Vali keel:

Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing

ER1- 39

07.1977
Tondi

ER1_39__1979_07.jpg ER1_39__1977_07__Tondi.jpg ER1-39,Pääsküla_depoo_04_12_04.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 0.9 / 5, hindajaid 4)
Faili info
Faili nimi:ER1_39__1977_07__Tondi.jpg
Albumi nimi:diisel / EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Hinnang (4 häälega):11111(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Ilmar Adamson
Faili maht:70 KiB
Lisamise aeg:apr 30, 2010
Mõõtmed:900 x 662 px
Näidatud:2121 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=16836
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 18-le 18 kohta
Lk: 1

Lembit   [juuli 20, 2012 kell 12:50 PM]
Pildil vasakul. platvormi otsast linna poole, paistab põõsas tagant enne Tondi tän.ülesõitu mingi imelik putka.Ei - see ei ole vana ülesõidu vahi putka ,mis asus samal pool ,seespool kurvi enne Tondi tänava ülesõitu 1960a.algul.See putka asendati reisijatele saabuva rongi nähtavuse parandamiseks varsti moodsa kahekordse ülesõidu valvuri putkaga väljaspool kurvi,pildil paremal näha oma kollase II korruse puit katuseääre ja rõdu piirdega. See ülesõidu putka oli minu mälu järgi esimene moodne elektrikate liinil. Meenub veel ,et ahiküte oli asendatud elektri küttega ,kus teekannu 1 kW elemendiga soojendati vett radiaatorites. Esimene talv näitas ,et putka jäi külmaks ja siis lisati veel teine element. Siis jäädi rahule. Taolisi moodsaid ülesõiduvahi putkasi ehitati ka Järvele,Nõmmele,Hiiule,Pääskülla,Laagrisse,Sauele,Keila 2 tk ja Vasalemma. Kadusid vanad ahiküttega putkad. Aga see väike putka oli hoopis suvine Klooga-Ranna rongide lisa piletikassa ja just platvormi otsas ,et ei oleks vaja kõigil reisijatel joosta saabuva rongi eest üle! Muidugi töötas kassa ka Tondi ooteruumis. Klooga ranna rongid puhkepäeval olid kolm sektsiooni SR3, seega 9 vagunit pikad ja ilusa ilma korral oli reisijate mass tõesti suur. 6 vagunit ei mahutanud reisijaid üldse ära - rong oli täis kui mesipuu- inimesed rippusid ustel ,istekohad ja vahekäigud ning tamburid pungil täis. Puhkepäevadel, ilusa ilma korral ,oli Klooga -Ranna rongidest osa nn. kiired rongid .Peatused Tallinn-Tondi-Nõmme-Pääsküla-Saue-Keila-Klooga-ja lõpp KL-Rand.Sõiduaeg vist 44 min,umbes veerand tundi kiirem kui kõigi peatustega. Kui oli ilm vihmane ,siis lihtsalt neid kiireid ronge liinile tühjalt sõitma ei lastud- polnud mõtet. Piletisabad olid pikad ja viimasel minutil jooksjad said Tondil putkast ostetud piletitega ohutult joosta. Selliseid putkasi oli suvel ka Balti jaamas Nunne ülekäigu lähedal vist 5 või 6 tk.ja tunne on,et vist ka Nõmmel väljas ja Pääskülas?(need kadusid varem ,kui Tondi putka). Hiljem ,kui reisijate arv vähenes ,kasutati neid putkasi kaua aega koristajate ja kojameeste tööriistade putkana kuni lõpuks nad lammutati.
TH   [aug 04, 2012 kell 06:20 PM]
Äkki oskate öelda, kui mitu rongi tol ajal Klooga-Randa päevas käis? Näiteks too sama seitsmekümnendate keskpaik. Olen ise sõitnud seda teed SR3 ukseaugus istudes, sest tamburis polnud seismiseks ruumi.
Lembit   [aug 05, 2012 kell 11:40 AM]
Nostalgija.........HEAD RAUDTEELASTE PÄEVA kõigile RAUDTEEHUVILISTELE ja töötavatele RAUDTEELASTELE ! (hommikul sain SMS vanalt veel minu ajal noore mehena töötavalt raudteelaselt ja eks tahan seepärast ka teistele seda rõõmu jagada). Aga härra TH küsimusele vastamiseks vaatan esimesel võimalusel omal laua alla ,kus on korjatud kokku kõik minul säilinud vanad sõiduplaanid -amatlikud ja rahva omad ja vaatan sealt järgi. Siis saan vastata ilma "pada " panematta ja õigesti .
