Baltic Trains Picture Gallery


Algus Lae fail Registreeru Logi sisse
Upload guide & contact Albumite nimekiri Viimati lisatud Viimased kommentaarid Enimvaadatud Kõrgeimalt hinnatud Minu lemmikud Otsing
ER1- 82
09.1986
Saue

ER1- 82

09.1986
Saue

IMG_0759.jpg er1-82_saue_9_1986_sihv~1.jpg 20080326_LillekulaLumega_0620cutcut.jpg
Hinda seda faili (praegune hinnang: 3.2 / 5, hindajaid 7)
Faili info
Faili nimi:er1-82_saue_9_1986_sihv~1.jpg
Albumi nimi:diisel / EMU (ER12, ER2, SR3 etc)
Hinnang (7 häälega):33333(Näita üksikasju)
Picture author and e-mail:Neeme Sihv
Faili maht:82 KiB
Lisamise aeg:veebr 09, 2008
Mõõtmed:899 x 575 px
Näidatud:1839 korda
URL:http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pid=10644
Lemmikud:Lisa lemmikutesse

Kommentaar 1-lt 5-le 5 kohta
Lk: 1

Lembit   [apr 12, 2012 ke\4\4 09:50 PM]
Mul meeles juhus ,kus ma vedasin kinni jäänud teljega rongi . Ainult kuidagi ei suutnud meenutada muud ,kui seda ,et depooni ja maa poolt. Nüüd leidsin ettekande mustandi ja saan seda kirjeldada kuivalt ilma kirjaviisi muutmatta ja kartmatta ,et valetan ! Pildi ajast 7 aastat varem ! " Tallinna Veduridepoo Ülemale. Ettekanne. m.juht:Adamson Sõitsin 8. IX 1979a. III tuuri ,abi (.......),koossead ER-1 57 . Sõites rongiga 6472 Saue peatusest välja nägin rongi parema poolsest küljest tagumiste vagunite kohal õrna suitsuvinet.Kontrollimisel osutus kuumaks vaguni 57-04 III telje reduktori väikese hammasratta telje poolne otsa kilp. Edasi-tagasi liigutades liikus ratas takistusega.Teatasin Dispetserile,et ei saa edasi sõita normaal kiirusega,mispeale tema lasi vastassuunas kaubarongi enne. Sauelt väljudes telg veeres takistustega.Abi jälgis läbi põranda luugi. Kallas õli peale bandaazile.Kui ratas päris seiskus,peatusin ja kontrollisin ise ning määrisime bandaazi alt tahke määrdega.Edasi ssõitsin tasakesi Pääskülani kus jäin seisma ja sealt deposse. Ära jäi 6472 kuni Tallinnani ja 6477 Tallinn-Pääsküla 8.IX 79 (allkiri). Ja meeles on veel,et kulutasin lohu umbes 2 mm suuruse bandaazile. Õigesti käitumise olime kuulnud juba varem Keilas kinni jäänud teljega SR3 Pääskülani lohistamisest. Siis määriti bandaazi luugist õli peale kallates samuti. Kunagi oli mul rumal juhus talvel. Seisin Keila tupikus külmaga ja esimene telg oli seal lume sees,jahtus ära ja külmusid piduripakud bandaazi külge. Teisest kabiinist platvormi ette sõites tundus asi natuke imelik ja siis kontrollisin veeremist. Aga olin vedanud seisva telje platvormini. Pärast kolksus ja depoost mööda sõites kuulis instruktor seda siiski ja kui lõpetasin ,tuli mulle mõnuga kallale!Viimase rongiga püüdsin küll käsipiduriga ka nühkida ,natuke vist ikka sain vähemaks ja mõõtmine näitas 0,3 mm. Pääsesin ainult sõimlemisega(0,7 oleks tähendanud treimist ja mulle preemiast ilma jäämist).Talvel see rataste kontrollimine elektri meestel oli alati suur valvamine ja jama.
diisel   [apr 13, 2012 ke\R\R 06:35 AM]
Päris huvitav. Aga kas salongis olid siis põrandas luugid kust sai rahulikult vaguni alla vaadata?
Lembit   [apr 13, 2012 ke\R\R 07:47 AM]
