2401/02 on väga haruldased masinad-m/vagunid ja juhtvagun samal ajal. Ilus foto- aga siin kollitab sama mure,mida need 2 vagunit on minule mänginud. Nimelt - olen palju üritanud ise ka saada pilti nendest mootor peadest.Olen käinud depoo aja taga ,territooriumil sees ,pilte ülesõidust auto aknast ja mujalt- alati need sõidavad mul kas kaadrist välja või saan pildi ,kus on palju segavaid faktore, kas konsoolid , hooned ,või kasvõi puuoksad (nagu ka siin;...kui see look oleks jõudnud sinna taeva foonile...),mis segavad seda looga peavaguni katusel oleku vaatlemist nii selgelt ,et see kohe ka VÕHIKULE silma paistaks! Galleriis on hulk pilte ,aga alati on nii ,et ikka on kas eest võetud või midagi muud loogale fooniks. Minule tuttav fotograaf saatis pildid Aegviidust 2401 ja sama jama ,look varjus või ei "karga " pildilt näkku võhikule! Kabiinis olen korra käinud ja oleks mõnuga vaadelnud veo ajal ka just AMPERMEETRI tööd ,kuidas vastuelektromotoorne jõud kamandab veovoolu tugevist ja samal ajal saaks nautida ka veomootorite heli ,nii kui seda saab elektriveduril. Mina ju seda mootori heli sain jalge all esiaknast välla vaadates tunda 1959a trammi peal! Muidugi olen palju olnud SR3 m/vaguni väikeses kabiinis ja kõike näinud ja kuulnud. Oli meil kord jama ,umbes kuuekümnendatel aastatel Pääsküla depoos. Kiirendades igas peatuses rapsisid masinad ja see oli ebamugav reisijatele. 2 m/vagunit tõukasid erinevate voolu reguleerimiste tõttu erineva kiirendusega. Kuna vagunite vahel on kuni tänapäevani SA3 sidur,kaubarongile ideaalne, ilmselt isegi parem kui jänkide oma,aga mootorrongides on puudus just selle mitte jäikuse pärast.Saksa EM-167 oli vagunite vahel jäik toruühendus,sektsioonide vahel jäik Sharfenbergi sidur. Seal ei olnud sellist tõuklemist (vanade meeste jutu järgi). Vanas depoos oli meil vana Kaidla papi konstrueeritud ja korralikult taadeldud veoampermeeter juhtmetega ja puit kastis. Kui see lülitada SR3 skeemi ja selle järgi reguleerida m/v kiirendus,siis töötavd masinad suht võrdselt .Selleks Kaidla ühendas lõpp peatuses juhtmed allalastud loogaga muidugi. Jättis lahti m /v kabiini ukse ,ampermeeter lisa redelile ja oli ise juures valves. Reisijad ei saanud ainult sel ajal üle ülekäigu silla tulla,lahtine kabiinuiuks ees. Vanas depoos aeti nii paika. Ja Pääskülas mehed nõudsid- reguleerige!Prooviti siis võtta maha kiirendusreleed ja stendil depoos reguleerida! Jälle kisa - katkub mis hirmis! Uus mõte - ilmselt liinil on väga muutuv ja kõikuv kontaktvõrgu pinge. Vanemad mehed: kus on Kaidlapapi ampermeetri kast? Kuna kisajaid oli ,aga keegi ei tahtnud selle kasti ja redeliga liinile minna ,mina muidugi nagu loll ,olin nõus . Ja nii ma mingi aeg olingi siis selle töö peal ,käisin päevati ,kui reisijaid vähem ,kasti ja redeliga rongidega kaasa sõitmas,muidugi juhtmed ühedatud! Oli huvitav ja tõsine tegevus. Kui oli osa masinaid juba tehtud - tehnilisel õppusel uus kisa- Lemps küll saab raha ja longib seal aga masin kisub samamoodi! Mina küsima ,kas oli ikka korralikult värviga märgitud selle kiirendusrelee mutrid ?Vastus - muidugi! Mis võrvi? PUNANSEGA !!! Aga kui ma läksin seda tööd tegema,siis ma lihtsalt ei leidnud oma pinsliga pudelisse punast värvi ja muidugi rabasin esimese ettejuhtuva,HALLI värvi!. Vaat nüüd sain neist kadedatest jagu sellega ,et minu reguleeritud kiirendusreleed on HALL´i värviga. Ja oh neid pikki nägusi. Ja oli ka mehi ,kes ütlesid ,et nemad imestasid ,tavaliselt ikka värviti punasega need mutrid ja tema masinal on keegi jobu halliga teinud! Vaat ,kuidas teinekord võid juhuse tõttu pääseda "lintsimisest kadedate poolt !" Muide - vahepeal sõitsid kolmevagunilised ja siis oli kord ees veoga vagun ,kord taga. mäletan reisijana,kui Pääskülast II teeltTallinna alustas sõitu selline 3 vagunit,m/vagun viimane ja kuna seal lastakse pidur lahti ,kallak maa poole ja kui siis kontrolleri sisse lülid ,toimus väga märgatav tõuge tagant ette, kolks kuulda ka . Muide ,hetkel on need 2 vagunit täitsa liinikõlblikud ,ALSN ja raadiosided peal ,ei tea kas jätkub sakstel raha ja võimalusi jätta need alles ja hilisemalt kasutada kasvõi lõbusõitudeks - maaimas oleks palju raudteehuvilisi ,kes ,olles tulnud laevaga Tallinna ,siirduksid ka raudteele sõitma ,muidugi piletit makstes. Sellist unistust pakkus Pääskülas mõni aasta tagasi üks Leedu raudtee tugev huviline(ajakirjanik). Ta mõtles siis ainult seda vedurit MEV-1 Pääskülas külastades.Aga sellel pole lok-signalisatsiooni ja minuteada ka reostaat kontrollerit vist. Igatahes oleks mõte säilitada nostalgija ja omapärasus nende kahe pea mitte metalli saatmisega!

Aga milleks enamikel need vooluvõtjad vagunite peal on? Ühtlasem sõit on?

Lembit anna mulle oma mail või midagi võin saatta sulle mõned pildid kus on päris hästi näha!

Aga sa võiks ehk need siia galeriisse üles laadida?

Selle tegevuse õnnestumine on kahtlase väärtusega ja eks siis vaata vana elektrimees ehk aitab paremad välja vaadata

Noored mehed - kui minu pikad plärad ,teemast mööda lähevad ja liiga "papilikult" Teid tüütavad , mainige, siis tean oma elustiili muuta.... Mootorrongidel (diisel-ja el.veol),mis olid algselt välja mõeldud linnalähi liikluseks,kus on suht väikesed peatuste vahed,seega palju paigast võtmist,oleks ajakulu väga suur ,kui vedada ainult väheste veotelgedega. Selge näide oli peale sõda Haapsalu rong Tallinn-Pääsküla liinil SU veduriga ja vanade reisivagunitega ,samuti hiljem poola täismetall vagunitega.Seepärast ei peatunud igas peatuses. Ja kui juba alustati Venemaal SD tüüpi rongide ehitamist ,oli 6 vaguni peale 2 m/vagunit.(vist inglise Wikers järgi - Moskvas on üks liin Leningradi vaksali juures üleval sillal Kalantsovka peatuses vist veel tänapäeval vasakpoolse liiklusega el-rongidele), siis asetati m/vagunile 2 looka,et oleks reservi ,kui midagi juhtub ühe loogaga.Mootorvagun SR tüüpi on võimeline ka üksi sõitma,kuna omab väikese kabiini koos põhiliste juhtimisseadmetega (puudu ainult elekti-pneumaatiline pidur). ER tüüpi rongidel m/vagunile asetati ainult 1 look ,arvestusega ,et m/vaguneid on rohkem - 10 vaguni kohta 5 tk. Ja mööda katuseid kõikide m/vagunite vahele oli astatud m/vagunite elektireadmete paralleelseks toiteks kõrgepinge juhe.Vagunite otstel isolaatorite pealt astati vastav kaabel poltkinnitusega. Oli võimalus kasvõi ainult ühe loogaga toita 5 mootor vagunit.ER tüüpi m/vagunit üksi sõiduks kasutada normaalolukorras ei saa- puuduvad kapis piduriseadmed (muidugi võid juhtmetega seal mängida ,aga see oleks ime eriolukord,siis pidurda stopp-kraaniga) Alexs95 - minu e-mail lembitadamson@hot.ee ja pilti ,millest unistan ,oleks tore saada küll! 2401/02 on liini rongidena minu arust ainsad ER tüüpi juhtvagunid, millel on mootorid ja look.. On tehtud igasuguseid motrissi põhimõttel raudteede ametimeestele kabiinidega mootorvaguneid isegi kuni 3 vagunini ja kahele pingele. PARAVOZ´is t olen neid palju näinud. Samuti SR mootorvaguneid kahe kabiiniga. Kusagil Grusias siiski sõitis reisijatega SR3`st tehtud m/v vähese liiklusega liinil .Jägige PARAVOZ`ist, sealt näeb igasugu huvitavaid väljamõeldisi ja ka kommentaarid on omapärased. Näiteks DT1-006 -diiselrong ja elektri m/mootorvagun keskel;2M62 +6 ER tüübi laiausega järelvagunit,viimasel otsas kabiin- kokku ime diiselrong jne.Aga miks on juhtvagun nii SD, SR ja SR3 ning ER tüüpidel ilma mootoroteta ,ei oska öelda. Ainult ER-22 elektrirongidel ,mis on pikkade vagunitega on juhtvagun just mootorvagun ja look ka peal.

Ei ole viga, kui teemast mööda läheb, huvitavad on need jutud igaljuhul . Aga mille puhul just juhtvagunitel vooluvõtjad ei ole (enamasti)?

(Vedur - vaata eelmise kommentaari lõpu osa ,lisatud)

Selge. Paravozi puhul on see, et see on mul üsna aeglane ning vahest ei õnnestu üldse saada ühendust selle lehega. Aga eks ma loen kuskilt kirjandusest (kui leian) selle kohta, miks paljudel rongidel on juhtvagunid ilma mootoriteta. Kui saan teada, siis kirjutan sellest ka siia.