"Fantoomrongi " stardipaik Aegviidu 5.teelt. Pildil olevat rongi nr ma suurendades ei näinud, aga ma ei taha uskuda ,et oleks 2204 , see oleks liiga suur kokkusattumine.See 5.tee ulatus meie ajal hulk maad edasi Nelijärve poole ja meie seisime seal vahest öösel. Siis meil seal puhkeruumi ei olnud ja kogu rongil oleku aeg maksti . Mäletan ,et kord umbes 80 aastate lõpu poole juhtus ühel mootorvagunil selline halb asi, et murdus ilmselt mootori võll. Alalisvoolu peavoolu mootoritel on selline omadus,et neid ei tohi käivitada (minu mälu järbi) alla 25-30% koormuseta.Jama selles,et nendel ei ole sellisel juhul pööretel lõppu- pöörete arv kasvab LÕPPMATUSENI ja lõpp tuleb siis ,kui ankrul mähised ei pea enam inertsjõule vastu ja lendavad laiali või lendab kollektor laiali. Aegviidu liinil sõites hakkas ilmselt 1 masin pukseerimist näitama. Sõita oli vaja ja ilmselt suurel kiirusel ei saadud õigel ajal aru- mootor lendas laiali ja pärast kui mehed olid sõitnud sinna 5. tee tupiku platvormi eest ära , avasid nad kollekktori luugi peale seda , kui ankur oli seiskunud ja sealt kukkus välja väga palju neid vask kollektori lamelle. Need vedelesid seal vast paar aastat. Mina olen veel üht murdunud ankruga ER 1 mootorit käinud vaatamas koos abiga Pääsküla jaama 7. tupikteel. Need teed olid kino poolsel küljel . Hetkel on ainult jalakäijate ülekäigu sees veel roopajupid seal näha. Siis oli ka kusagil liinil juhtunud mootori laialijooksmine. Kui tegime kollektori luugi lahti ---siis hakkas sealt juskui pärm kerkima---oli isolatsioon peenikeseks justkui mineraal vatiks muutunud. Saime abiga koos vajutatud selle luugi kinni ja oligi meie "tehniline õppus "läbi- ei näinud midagi! Minul omal ei ole elektrirongis töötades kunagi alalisvooli peavoolu(s.o. järjestikergutusega) mootor laiali jooksnud aga 1958a.. kui sõitsin Kopli elektri trammiga Kopli lõpu poole,kuulsin peale kontrolleri väljalülimist ikka tugevat veomootori undamist ,mis oli väga tugev juba veo ajal! Siis oli mul mõistus otsas ja esimese ehmatusega lülisin välja veoahela automaat kaitse--- undamine ikka samasugune---kargasin pantograafi nööri kallale ja kiskusin alla---undas edasi! siis tuli tramm üle selle lõpu juures oleva silla. Pidurdasin ja sain trammi seismaõigel kohall Kui tramm seiskus ---undas mootor edasi! Siis tuli meelde kursustel räägitu,et mootor on ratapaarist eraldi- hammasratas murdunud. Päris hulh aega urises veel peale seda ,aga õnneks laiali ei läinud. Nii et ma umbes kujutan ette milline oli 200 kW mootori heli kui 55 kW 550 V trammimootor ehmatas mind küllaldaselt.

Mõned aastad tagasi murdus ühel CMEl veomootori hammaratas samamoodi. Öösel tööl olnud mehed kirjutasid sisse, et näitab aeg-ajalt pukseerimist, aga pukseerimist rataste poolt ei toimunud. Maailma parima depoo lukksepad olid asja üle vaadanud ja ütlesid, et zajebis. Meile anti ülesanne, et minna ja teha tööd edasi, vaadata kas ja mis juhtub. Alguses ei saanud midagi aru, aga kui imelikku kriginat ja kolinat hakkas tulema, jätsime manöövrid katki. Jätsime diisli ka seisma, arvasime, et diislis on mingid pulgad lahti tulnud, ikka krigises ja kolises edasi, siis kuulsime, et esimese veomootori aknru laagrid vaikselt krõbisevad - selge, ankur keerleb tühja. Mähist ja lamelle minema ei visanud õnneks.

