Kuidas kõik muutub - minu mäletamist mööda oli pildil vaskul,kus praegu on ristroopa jupid laiali,kunagi kõrge platvorm elektrirongidele.Tagapool nähtavad postid peaks olema kunagise kontaktvõrgu omad.Posti alused kannu otsad paistavad välja. Kehra selle tee nr. enam ei mäleta. Aga Kehras selle platvormi ääres on seistud palju öid ,et hommikul jätkata reisijate vedamist. Oli ka juhus ,kus hommikul minnes vagunitel ukse konkse maha võtma, leidsin tamburist parajalt ebameeldiva näeilmega mehe. Minu küsimusele, kuidas ta rongi sai , võttis mees käe taskust ja kerge plõkstus viis viimase uimasuse minu näolt! Mees oli lasknud noa tera välja! Minul oma kaitseks ainult ER2 kontrolleri võtmekimp ja abi oli ka teisest kabiinist alles tulema hakanud! Situatsioon raske aga kuna mul oli raudteelase täisvorm seljas- ilmselt otsustas ta mitte "märja " asjaga tegeleda, tõmbas konksu ukselt ropsuga maha ja pani jooksu! Nii et praegu sellel kohal ei seisa enam rongid ,aga ma ei ole unustanud seda väljakargava noa klõpsu ja läikivat tera...... Ehk on minu platvormi koha seletused vähemalt õiged? Ja veel meenub see seik ,et alati seal tupikus öistel seisudel oli mure tuule suuna suhtes. Kehra kombinaadi halb lõhv ulatus ju rongidesse vahest juba peale Parila peatusest väljudes või vana nimega Vikipalu- Praegu Lahinguvälja peatuse lähedalt. Aga see oli liinisõidul. Öisel seisul juhtus õnneks suht harva ,aga kui tuul tõi platvormi juurde haisu , oli see tõeline katsumus mitte Kehra inimesele!Reisijana vagunis olles oli huvitav jälgida inimesi, kellel ei olnud suuri kogemusi ,hakkasid oma naabrile imeliku näoga otsa vaatama et mis sa siin vagunis peeretad! See oli omapärane vaatepilt. Mina arvasin ,et see on ainult nõuka tehnika viga,aga 1981 a. Soome raudteelastel külas olles avastasime et neil haises Kouvolas ja kui tuli järgmine linn Kuusankoski ,tuli mõne km pärast selle linna hais ka kohe vastu ! Siis saime aru, et elu ei ole must-valge, ei saanud tol ajal ka kapitalistid ilma haisuta hakkama.