Lembit   [aug 07, 2012 kell 01:03 PM]
Tore,et on ajaloolisi pilte, mille alla saab papi omi mälestusi piiksuda (muidugi seni ,kuni tüdinete minu pikkadest ja keerulistest liitlausetest )! Leidsin oma vana , minule nimeliselt välja antud "Eesti Raudtee Ametlik Reisirongide Sõiduplaan suveks 1960 a. Elsemplar nr 1020 " (vene keelne ) ja taga lehel minu nimi, töökoht ELEKTRIDEPOO Tallinn ,juhi abi 6 juuni 1960 ja allkiri ka . Millegipärast pole ma nii korralik olnud ,et selle oleks ära rebinud ja deposse andnud ,nii kui oleks pidanud. Ilmselt kohe alguses olen ikka rumaluke ka (õnneks, muidu poleks millegi pealt mul olnud võimalik siin "tarka mängida ").Tõnu Tammearu "Elektriraudtee......" lk 65 on korralik ja puhas selline sõiduplaani kaanepilt aastast 1964, aga juba nime all ESTONSKOE OTDELENIJE PRIBALTISKOI ZEL: DOROGI Nr. 000430. Kahjuks minu oma on kantud palju taskus töö ajal ja on ebameeldivalt määrdunud, aga sisu on selgelt loetav ! Sellega on ikka noor abi tööd teinud. Ega tol ajal me seal lipse kandnud, sai malm piduripakke (umbes 16 kg) vahetatud ja kabiine ja alt aparatuuri puhastatud ka liinil . Eks see kõik kajastub ka vanadel sõiduplaanidel , mis teha , elu oli selline...17.juuni 1960 sõitis Esimene rong pidulikult Tallinnast Klooga-Randa. Mäletan ,olin abina tööl ja me just seisime värskelt ehitatud Klooga II teel kui väikese hilinemisega tuli Reili oma ehitud rongiga Kloogale . (lk. 72 ) . Platvormi lõi nii rahvast täis ,et meie ärasõidul Kloogalt oli mul uksel palju passimist ,et mõni hasardikas inimene vastu meie liikuvat rongi ei puudutaks. Kirjutasin sellest Ametlikust plaanist lk 96 välja 1960a. suvised Tallinn- Kl-Rand TÖÖPÄEVASED rongid : 8.54 ; 9.45 ; 11.03 ;13.00 ; 15.30 ; 18.00 ; 19.20 ; 20.38 seega 8 paari ronge. Aga PÜHAPÄEVal ja PIDUPÄEVAL lk 132 on : 8.54 ; 9.30-KIIRE ; 9.45 ; 10.30-KIIRE ; 10.45 ; 11.30-KIIRE ; 11.51 ; 12.30-KIIRE ; 14.30 ; 15.30 ; 15.50 ; 16.30 ;17.30 ; 18.10 ; 18.33 ; 19.33 ; 20.30 Seega 17 rongi ,millest KIIREID oli 4 rongi , tagasi oli ka 17 rongi ,aga kiireid oli ainult 2 rongi . Tavalise rongi sõiduaeg Tall- Rand oli 55 - 65 min ,sõltus ristumistest plaani järgi . Tallinn- Pääsküla oli kaheteeline poolautomaat plokeering , Pääskülast Keilani - üheteeline 3 märgiline täisplokk süsteem . Keilast -Kloogani poolautomaat ja Klooga - KL-Rand oli ÜHE SAUA SÜSTEEM !. Aga kiired rongid peatusid ainult Tallinnast alates - TONDI -NÕMME - PÄÄSKÜLA - SAUE - KEILA - KLOOGA ja Klooga -Rand. Sellise sõiduaeg oli 42 - 44 min, mis täistuubitud rongis palava suveilmaga oli reisijatele siiski palju meeldivam selle vuhiseva tuulega ,kui igas peatuses higistada seisu ajal ,kui toimus vagunite "vallutamine" ,et üldse peale saada!.. Oli siiski palju inimesi ,kes lihtsalt ei mahtunud vaguni uksele ka kõõluma! Jäid järgmist rongi ootama,näod muidugi kurvad . Algul olid meil ainult SR3 ja 6 vagunit, 9 vagunit (3 sektsiooni) sai kasutusele võetud hiljem (pean vaatama vanast zurnaalist ,mis on Haapsalu Muuseumis ,seal on näha millal on 2 m/vagunit ja millal oli 3 M/vagunit just SR3 masinatega) .. Vagunite täitumise kohta on meeles oma seiklus(kusagil vist kijutasin ka juba) täistuubitud Ranna rongiga Keilast läbisõiduga Kloogale ! Kloogal oli abil vaja püüda sauavõru jaama poolt korraldaja käest. Asi selles ,et Keilas I I teelt välja sõites on platvorm vasakul ja meil oli siis isegi I tambur selle lastevaguni tõttu nii täis tuubitud ,et ma ei oleks platvormi poolt enam saanud kuidagi läbi tamburi isegi mitte kabiini! Seal oli oma inimesi ka kabiinis nii täis ,et ikka tõesti meenutas India ronge(ainult katusel meil veel ei olnud kedagi ). Ja siis otsustas juht ,et platvormi poolt vaatas kabiinist ,seistes ise abi pool liivakast- istmel ja poolenisti aknast väljas ,seega kõrgel keegi Randa sõitev vedurimees ja mina ronisin SR3 paremalt poolt juhi poolse ukse peale,sealt sain juhiga ilusasti vestelda ja nii me siis välja sõitsime ja vänt kaua sees ja Niitväljalt hirmsa rongi kisaga läbi ,üle ülesõidu niipalju kui SR3 läks ! Hea jahe tuul puhus läbi frensi(olid sellised vormid tol ajal ) ja sain Kloogal saua ka kätte ja läbi akna juhile antud . Siis ronisin vasakule tagasi ja viimasena oma uksele ,et Randa jõuda siiski ka rongil olles ! Praegu ,kui mõelda ,et nii tehti tööd - tuleb omal ka kananahk ihule - see oli ju tegalikult ohtlik lõbu . Aga aeg oli selline- inimesed tahtsid puhata ,ronge vähe jne. Järgmine on "Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Reisirongide SÕIDUPLAAN 1963a. suveks lk. 4 ............................
lord tiki   [aug 07, 2012 kell 01:09 PM]
1978 sõiduplaanis on tippajal 52 väljumist päevas.
diisel   [aug 07, 2012 kell 07:15 PM]
Njaa, see oli ikka ulmekogus omal ajal.
TH   [aug 08, 2012 kell 09:04 AM]
See 52 tundub päris uskumatu!
lord tiki   [aug 08, 2012 kell 01:20 PM]
Vabandust, ei märganud ja panin tööpäevade ja L,P rongid kokku. Tegelikult oli suvel tippajal tööpäeviti 17 ja L,P 35 väljumist.
Lembit   [aug 10, 2012 kell 01:00 PM]
Jätkan oma 7.augusti kommentaari........".SÕIDUPLAAN 1963.a suveks TÖÖPÄEVAL lk.4 (kahjuks on käes rahvale mõeldud plaan hetkel)". See oli üldse huvitav ajajärk, meenutada, otsiti uusi ratsionaalseid võimalusi liikluse tihendamiseks . Näiteks ,kell 4.52 väljus Pääskülast esimene rong Kl-Randa ja linnast tuli rong alles 5.20. Samuti oli enne lõunat Tallinn-Pääsküla vahel käigus 7 elektrirongi sõiduajaga 14 -16 min, peatustega ainult Tondi-Nõmme ja Pääsküla (elektri kokkuhoid-reisijaid vähe selles suunas hommikul). Kõikide peatustega sõiduaeg oli 18-22 min.Sõitmine toimus rongidega SR3 ja SR - uksed avasid ja sulgesid (tavaliselt jäid sulgematta) reisijad ise!Ja seega oli normaalne pilt tol ajal ,et kui rong saabus platvormi ette , hüppasid julgemad reisijad võrdlesmisi suurel hool juba välja ja jalutasid minema. Kui lõpuks rong seiskus astusid välja naised lapsed ja sellised penskarid nagu ma praegu ise hetkel olen ( tol ajal kargasin ka mina hoo pealt maha ja see oli siis nagu normaalne, vahel harva käisid raudtee "ohrana"-valve mehed , hüppajaid trahviga hirmutamas). Aga hiljem ,kui tulid ER tüüp rongid, palju suurema kiirendusega küll ,aga peatuses tehti uksed lahti alles siis, kui minusugustel ättidel oli ohutu väljuda , muutus sõiduajaga 18 min Tallinn-Pääsküla läbimine just peatuses reisijate väljumiseks kulutatud aja arvel siiski raskemaks! Algul ei taibanud - aga vanad vedurimehed naersid , poiss ,vaata välja ,palju on väljunud reisijaid juba, enne kui sa oma rongi oled seisma saanud !Aga ER tüüpidel ei võinud uksi enne avada,kui mõni oleks kukkunud - juht süüdi ! SR3 - SR saabudes peatusesse ,oli normaalne ,kui mõni reisija oli oma võimeid üle hinnanud ja suuremal kiirusel maha karanud, korjas kähku oma kotid - kompsud kokku ,pühkis riideid ja kui liikmed korras-tavaliset ikka olid - pani kiirelt minema ,raudteelaste poole isegi ei vaadanud ! Olime täiesti harjunud sellise pildiga juba aururongide ja EM-167 ning nüüd ka SR3 ja SR rongidega. Peale hüppamiste puhul juhtus tihti valearvestuse puhul seda ,et inimene sattus platvormi vahele ja siis...... või kukkus isegi mõnigal juhul platvormile ja sai surma....Maha hüppamisel inimene "lendas " tavaliselt rongist kaugemale. TÖÖPÄEVAL Tallinnast Kl-Randa väljusid rongid : 5.43 ; 8.17 ; 10.30 ; 14.30 ; 16.00 ; 17.03 ; 18.09 ; 18.50 ; 20.30 ; 21.30 ; 22.30 ja muidugi see hommikune Pääskülast ka . Seega Rannaronge 12 paari ! Samas 1963a. plaanis lk 70 on "Pühapäeval ja pühadel käigus olevad elektrirongid " (tol kaugel ajal oli laupäev veel tööpäev ! ) Tallinn- Kl-Rand väljumised 7.56-KIIRE ; 8.18 ; 8.53 ; 9.43-KIIRE ; 9.53 ; 10.32 ; 10.54 ; 11.14 ; 11.35 ; 12.45-KIIRE ; 13.08 ; 13.47 ; 14.08 ; 14.36 ; 14.58 ; 15.23 ; 15.45 ; 16.02 ; 16.29 ; 16.54 ; 17.09 ; 17.28 ; 18.00 ; 18.23 , 19.06 ; 19.50 ; 20.30 ; 21.15 ; 22.00 Seega 29 paari ja nendest 3 olid peatustega TONDI-NÕMME-PÄÄSKÜLA-SAUE-KEILA-KLOOGA ja lõpp Kl-Rand. Tol ajal oli sõiduaeg juba ainult 42 min Tallinnast Randa ja seda 6 peatusega . Mäletan ,et kui oli ilus ilm ,oli täitsa tõsine "rabamine" ,et selle ajaga hakkama saada - palju läks aega reisijate peale minekuga ,kuna mõned ,kes tahtsid rongist varem väljuda ,said välja alles peale seda ,kui osa ranna reisijad tulid tamburist platvormile ja siis uuesti peale - tõeline siblimine oli alati : SR3 oli maa poole sõites küll kõik kabiini aknad lahti ,aga päike kõrvetas läbi esiklaasi ikka sülle väga kõvasti, sai isegi ajaleht-heledam kui püksid ,sülle pandud ,et............. Saate aru küll...... Ja plaanis on veel selliseid tavaronge, mis mõni ei peatunud Laagris ,mõniValingul ja mõni Niitväljal ! Oli seda teadustamist ja seletamist ja passimist ,et ei eksi, küllaga. Klooga-Rannast tagasi linna oli 30 paari , nendest 1 KIIRE ja 7 rongi ,millel osa peatusi sõideti peatumatta.Samas on näha ,et Paldiskisse sai sõita sel ajal ainult Kloogal ümber istudes. Klooga -Paldiski vahel kurseeris üks sektsioon SR3 (kolmevaguniline) ja seda hommilust õhtuni - meeles on ,et vahetusele sõitsime ka Kloogale(ei ole sattunud vana tuuri lehte veel nägema) ja sealt tuleb see,et Rannast linna on üks rong rohkem ! Ametlikust plaanist leiaks need nüansid üles ,tavaplaanis ei ole neid 5000 nr ronge sees. Ja järgmine on "Balti Raudtee Eesti Raudteekonna Reisirongide SÕIDUPLAAN 1966.a lk.6 .......... Muidugi jätkan ,kui lugejad pole veel tüdinenud sellisest minu jutustamisest On mul mustand valmis veel 1972 ja 1977 aastast umbes samas stiilis. Siis oleks härra TH küsimusele vastus antud
TH   [aug 11, 2012 kell 08:27 AM]
Väga huvitav, laske aga edasi. Jäi mul siin natuke segaseks, et mida tähendas Kloogale vahetusele sõit ja kuidas siis üks rong Rannast linna juurde tekkis? Ja kas need pühapäevased rongid olid 6 või 9 vaguniga?
Lembit   [aug 11, 2012 kell 08:47 AM]
Meenub veel ,seoses selle 3 vagunilise SR3 sõitmisega Klooga-Paldiski ja vist hiljem ka Keila-Vasalemma vahel ,kui Rannaronge oli palju, selline probleem. Sektsioonil oli ainult 1 kompressori mootor ja kui midagi juhtus pingejaguriga ,mis käivitas generaatorit ja andis 1650 V kompressori mootorole pinget , võis kole ruttu jääda lihtsalt jaamavahele pidurite õhupuuduse tõttu. Muidugi mõtles Saarma selle peale rats-ettepaneku ,kuidas sai lisajuhtme asetusega ja mõne otsa lahti võtmisega toita kompressori mootorit mootorvaguni ahjude kaudu ,natuke küttis küll suvel vagunit ,aga see oli suht lühiajaline.Madalpinge aku mahtuvusest jätkus juhtvooluks küll,et saada kusagile jaama välja sõita ilma,et oleks vaja abivedurit kutsuda. Kui depoost saadeti välja üks sektsioon ,tuli võtta Depoo korraldaja juurest vastavate otstega ja poltidega varustatud kõrgepinge juhe. Igal masinal oli kabiinis kapis lehtvõtmete komplekt ja juhtidele oli välja jagatud valguskoopijaga tehtud korralik skeem koos märkustega . See toimetamine sai tehtud mõningate minutitega vaguni all kastides,juhul kui oli vaja . Natuke arematel juhtidel oli kottis veel lisaks ka alati laimokk tangid ja väike -19 mm tellitav võti . Leidsin omal paberite hulgast ka säilinud selle Saarma Harri skeemi ,vaja Muuseumi viia. Ja nüüd siis 1966a. Reisijate sõiduplaanist lk.6 TÖÖPÄEVAL Tallinnast Klooga-Randa sõitnud rongide arv on 19 rongi päeva jooksul.Aga Klooga -Rannast - Tallinna on 22 rongi. Ega seda pole rahva sõiduplaani järgi võimalik aru saada, kuna siin puuduvad need ilma peatusteta etteande 5000 nr rongid. Ametlikku plaani hetkel ei saanud kätte, seega on jutt ainult arvudest. Tol ajal oli veel käigus tööpäeval ka Keilast nii Vasalemma ,kui ka Paldiskisse rongid. Ei mäleta ,kas need olid 6 vagunit ,või 3 vaguniga. Ja lk.72 on 1966a. plaanis PÜHAPÄEVITI käigus Kl-Randa 35 rongi ,mõnel oli kas Laagri ,Valingu või Niitvälja ilma peatuseta ja seda ka erinevalt . Rannast tagasi linna oli samuti 35 suplejate rongi ja samuti süsteemitult ilma kas mõne või mitme peatuseta Niitvälja,Valingu või Laagri peatuses. Kuna 1964a oli Tallinn-Pääsküla poolautomaatblokeering asendatud 4-märgilise automaatblokeeringuga, oli seal võimalik ronge väga tihedalt liikuma panna. Näiteks ,kui Nõmmel elektrirong Tallinna poole väljudes ,oli oma sabavaguni väljasõidust mööda vedanud,sai Hiiult järgmine Nõmmele sisse sõita ja kui siis Tallinna poolne rong oli jõudnud Rahumäe peatusesse , sai Nõmmelt väljuda kollasega juba ka järgmine rong. Rahumäelt minema eelmine ja jõudis silla alla, sai järgmine juba Rahumäe platvormi ette sõita ,. Ja nii tihedalt hommikuti täis lastis sõitjatega elektrid sõitsidki tol ajal.. Näiteks lk 17-18 Nõmmelt linna väljusid 7.06 ; 7.14 ; 7.21 ; 7.27 ; 7.34 ; 7.38 ; 7.52 ; 8.05 ; 8.15 ; 8.22 ; 8.28 ; 8.33 ; 8.48 Kui jälgida väljumisaegu ,siis on selge ,miks oli vaja tol ajal 4- märgilist ! Plaani järgi on vahed alates 4 min ja 5 min ja 6 min ja 8 min - !!!. See on justkui Kopli trammid ja seda mitte trammidega sõites ( olen olnud trammijuht oma nooruses ka ja tean nende pidurdusmaade ja masinate raskuse vahet väga hästi praktuliselt). Nõmme valisin seepärast plaanist ,et seal oli välja sõites kohe KONKREETSELT SILMAGA näha eelmist rongi ! Mis muidugi ajab rahvast täis SR3 ja SR juhi väga ettevaatlikuks! On mul omal ka olnud juhuseid ,kus ülelastis rongiga linna poole sõites (linna poole on kallak suht suur) tuli tahtmine issameiet lugeda ,sest oli tunda kuuma lainet seljal ,mis näitas et on tulemas Suur jama. Õnneks ma sain ikka platvormi otsal seisma ,ei tea mis mind aitas . Ja ega seda ei ole olnud ainult üks kord ,vaid rohkem . Ja vaadake plaanis Pääsküla -Tallinn sõiduaega tol ajal - 20 - 22 min ja seda need hommikused rongid! Asi oli siiski tõsine. Häda selles ,et kui SR3 ja SR koormata üle selle normi inimestega ,mis on antud istekohtade ja vagunis seisvate reisijatega ,aga meil olid tamburid kaelani täis ja ustel riputi ka. Selge ,vankril vajusid piduripakud allapoole ratta tsentrit ja selge ,mis see tähendab , piduripakud olid malmpakud. Lenduva malmitolmu hais ninas meenub ka seda kirjutades. Vanasti kõik peatuste platvormi esistel oli killustik kaetud paksu punaka lõgaga vihmaga ja kuivaga sama pulbriga. Vanad vedurimehed mainisid ,et meie amet toodab ainult malm piduripaku tolmu ja muud ei jäägi järgi meist ,kui pensile läheme. Nüüd on seda tolmu palju kordi sealt ära tuulatud ja paekillustik ,mis ise ka pudenes ,ammu vahetatud ja lausa tänapäeval vahetavad jälle uueks. Järgmiseks on 1972 a reisijate plaanist Ranna ronge võimalik kirjutada.......
diisel   [aug 11, 2012 kell 05:47 PM]
Rongide intervall 4 minutit... kõlab uskumatuna. Kuid eks see oligi tolle aja kohta normaalne, et rongiliiklus tihe - isiklikke autosid oli ju veel vähe, kuid inimestel sellegipoolest vaja toimetamisi ajada.
Dmitri K   [aug 12, 2012 kell 11:45 PM]
Kui intervall oli 4 minutit, kuidas saaksid rongid sõita läbi üherajalisi lõike? Aga peaksid ju ka kohe tagasi sõita, Tallinna ei mahu nii palju.. Ja kujutan ette, mis toimus kui Tallinn hakkas käsuga vastu võtma )))
Lembit   [aug 16, 2012 kell 10:50 PM]
See 1966 a.plaani järgi kirjreldatud olukord.kus rongid Nõmmel on 4 ; 5 ;6 ; ja 8 min intervalliga. oli võimalik tänu 1964 a. ehitatud 4-märgilise täisautomaat blokeeringule ja kui vaadata ,kuidas siis üheteelisest Saue-Pääsküla saabusid rongid,siis need ,mis olid Nõmmel teineteisele liiga ligidal,olid osa maa poolt tulnud ja osa Pääskülast väljunud.Maa poolt tulnud rongide vahe oli alati suurem ja sai olla märgatavalt väiksem alles pärast Pääsküla-Keila osaliselt kaheteeliseks ehitamist aastal(peast ei mäleta). Siis kui ehitati pöörang 1/11(kiirus kõrvale 40 kmh) 89 km ja Valingule pöörang koguni 1/18 (kiirus kõrvale teele 80 kmh) muutus rongide vahe endise umbes 20 min asemel palju väiksemaks,ei olnud vaja enam Sauel vastutulevat rongi oodata,vaid oli võimalus vaikselt 89 km