Minu jutustamised siin Galleriis piltide all on senini olnud mälu järgi. Nüüd ,olles leidnud kokku 43 vana paberilehte, oma seletuste ja raportite mustandeid, saan proovida teie närvi nende ümberkirjutatud tekstidega. Näiteks selle pildi all.peale oma nime on teiste nimede all vastavalt AKI selgituste ainult (.....),seega ei saa keegi mulle turja karata.Kuna kirjeldus on pildist 43 aastat varem juhtunud ,siis peab mõtlema nii ,et neid vaguneid ei olnud, roopad olid vist R43 12.5 m pikad, ülesõit oli hulk maad Paldiski pool,seal kus nüüd on Kuusankoski värav,on aimatav see tänava jätkumise järgi teisel pool raudteed. Mina sain juhiload septembris 1962 ,aga sõitsime suht kaua abidena, vahest mõned kuud ka juhina ja manöövris ning korraldajana.Spets tehnikumidest tuli meile tööle tehnikuid ,kes said liinile juhtideks enne mittetehnikuid. Ise mäletan sellest juhusest suht vähe ja ilma selle säilinud kollasevõitu paberilehel oleva mustandita, ei oskaks midagi kirjutada, MUSTANDI TEKST ilma muutusteta: " Depoo TZ-6 Ülemale. Pääsküla tsehhi masinisti abi Adamson. Seletus. Töötasin 3 II 64.a. III tuuri koosseadega 1753-1754. Masinist (......),rongijuht (......).Väljusime rongiga nr.604 Paldiskist kell 8.30. Peale maantee ülesõitu,kui koossead liikus kiirusega umbes 50-55 km/h kadus liinist pinge.Masin liikus hooga edasi.umbes 3 min hiljem tuli liini pinge.Kuna masinist ei olnud maksimali taastanud pani ta kontrolleri esimesse sõidu seisu. Kohe kadus jälle liinist pinge.Peale seda läksin sektsia 1754 mootorvaguni kabiini,et kontrollida,kas seal on kõik korras.1754 põles maksimali kollanae kontroll-lamp.Teatasin sellest masinistile ja tema käsul lasin käsitsi sektsija 1754 looga sõidu ajal maha.Veeresime välja Laoküla peatusesse. Peatuses läksin ümber 1753 mootorvagunisse.Seal voltmeeter pinget ei näidanud.Kell oli umbes 8.42. Lülisin 1753 BY sisse. Abimasinad töötama ei hakanud.Kuna 1753 meile pinget ei andnud,lasin seal looga käsitsi maha ja masinist tõstis 1754 looga üles.Kuna ka 1754 ei näidanud pinget võrgus mõne minuti jooksul,lasi masinist 1754 looga alla. Tõstsin uuesti 1753 looga üles.Umbes minuti pärast ilmus pinge. Lülisin BY sisse ja abimasinad käivitusid. Peale masinisti käsku, lülisin 1753 juhikontrolleri 1. sõiduseisu. Kohe kadus liinist pinge aga maksimali kollane lamp põlema ei hakanud.Lasin 1753 looga maha ja masinist tõstis 1754 l üles.Proovis sealt - liikus.Lasi uuesti alla, lülisin taga külmaks 8.51 Laokül 9.02 " . NÜÜD ON PABER LÄBI JA EDASI EI TEA kui palju hiljaks jäime? Selge see ,et Laokülas olime kaua. Tol ajal ei olnud meil peal ei rongi raadiosidet,et küsida jaamast . Samuti töötas siis Keilas meil ainult see ajutine nõrk rändalajaam seal vagunite peal T. Tammearu"Elektriraudtee..." lk.63. Muidugi sellist lookade üles-alla laskmist ma mäletan veel Klooga -Rannast väljudes,seda teine kord...
Huvitav lugemine, Lembit. Aga kas loogaks kutsusite te vooluvõttureid (pantograafe) omade keskel või oligi ametlik termin selline? Teiseks: mida mõista "maksimali" all?
Ma kirjutasin jah täpselt 1964 a. kirjutatu järgi, BY - on vene keele järgi juhtvoolu luliti, look on vooluvotja, maksimal on veoahela ülekoormuse relee ,mis võtab veo ära, kui lubatud 260 A ületad. Selles ongi nende originaalsete just masina hädade rapotite viga ,et elektri mehel kergem ,teistele on see vast ebahuvitav. Aga lubasin ORIGINAALE , niipalju kui leian . Minule oli see ka huvitav- ma ju ainult abi just sellel sõidul. Kahjuks kõiki pole säilinud, hea et needki olid jäänud vanade sõiduplaanide ja instruktsioonide vahele. Olen teiste käest ka küsinud --- Õlakekitus ja vaade nagu nats äpu peale... Aga igaüks võib arvata mida tahab ,peasi et inimene ISE on omaga rahul...