Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
Old platform
20.04.2010
Elektrėnai Power Plant

Old platform

20.04.2010
Elektrėnai Power Plant

IMG_0620.JPG P4200071ccc~0.jpg IMG_0792.JPG
Hinda seda faili (praegune hinnang: 2.5 / 5, hindajaid 2)
Faili info
Faili nimi:P4200071ccc~0.jpg
Albumi nimi:Other rolling stock
Hinnang (2 häälega):33333(Näita üksikasju)
Faili maht:493 KiB
Lisamise aeg:aug 15, 2011
Mõõtmed:1200 x 900 px
Näidatud:581 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=21239
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 1-le 1 kohta
Lk: 1

Lembit   [aug 16, 2011 ke\UTC\UTC 09:41 PM]
Vanasti.....Seda pilti nähes ,tuleb kohe meelde möödunud sajandi peale sõjaaegsete vagunite puksid!. Vanad vedurimeeste meenutused raudtee tähtsusest sõja alal . Ega siis fotokaga raudtee ligidal tohtinud vehkida, paljudel inimestel oli kohe mõte - see on spioon,miks ta muidu pildistab!. Kusagil PARAVOZ piltidel oli veel hiljuti näha mingi jaama kassa juures silt - fotografeerimine keelatud! Sõja ajal valvati ronge hoolega,et ei saaks teha sabotaazi. Saksa sõjaväe eselonidele siiski olid muutunud ohtlikuks isegi poisikesed. Nimelt,liuglaagriga puksis peab olema õli kogu aeg puksi vannis ,seal kaldu oleva luugi taga. Kui poisikesed tegid luugi lahti ja viskasid sinna sisse lihtsalt liiva palju, oli kindel ,et selle vaguni puks kaotas õlituse varsti ja kuumenes kiiresti - surve teljele ju suur! Kui puks hakkab kuumenema, siis lõpuks ta on nii pehme ,et murdub lihtsalt ja ongi vagun vahelt kraavis ja teised ka. Nüüd rahuajal ,seda enam ei tehtud, aga vaguni järelvaatajad alati käisid õlikannudega suuremates jaamades ja tavaliselt üks mees läks ees ja tõmbas pikavarrelise koputushaamriga luugi lahti ja jättis lahti , kui õli oli vaja lisada. Tagapool marsisid õlikannudega mehed ja lükkasid peale õli lisamist luugi kolksuga kinni. On meeles isegi öised vaguni järelvaatajate kolksutamised , kui elektrirongi kommaneeringu korras kaubarongi kooseisus kas Leningrsdi, Riiga või Moskvasse remonti saatsime vagunis elades. See kolksude rida ja meeste pomin ... Aga see oli kerge nali ,hoopis tõsisem asi oli sellega ,et seda õli lisati sinna ikka põhimõttel - bakuu nasa - (tähendab igaks juhuks rohkem) ja väga palju jooksis tasakesi ratta peale ja neid õlised kaubavaguni rattaid oli väga palju . Kui rattas on õline, valgub osa ka roopale (õliseid rattaid ju palju) ja teeb roopad libedaks. Kaubarongi veduril sellest ainult kasu, oma vagunid tagant tulevad paremini järgi! Aga SR3-del ei olnud liivaseadmeid ( välja asvatud AKU-AKU´l SR3-A6M oli väga kõrge liivakast ja torud) ja Läänesuunalistel rongidel saime ikka kuidagi hakkama. Elektrikaid oli palju liinil ja kaubakaid oli märgataval vähem Eks selle palju sõitmisega ja elektrimeeste vandumise saatel kulus õli koos pukseerimistega ikka ära kuini uus kaubakas jälle roopad ära lägastas. Kui elektrifitseeriti Kehra liin ,siis alles saime SR3dega tunda mis om sõit ilma liivasedmeteta ja paljude kaubakatega liinil!. Näiteks on meeles Saarma sõnad , kui sõitsid hilinemise tõttu Ülemistelt Lagedi poole,( Vesse peatust ei olnud veel) ja said lõpuka tugevasti 85-90 kmh kätte ja kui siis Lagedi viadukti alt kohe pidurdama ei hakanud, lõppes Lagedi platvorm enne ära kui said SR3 seisma! Nüüd aasta kümneid hiljem autoga Talliinna ringteel üle Lagedi viadukti sõites meenub veel see asi ja vahest olen oma sugulastel soovitanud vaadata , kui kaugel on sillalt vaadates Lagedi vana platvorm . Ja maininud , kus pidme pidurdama hakkama - ega mitte raudteega tihedalt kokku piitunud inimene ei mõista seda. Muide, see oli Sr3.dega, kui tulid Er2 1027 ja 1032 , siis algul meil liiva depoos ei olnud , vaid jälle Saarma õpetuse järgi tegelesime isetegevusega ja Kehra platvormi alt korjasime kuiva liiva ja vedasime ER2 liivakasti (sõel oli kastil luugi taga ju). Hiljem see keelati ära, kuna oli selliseid jobu vedurimehi , kes võttis selle sõela eest - siis LIHTSAM liiva kallata sisse ja depoos muidugi oli vaja kivikesi torust välja koukida. Ega iga mehe selja taha saa ju valvurit asetada, et ta töö ajal natuke rohkem vaeva näeks ja mitte üks SUUR OMA HETKE ISIKLIKU ELU KERGEMAKS RATSIONALISEERIJA ei oleks!. Nõuka ajal oli ratsionaliseerimine väga moes ja sellest oli tihti ka abi kõigil, kui seda tehti ametlikult . Siis läks asi ka kõigile kasuks. Tänapäeval sellist ratsimist nimetatakse nii kui vanal eesti ajal lihtsalt - LAISKUS ! Ja minu meelest ei ole liuglaagritega pukse eman isegi kaubavagunitel ja vist neid õlikannudega luugikolksutajaid ka!. Nüüd kõik paistavad olema rull laagritega vagunid.

Kommentaar 1-lt 1-le 1 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada