TH   [aug 27, 2012 ke\E\E 10:14 AM]
Tänud selgitamast!
TH   [aug 28, 2012 ke\UTC\UTC 12:09 PM]
Jäin natuke mõttesse... Miks peab elektrirongil olema generaator?
Eedik   [aug 28, 2012 ke\UTC\UTC 01:46 PM]
Pakun loogikaliselt mõeldes, et kui madalpinge generaator, siis madalpinge ju kasutuses.. kuidas nüüd õige sõnaga öelda, juhtimisahelas või kuidagi nii Naeratus
Lembit   [aug 28, 2012 ke\UTC\UTC 02:49 PM]
SR,Sm3; SR3 olid juhtvoolu juhtimiseks all happe akud ,tööpinge 50 V ja muidugi aku laadimiseks igal sektsioonil ka kõrgrpingest pingejaguri mootori poolt ringi aetav generaator.ER-1 ;ER-2 ja ER-12 oli smuti 50 V juhtimissüsteem ,ainult akud olid mitte enam happeakud ,vaid raudnikkel akud. Nende laadimisega on pisut jama,tahavad kõrgemat laadimise pinget ja siis oli välja mõeldud väga kaval süsteem. Aku oli jagatud 5 gruppi,mis olid lülitatud järjestikku. See oli kokku aku umbes 50V. Kui nüüd generaator tööle pandi ,siis kaks esimest aku gruppi lülitatkse paralleelseks, kogu aku saab kürgema pinge ja laeb ilusasti . Aga nüüd need paralleelsed akud saavad vähem laadimisvoolu ja hakkaksid varsti streikimsa sellise ülekohtu pärast. Tuleb hiljem lülida need aku grupid järjestikku ja teisest otsast 2 gruppi paralleelseks! Kes seda viitsib meeles pidad? Kas abi suudab-vaevalt! Aga siis tuli geniaalne idee - elektrirong sõidab umbes pool aega ühes ja teine pool teises suunas. Seostati see toiming käigumuutja juhtida! Ainult keskmine grupp sai nagu rohkrm laadimist.Praktikas asetati veidi viletsamaks jäänud aku purgid keskmisesse gruppi ja seal nad pidasid kauem vastu,kuna vajasid rohkem laadimist. Ja kui oli elus vaja seistes kusagil ,laadida aku mõlemit poolt,juht lihtsalt lülitas käigumuutja ringi ilma vedu kasutamatta. Natuke teadmisi ja asi toimis. Kuid mis akud neil nüüd ,ligi 20 aastat hiljem all on - pole aimu ! Mulle meenub nüüd see aeg ,kui olin veel juba II liigi trammijuht ja elektri mehed andsid mulle vene keelse raamatu ,mis algas DÜNAMOOTORI (pingejaguri) kirjeldusega ja ma nägin vaeva ja ma ei saanudki aru ,miks on ÜHE võlli peal KOLM elektrimootori kollektorit ja mis jama asi see on ! Trammi peal teadsin ju veomootorit ja kompressori mootorit ja aku laadimise generaatorit saksa trammidel - aga raudtee asja sain selgeks alles kaua-kaua hiljem alles siis kui minu tubli juht Ülo mulle puust ja punaseks tegi !!! Seda oli minu jaoks siiski liiga palju.Meeles- ligi pool aastat vast hiljem ,järsku õppides ,olin unustanud ,kus on generaator! Juht kihutas mu m/vaguni alla ja istu ja mõtle ,enne ära tule . Häbi oli ,aga lõpuks mõtlesin kõik põõrlevad asjad läbi ja võisin välja tulla !

Kommentaar 1-lt 9-le 9 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada