Täiesti komplektne ja terve revolutsiooniaegne standardkaubavagun 20-le mehele või 8-le hobusele. Seisis vist veel sajandi algulgi, ent siis sai Edelaraudtee järjekordse humanitaarabi dresiini soomemaalt ning spetsialistid avastasid, et antud vagunil on sellised automaatsidurid, mis passisid hästi vasttoodud dresiini kruvisidurite asemele. Nonii, võeti siis automaatsidurid küljest ära ja... Seletamata põhjusel ei pandudki kasutuid kruvisidureid veteranvaguni külge, vaid hoopis vagun saadeti vanarauda! Imestama paneb ikka, kuidas komplektse ja terve ennesõjaaegse auto leidmisel uuniklased hordidena tagajalgele tõusevad, soost tankiraipe leidmisel jookseb muinsuskaitseamet end segaseks ja kultuuriministri pähe kasvab mitu halli karva... Samal ajal raudteeajalugu ei koti absoluutselt mitte kedagi ja ajaloolisi esemeid hävitatakse täiesti süüdimatult.
Lembit
[dets 06, 2010 ke\E\E 09:39 PM]
Millal tuleb mõistus et veel säilinud raudtee asju edasi säilitada tulevastele põlvedele vaatamiseks? Hr. Soobeli kommentaar on tõesti mõtlemapanev!
Anon
[dets 06, 2010 ke\E\E 11:26 PM]
Eks ikka siis, kui midagi enam ei ole. See aeg ei ole kaugel, kui meenutada et lisaks antud kaubavagunile oli hiljuti veel paljutki alles. Kasvõi näiteks Järve alajaama territooriumil - hulgi samasuguseid kinnisi kaubavaguneid ja isegi kaks 40-date S-Bahni vagunit. Tõsi küll, kaubavgunid on saanud veel armuaega, teenisid vist Marmortahvlites ja viimati Detsembrikuumuses, nüüd vedelevad Tapal. Ja sajandivahetusel oli ajaloolisest veeremist alles vaid pisku sellest, mis oli alles 1990-date algul - Kopli depoo lähedal kuur, mis oli 95% tõenäosusega Lendava Läänlase kere, Raudteede peatehase püstliistvoodriga kiirrongivagunid Ülemistel, lugematul arvul kaheteljelisi kaubavaguneid, küll originaalkonditsioonis küll ratastel soojakutena, samuti hulgi vene ennesõjaaegseid reisivaguneid, kaheteljelisi, neljateljelisi. Ehk et võib väita, et kui auruvedurid välja jätta, oli Eesti vabariigil peale taasiseseisvumist enamvähem kogu kohalik raudteeajalugu komplektsemate ja halvemini säilinud näidiste näol olemas. Nüüdseks on need 95% ulatuses hävitatud, vaid üksikud eksemplarid on õnnestunud päästa, näiteks Kitsarööpmeline Mõisaküla tehaste klassvagun, paar ennesõjaaegset kitsa tsisterni, kaubavagunit ja külmvagun. Needki vaid tänu sellele, et ei olnud enam raudteel vaid siin-seal kuuride, soojakute ja kütusehoidlatena.