Kas CME mootor on skeemi järgi järjestik ergutus,paralleel ergutus või segaergutus? Puruks jookseb ainult järjestikergutusega. Teistel tõusevad pöörded küll tühijooksul kõrgemaks ,aga lolliks ei lähe.Ma praegu lapselapse juures,pole mingit kirjandust käepärast.Aga seda on vahva kuulda,et teistel ka selliseid omapäraseid seiklus on olnud ja ka huvitava lõpuga!

Hea küsimus, pean uurima... Aa ja see elektrirong seal 5ndal teel on ET2-2501/2502.

aga mis tähendab et näitab pukseerimist kas umbes sama asi mis simukas näitab wheelslippi?

Ei saanud aru(simukas), aga alates SR 3 veoahelast, kus on järjestikku lülitatud ühe vankri 2 mootorit, ning need on ju praktiliselt võrdsete libeduse tingimustega--asuvad ju lähemal kui 3m teineteisest. Skeemis on sildmeetodi põhimõttel keskele pandud relee ,mida läbib kohe vool kui ankrud ei pöörle võrdse kiirusega- näit. -üks pukseerib. Pukseerimise relee annab juhile lambi süttimisega märku ,et toimub pukseerimine.Sama põhimõte on ka ER1 ;ER2 ja ER12 . Ainult vanadel SR ei olnud seda pukseerimist võimalik skeemi panna ,seal moodustas grupi 1. ja 3. mootor ja II grupi 2. ja 4. mootor.SR oli veel palju nalja sellega,et Tallinnas vanas depoos ju sõideti kanalile hooga ja loogad maas. Järelvaatusel lukksepad proovisid reostaadi ja elektriseadmete tööd ju korduvalt. Ja käigumuutja võis jääda kord edasi ja mõnikord tagasi peale. Kanalilt välja veeti teise kolme vagunilise sektsiooniga. SR3 tulid alati järgi kui "tallekesed" aga SR oli vahest samuti kui "talleke" ja tihti, aga ilma süsteemita ,hakkas nii vastu et vedaval sektsial läksid takistused all lausa punaseks- nii raske justkui oleks taga olnud 8 vagunit.Kui lülisid kontrollri välja ,hakkas vaikselt kanalile tagasi veerema,kallak oli. Järelikult pidurid ei olnud peal. Kord üks meil väga tark juht põrutas depoo korraldajale peale, et kas oled jälle õlut joonud, et seletad kuidas loogad maas, aku väljas sektsiooni 3. veomootor urises ja näha oli et ragisedes käis vastupidi, nii kui keegi oleks vastuvoolu andnud,soksid ka ju veel lahti, täitsa külm sektsija! Ja kui seda hakkas tihemini olema ,kuna neid tuli juurde-- kokku oli pärast 7 sektsiooni, siis see sama mees lõpuks istus nii kaua paberitega ja mõtles välja. Alati tuli panna revers sõidusuuna "edasi" muidu hakkas vankris 1. mootor 5 km/h kiirusel ergutama 3. mootorit ja see sai omale sellest niipalju jõudu ,et töötas vastupidi. Kuna mina olin ka seal SR abina juba töötanud ,siis tihti karjusid korraldajad , tule appi, teie "risu " ei tule depoost välja,oli ukse vahel ja SR meestel oli see ju ainult kasti lahti tegemise vaev jakuna õhk oli- näpp ventiilile-kolks ringi ja olime jälle teiste silmis kõvad poisid. See jutt sobib siis pildi juurde ,kuna vana Balti Jaama depoo oli 3 kanaliga ja 3x20m pikk, aga samast ajastust ,mil on ehitatud Aegviidu Veduridepoo paremal seal 3. tee kõrval.