postini venitada ja siis kohe starida Pääsküla poole. Olen olnud liinil juhina peale Tartu Raudtee Tehnikumi Õhtuse osakonna lõpetamist 1965a suvel ja siis tuli mul sõita abina ja oodata ,millal koostati "Spisok Starsinstva Masinistov na 1966 god". Nüüd sain siis nimekirjas oma 1961a. juhilubadega iumbes 10 tehnikust ettepoole ja kohe jaanuarist sõitma juhuna. Muide,jõrgmise aasta sama tehnikumi lõpetanud mehed said kohe suvest juhtidena sõitma,neil ei olnud enam vaja oodata POOL aastat(eks mulle oli see pisike karistus instruktori poolt). Selline oli elu tol kaugel ajal. Vana depoo ülema Olli ajal olin mitmeid kuid pandud juhiks ,aga Olli ja osade meeste vaated inimestele olid erinevad sel ajal. Muide seepärast, et olen olnud ise juhina liinil ,sel 1966a,ma nii kangekaelselt püüan näidata ,et vanasti "rohi ei olnud rohelisem ",aga ronge sõitis tõesti uskumatult palju, võrreldes tänapäevaga. Autoliiklus oli sel ajal väga nigel ,mina unistasin omale auto ostmisest esmakordselt 1962 aastal depoosse ametiühingusse avalduse kirjutamisega koos teiste vanade vedurimeestega. Olime omateada kavalad ja palusime 4 mehe peale "AUTO OSTU LUBA " eraldada, veel vanas depoos. Muidugi ei saanud. Hiljem jätkasin lolli järjekindludlusega avalduste kirjutamist.........Vabandust, läks teemast kõrvale. Aga ehk aitab see mõista ,miks vanasti nii palju ronge liikus Tallinn-Pääsküla vahel just tööpäevil !
Lembit   [aug 18, 2012 kell 09:30 AM]
Foto on 1977.aastast ja küsimus oli selle aja kohta.Jätkan ikka jonnakalt edasi - 1972 aasta Reisijate plaan ees . Ametlikke pole veel leidnud,on kusagil koti sees peaks olema alles... Aga ettekujutuse saab siit ka kätte, jätkub minulgi imestamist ,miks nii on kirjas.Ega plaan valeta , eks ikka oli nii. TÖÖPÄEV lk.6 .Suvel Klooga-Randa 19 rongi, tagasi linna 21 rongi.Ametlikus plaanis oleks ka peatusteta etteande rongid. Huvitav oli vaadata just võrdluseks 1966.aastaga hommikul ronge linna tööliste ajal lk.15 - 17. Nõmmelt .... 6.10 ; 6.16 ; 6.24 ; 6.35 ; 6.52 ; 7.06 ; 7.14 ; 7.24 ; 7.34 ; 7.44 ; 7.54 ; 8.04 ; 8.15 ; 8.24 ; 8.34 ; 9.14 ........Intervall on 6 ; 8 ; 9 ja põhiliselt on püütud hoida just 10 min. Muudatus , võrreldes 6 aastat tagasi plaaniga! Aga tänapäevase autostunud eluga võrreldes...........!Nüüd lk.68 " LAUPÄEVITI JA PÜHAPÄEVITI käigus olevad elektrirongid 1972a. suvel ". Siis oli mingil aastal muudetud LAUPÄEV vabaks päevaks, eelmise 1966a plaanis oli laupäev veel tööpäev, elu selline ! Klooga-Randa 36 rongi . Kõigi peatustega oli sõiduaeg tavaliselt 56 min aga nende rongide hulgas oli erikorraldusel ainult ilusa ilmaga käigus olevaid pool-KIIREID ronge ,sõiduajaga 51 - 54 min, olenevalt ilma peatusteta peatustest.Kui oli vihmane ilm, siis polnud mõtet neid pool-Kiireid lasta Ranna vahet tühjalt kihutada. Meeles ka juhus ,kus poole päeva pealt lõpetasime ja depoosse - hakkas sadama ja Rannas oli vähe rahvast ! Samas plaanis lk.46 -54 on näha ,et laup-pühapäev Vasalemma sõitsid diiselrongid ja elektrid