Elektrirongil on m/vagunil 4 mootorit ja igal mootoril on vaguni põrandas luuk kollektori kohal ka hammasratta kasti kohal . Seega 8 luuki..Vagunist avad,tõmbad kõrvale ja on just sõidu ajal hea näha kordmuhvi (justkui ilma protektorita autokummi käitumine) sõidu ajal . Aga selle lahtise kuugiga on ohtlik sõita - kui muhvist mõni polt või traaditükk välja lendab.... SR3 ei olnud kordmuhvi- oli trammi riputusviis käpplaagritega. Sealt oli kõike hästi näha. Ja üsna lihtne bandaazile õli tilgutada. Kunagi Venemaal remonds ma nägin ,kui lihtsalt alt kanalist meister kontrollis umbes 60 cm metall vardaga kordmuhvii poltide kinnitust ja hiljem hakkasin TO ajal liinil ülevalt luugist ise kontrollima ja seda nii,et pannes jala muhvi peale ja loksutades. Kuna ülekande suurus teljele on suht suur (mäletan ,et vist 3,6 ) siis on see jala jõud tunda nii et vagunis kuulda mehaanilise nõksuna). Olin nii loll ja tundsin alati oma "jõudu" ,aga tegin seda ühe jalaga ,kuni jalg "ütleb" mulle tänapäevani valu sähvatustega : "Miks sa ei kasutanud jalgu korda mõõda ?" Nii ,et kui tahate pensil rahulikumalt olla, õppige kasutama oma keha õigesti ja ratsionaalselt!
Lembit   [apr 13, 2012 ke\R\R 05:15 PM]
Sellel pildil näha,et välja sõites on juht püsti tõusnud! Asi selles ,et kui töötasime SR3 peal ,oli esiakna äär suht madal istme ees. Samuti oli näha vanadelt fotodelt (ise ei ole töötavas kabiini olnud) ,et EM-167 `l oli samuti. Kuna ER tüüp rongide konstruktiivne kiirus oli märgatavat suurem ,siis tõsteti ka kabiin kõrgemale ja aken ka. Muidu see liiprite liiga kiire "jooks " silmadele pika aja jooksul hakkas häirima.Kõik tore,aga kui platvormi otsa lähedal seisid ,nagu pildil,siis istudes ei näinud rongi nina ette ,kus oli kohe peale treppi ülekäik ja paljud reisijad ei taipa seda ,kuidas NOORED MEHED ei näe,kui vana"PROUA" läheb üle tee. Seepärast juhid tõusid hetkeks püsti ja vaatas ette maha. Aga ega seda alati viitsiks teha ja kui meile tuli uus ER2 1027, millel oli kabiinis originaalis tumedast klaasist tõstetav päikesekate, avastasid targemad juhid ,et kui keerata see kate teatud nurga alla , näitab see tagurpidi pilti suht rongi nina alla ja polnud tarvis tõusta. Pean tunnistama ,et kahjuks mina ei olnud nii tark ja seda välja ei mõelnud - see ikka Saarma leiutis! Muidugi muutusin kohe selle nõksu kasutajaks. Algul oli vaja oma ajus teha korrektiiv ,et jagaks seda kahte erinevat pilti kiiresti . Aga laiskus sunnib harjutama. Kui tuli deposse esimene kanduline ER2 1032 ,siis oli küll kabiini põrand madalamaks lastud ,aga pult kabiinis oli niipalju laiem, et isegi püstitõusmisel ei saavutanud seda vaadet ,mis kumerate kabiinidega. Jälle aitas see algne originaal tume klaas ,mis tuli panna õigesse asendisse ja tagurpidi vaade oli üpris hea - polnud vaja oma tagumist poolt üles upitada. Ega saksad sellest aru saanud, vaatasid imelike nägudega ,aga meestel oli PRAKTIKA ,mille vastu ei saa. Vanadel ER1 ,nagu see 82 ,ei olnud neid tumedaid klaas päikesekatteid ,olid igasugu getinaks ja vineer tahvlid jne. Seega seal pidid oma tagumise poole üles vedama . Tänapäevaseid asju ma ei tea , minu praktilised mälestused lõpevad 1992 a. detsembris.(Vabandust , papi sündis alles 1937a- läksin ÜLBEKS ja ei pannud mitu korda üle loetud tekstis nii olulist viga tähela)
nigol   [apr 14, 2012 ke\1\1 11:34 AM]
1027l on need päikesekatted siiamaani alles ja toimivad sama hästi kui "teie ajal"

Kommentaar 1-lt 5-le 5 kohta
Lk: 1

Lisa oma kommentaar
Anonüümsed kommentaarid pole siin lubatud. Logi sisse, kui soovid oma kommentaari postitada