Vasalemma sõitsid ainult hommikul vara ja õhtul hilja .Peatustest jätsid Ranna kiired vahele ,kas Laagri või Valingu või Niitvälja või kõik kolm !Oli ikka passimist ja teadustamist ,et mitte eksida. See sõltus ,kus toimusid ristumised teise rongiga, et hoida aega kokku. Rannast tagast linna oli samuti 36 rongi ja osa samurti need erikorraldusega ja poolkiired seal hulgas. Ja kui viitsimist lugeda siis siin on REISIJATE SÕIDUPLAAN 1977 aasta.llk.6 TÖÖPÄEVADEL Kl-Randa Tallinnast: 6.24 ; 8.01 ; 8.40 ; 9.36 ; 11.18 ; 11.38 ;11.57 ; 12.50 ; 13.50 ; 15.05 ; 15.49 ; 16.14 : 16.57 ; 17.39 ; 18.17 ; 20.26 ; 22.20 - 17 rongi , tagasi Rannast 19 rongi. 1977a. Ametlikus plaanis on Randa 19 rongi ja tagasi ka 19 rongi. Lk. 50 on 2 rongi peatusteta Pääskülast nr.5409 ja 5417 Randa. Suve lõpus alates 01.09 1977 võeti Ranna ja Vasalemma ronge talveks maha . Talvel käis Randa 9 rongi - ainult elanikele oli vaja. "LAUPÄEVITI ja PÜHAPÄEVITI käigus olevad lähirongid 1977a. suvel " lk.67 Reisijate plaanis Tallinn- Kl-Rand : 7.09 ; 7.38 ; 8.01 ; 8.20 ; 8.40 ; 9.00 X ; 9.36 ; 9.59 ; 10.18 X ; 10.31 ; 11.02 ; 11.22 X ; 11.38 ; 11.57 X ; 12.22 ;12.50 X ; 13.50 ; 14.22 X ; 14.42 ; 15.05 X ; 15.49 X ; 16.14 ; 16.57 ; 17.19 ; 17.39 ; 18.00 ; 18.36 ; 19.18 ; Huvitav ,et lk74 on Rong 6685 kell 20.19 ja samas kohe Rong 6687 kell 20.26 ,seega vahe7 min !Randa jõuab märgatavalt hiljem.Ja Ametlik plaan on mul puudu just Laup-Pühap 1977 -ei saa hetkel salt vaadata. Meeles on küll seda ,et oli igasugu imelikke sõite meil. Kui leian eraldi oleva 1977 suvise Laup-Pühap plaani ,siis kirjutan ,seda küll pole meeles ,et Ametlik plaan on kahestb osast olnud !!! Ju siis oli ???.Edasi veel kell 20.56 ; ja 22.20 . Seega Ran 32 paari ronge RANDA ! Siin on X märgitud ronge 8 tk - need olid nr. näiteks 6751 ; 6753 ; 6703 jne,samal ajal tavalised olid nr 6625 ; 6627 jne. X rongid olid poolkiired ilusa ilma rongid , osa peatusi nagu Laagri, Valingu ja Niitvälja sõideti mööda peatumatta. Proovisin lugeda TALVEL Randa sõitvaid ronge - vist oli 8 rongi ,mis jäid käiku. Asi selles ,et meil tuli parandada oma suvised tööpäeva plaanid ise depoos olnud kontroll plaani järgi ja siis ise vastutada,kui panid valesti ! Oh elu......
TH   [aug 21, 2012 kell 11:28 AM]
Hr. Lembit on põhjalik nagu alati. Tänud ammendava ülevaate eest. Kuna loen parajasti Eesti raudtee 140 raamatut, siis märgiksin omalt poolt, et lk. 164 on ära toodud sõiduplaan Pääsküla - Nõmme - Tallinn. Lugesin sealt kokku 48 rongi ööpäevas. Selle järgi sõitsid rongid öö läbi. Kahjuks pole raamatus kõikidel piltidel juures aastaarvu. Aga ilmselt on see plaan alat. 1933, kuna siis kevadel avati liiklus kahel teel Pääskülani.
nigol   [nov 21, 2014 kell 12:08 PM]
Lembit   [nov 22, 2014 kell 12:11 AM]
Vanapapile väha huvitav LINK meenutamaks aegu, kui juba pensil ammu, aga rongid VEEL minuaegsed...Aga Stadlerid - tundmatu maa, aga väga huvitav!

Kommentaar 1-lt 18-le 18 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada